Tegusõnafraas

Verbifraas ehk tegusõnafraas on fraas, mille põhisõna on verb ehk tegusõna. Verbifraas koosneb peale verbi veel ühest või mitmest laiendist. Verbi laiendiks võib olla mis tahes lauseliige, välja arvatud täiend.

Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, sest tegusõna sisust sõltub laiendi olemasolu ja kääne. Alus ei kuulu verbifraasi sisse, kuid rektsiooni tõttu mõjutab verb alust ja ümberpöördult.

Tüüpiline verbifraasiga lause on näiteks: Tüdruk mängib palli (mängib palli on verbifraas)

Verbifraas täidab lauses sama rolli, mis tegusõna. Seega annab verbifraas lauses edasi tegevust, ning on lauses grammatilise ja semantilise struktuuri kese.

Verbifraasi tähistamisel on keeleteaduses tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP (verb phrase).

Verbifraasi põhisõna vorm

Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks:

1. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi pöördeline vorm.

Näiteks: Poiss sööb saia. Isa kuulab raadiot.

2. Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk käändeline verbivorm.

Näiteks: Vanaema kutsus mind saia sööma. Karl tahtis hirmsasti palli mängida.

Verbifraasi laiendid

Semantilisest aspektist vaadates väljendab verbifraas lauses tegevust, seisundit või protsessi. Verbi tähendusest sõltub ka laiendite olemasolu ja tähendus. Verbifraasi laiendid sõltuvad fraasi põhjast erinevalt ja neil on erinev funktsioon.

• Seotud laiendid sõltuvad nii sisult kui vormilt verbist, nad väljendavad sündmuse osalisi.

Näiteks: Mari kohtus emaga (emaga on seotud laiend)

• Vabad laiendid sõltuvad põhjast minimaalselt, nad väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid.

Näiteks: Rääkisin toas emaga. (toas on vaba laiend)

Tüüpilised verbifraasid on näiteks:

jookseb

lõi palli

on ilus

elab väikeses külas

andis õpiku Marile

elab ema juures

Eesti verbifraasi omadused

• Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada. Näiteks: Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla. Verbifraasi kukkus kõrgelt kaljult alla võib asendada samaväärsega, näiteks puhkes nutma.

• Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi. Näiteks: ostis raamatu (mille?) luges raamatut(mida?) räägin sinust (kellest?) tutvun sinuga (kellega?) ema ja tütar räägivad ilmast (millest?)

• Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd postiljon toob iga päev värske ajalehe, iga päev toob postiljon värske ajalehe.

• Verbifraasi on võimalik üldlaiendiga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd Kersti jõudis tööle, Kersti jõudis ilmselt tööle.

Vaata ka

• fraas
• nimisõnafraas
• omadussõnafraas
• määrsõnafraas
• kaassõnafraas
• hulgasõnafraas
• verb

Välislingid

• Eesti keele käsiraamat