Tegusõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
⚫ | |||
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}} |
|||
⚫ | |||
Verbifraas tekib [[rektsioon]]i tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi olemasolu ja kääne. [[Alus]] ei kuulu verbifraasi sisse, kuid rektsiooni tõttu mõjutab verb alust ja vastupidi. |
|||
Tüüpiline verbifraasiga lause on näiteks: ''Tüdruk mängib palli'' (''mängib palli'' on verbifraas) |
|||
== Eesti keel == |
|||
Verbifraas annab lauses edasi tegevust. |
Verbifraas täidab [[lause]]s sama rolli, mis tegusõna. Seega annab verbifraas lauses edasi tegevust, ning on lauses [[grammatilise]] ja [[semantilise]] [[struktuuri]] kese. |
||
Verbifraasi kuuluvad peale põhisõnast verbi veel teised selle laiendid, välja arvatud [[subjekt]]. |
|||
Verbifraasi tähistamisel on [[keeleteadus]]es tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP - verb phrase. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
== Verbifraasi |
== Verbifraasi laiendid == |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
Semantilisest aspektist vaadates väljendab verbifraas lauses tegevust, seisundit või [[protsess]]i. Verbi tähendusest sõltub ka laiendite olemasolu ja [[tähendus]]. Verbifraasi laiendid sõltuvad fraasi põhjast erinevalt ja neil on erinev funktsioon. |
|||
⚫ | |||
''Isa '''mängib palli'''.'' |
|||
• [[Seotud laiendid]] sõltuvad nii sisult kui vormilt verbist, nad väljendavad sündmuse osalisi. |
|||
⚫ | |||
Näiteks: ''Mari '''kohtus emaga''''' (''emaga'' on seotud laiend) |
|||
''Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''.'' |
|||
⚫ | |||
• [[Vabad laiendid]] sõltuvad põhjast minimaalselt, nad väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid. |
|||
⚫ | |||
Näiteks: '''''Rääkisin toas emaga.''''' (''toas'' on vaba laiend) |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
== Eesti verbifraasi omadused == |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
• Verbifraas tekib [[rektsioon]]i tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi. |
|||
Näiteks: |
|||
''ostis raamatu'' (mille?) |
|||
''luges raamatut''(mida?) |
|||
''räägin sinust'' (kellest?) |
|||
''tutvun sinuga'' (kellega?) |
|||
⚫ | |||
Näiteks: '''''ostis''' raamatu/raamatu+t''; |
|||
'''''räägin''' sinu+st, tutvun sinu+ga''; |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
''iga päev toob postiljon värske ajalehe.'' |
|||
⚫ | |||
''Kersti jõudis tööle,'' ''Kersti jõudis ilmselt tööle.'' |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
Redaktsioon: 10. juuni 2009, kell 09:59
Verbifraas ehk tegusõnafraas on fraas, mille põhisõna on verb ehk tegusõna. Verbifraas koosneb veel ühest või mitmest laiendist. Verbi laiendiks võivad olla kõik lauseliikmed, välja arvatud täiend.
Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi olemasolu ja kääne. Alus ei kuulu verbifraasi sisse, kuid rektsiooni tõttu mõjutab verb alust ja vastupidi.
Tüüpiline verbifraasiga lause on näiteks: Tüdruk mängib palli (mängib palli on verbifraas)
Verbifraas täidab lauses sama rolli, mis tegusõna. Seega annab verbifraas lauses edasi tegevust, ning on lauses grammatilise ja semantilise struktuuri kese.
Verbifraasi tähistamisel on keeleteaduses tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP - verb phrase.
Verbifraasi põhisõna vorm
Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasiks ja infiniitfraasiks:
1. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi pöördeline vorm.
Näiteks: Poiss sööb saia. Isa kuulab raadiot.
2. Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk käändeline verbivorm.
Näiteks: Vanaema kutsus mind saia sööma. Karl tahtis hirmsasti palli mängida.
Verbifraasi laiendid
Semantilisest aspektist vaadates väljendab verbifraas lauses tegevust, seisundit või protsessi. Verbi tähendusest sõltub ka laiendite olemasolu ja tähendus. Verbifraasi laiendid sõltuvad fraasi põhjast erinevalt ja neil on erinev funktsioon.
• Seotud laiendid sõltuvad nii sisult kui vormilt verbist, nad väljendavad sündmuse osalisi.
Näiteks: Mari kohtus emaga (emaga on seotud laiend)
• Vabad laiendid sõltuvad põhjast minimaalselt, nad väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid.
Näiteks: Rääkisin toas emaga. (toas on vaba laiend)
Tüüpilised verbifraasid on näiteks:
jookseb
lõi palli
on ilus
elab väikeses külas
andis õpiku Marile
elab ema juures
Eesti verbifraasi omadused
• Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada. Näiteks: Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla. Verbifraasi kukkus kõrgelt kaljult alla võib asendada samaväärsega, näiteks puhkes nutma.
• Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi.
Näiteks:
ostis raamatu (mille?)
luges raamatut(mida?)
räägin sinust (kellest?)
tutvun sinuga (kellega?)
ema ja tütar räägivad ilmast (millest?)
• Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd postiljon toob iga päev värske ajalehe, iga päev toob postiljon värske ajalehe.
• Verbifraasi on võimalik üldlaiendiga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd Kersti jõudis tööle, Kersti jõudis ilmselt tööle.