Toomas Sutt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. juuni 2009, kell 20:23

Toomas Sutt (11. november 1938 Pärnu – 5. juuli 1994 Tartu) oli eesti teadusfilosoof ja bioloog-geneetik, kelle peamisteks valdkondadeks olid eluteaduste alused ja evolutsiooni suunalisuse probleem. Hiljem lisandus tugev huvi bioeetika küsimuste vastu, sealhulgas seoses antroopsusprintsiibiga.

Elukäik

Tema isa Jakob oli meremees ja ema rätsep. Õppis Pärnu I Keskkoolis, mille lõpetas 1957. aastal. Enne ülikooliõpingute algust 1961.aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis töötas nii Pärnu Tsentraal-Töö-Hoiukassa kontrolönina kui ka Eesti Põllumajandusprojektis tehnikuna. 1966.aastal lõpetas ta TRÜ bioloog-geneetikuna. 1970–1973 õppis paralleelselt Tartu ja Leningradi Ülikooli juures aspirantuuris. 1974. aastal kaitses Leningradis kandidaadikraadi (PhD) filosoofias väitekirjaga "Filosofskije aspekty problemy napravlennosti organicheskoj evoljucii". 1979–1992 oli ta seotud Eesti Põllumajandusakadeemia (praegune Eesti Maaülikool) filosoofia kateedriga. Aastast 1973 algas tema side Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudiga (1973–1974 vanemteadurina; 1974–1975 teadussekretärina; 1975–1990 bioloogia ajaloo sektori ja evolutsiooniprobleemide labori juhatajana; 1990 vanemteaduri kohal ning K. E. von Baeri muuseumi juhatajana). Toomas Sutt oli Baeri muuseumi tegelik rajaja ja kogumike sarja Folia Baeriana eestvedajaid, autor ning toimetaja. 1993–1994 oli Toomas Sutt Tartu Ülikooli loodusteaduste filosoofia dotsent. Selleks ajaks oli ta avaldanud 45 teadusartiklit ja 26 teaduslikku teesi. Ta on esinenud teaduslike ettekannetega Olomoucis, Ostravas (1986), Helsingis (1989), Jyvaskyläs, Oulus, Prahas (1990), Aachenis, Münsteris (1991). 1992. aasta septembrist novembrini oli Münsteris külalisõppejõuks.

Kirjandus

"Karl Ernst von Baer 1792 – 1876. Baer Hause Tartu." (Prospekt.) Herausgegen von V. Kaavere, T. Sutt. Tallinn, Eesti Tervishoiu Arenduskeskus 1992
"Baer and modern biology: abstracts of the international conference held in Tartu, 28.02.-2.03.1992." University of Tartu. (Editorial board: T. Sutt – head.) Tartu, University of Tartu 1992
"Baer and modern biology: proceedings of the international conference held in Tartu 29.02.-03.03.1992." (Editorial board: Toomas Sutt... et al. Foreword: Vello Kaavere, Toomas Sutt Tartu, Estonian Academy of Sciences 1993 ISBN 9985500377
Toomas Sutt. "Karl Ernst von Baer." Bonn, Bund der Vertriebenen 1994. (Trükikordus: 1. Auflage.) ISBN 3925103651
"Karl Ernst von Baer." (Verfasser Toomas Sutt. Sari: Arbeitshilfe, Nr. 63/1994) Bonn, Verlag GmbH 1994 ISBN 3925103651

Välislingid

Sutt, Toomas. Inventarinimistu 1948–1994. Tartu Ülikooli Raamatukogu. Fond 154

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 . aastal kaitses Leningradis [[kandidaadikraad]]i (PhD) filosoofias väitekirjaga "Filosofskije aspekty problemy napravlennosti organicheskoj evoljucii".
 –1992 oli ta seotud [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] (praegune [[Eesti Maaülikool]]) filosoofia kateedriga.
-Aastast 1973 algas tema side [[ZBI|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudiga]] (1973–1974 vanemteadurina; 1974–1975 teadussekretärina; 1975–1990 bioloogia ajaloo sektori ja evolutsiooniprobleemide labori juhatajana; 1990 vanemteaduri kohal ning [[Baeri muuseum|K. E. von Baeri muuseum]]i juhatajana).
+Aastast 1973 algas tema side [[ZBI|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudiga]] (1973–1974 vanemteadurina; 1974–1975 teadussekretärina; 1975–1990 bioloogia ajaloo sektori ja evolutsiooniprobleemide labori juhatajana; 1990 vanemteaduri kohal ning [[Baeri muuseum|K. E. von Baeri muuseum]]i juhatajana). Toomas Sutt oli Baeri muuseumi tegelik rajaja ja kogumike sarja [[Folia Baeriana]] eestvedajaid, autor ning toimetaja.
-–1994 oli [[Tartu Ülikool]]i loodusteaduste filosoofia dotsent. Selleks ajaks oli ta avaldanud 45 teadusartiklit ja 26 teaduslikku teesi. Ta on esinenud teaduslike ettekannetega Olomoucis, Ostravas (1986), Helsingis (1989), Jyvaskyläs, Oulus, Prahas (1990), Aachenis, Münsteris (1991).
+–1994 oli Toomas Sutt [[Tartu Ülikool]]i loodusteaduste filosoofia dotsent. Selleks ajaks oli ta avaldanud 45 teadusartiklit ja 26 teaduslikku teesi. Ta on esinenud teaduslike ettekannetega Olomoucis, Ostravas (1986), Helsingis (1989), Jyvaskyläs, Oulus, Prahas (1990), Aachenis, Münsteris (1991).
 . aasta septembrist novembrini oli [[Münster]]is külalisõppejõuks.