Mesindus: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: bs:Pčelarstvo |
P robot lisas: tk:Balaryçylyk |
||
78. rida: | 78. rida: | ||
[[sv:Biodling]] |
[[sv:Biodling]] |
||
[[tr:Arıcılık (meslek)]] |
[[tr:Arıcılık (meslek)]] |
||
[[tk:Balaryçylyk]] |
|||
[[uk:Бджільництво]] |
[[uk:Бджільництво]] |
||
[[zh:蜜蜂養殖]] |
[[zh:蜜蜂養殖]] |
Redaktsioon: 7. juuni 2009, kell 03:35
Mesindus on mesilaste pidamine tarudes. Mesindussaaduste hulka kuuluvad mesi, taruvaik, õietolm, suir, mesilasmürk ja mesilasvaha. Mesilasi võidakse pidada ka eelkõige õite tolmeldamise eesmärgil.
Mesitarude kogumit nimetatakse mesilaks.
Eesti mesinikud on koondunud Eesti Mesinike Liitu.
Mesinduse ajalugu
Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid. Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi - meejaht, metsmesindus ja tarumesindus.
Meejaht
Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi, mille puhul mett otsitakse looduses (õõnsates puudes, kaljulõhedes, jm.) leiduvatest mesilaspesadest. Kärjed võetakse kaasa, pesa ei pruugi taastuda.
Metsmesindus
Metsmesinduse puhul kasutatakse tarupuid, milleks on elavad puud, millel puuõõnsus on kas suuremaks uuristatud või tehislik. Need võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Metsmesindus kadus kasutuselt valdavalt 19. sajandil. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija Ferdinand Linnus avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920ndail aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarukuuski on leidunud Kaika ja Ähijärve külades veel 20. sajandi teisel poolel.
Tarumesindus
Kaasaegne mesindus sai alguse 19. sajandil, kui leiutati raamidega tarud.
Kirjandus
- Tiina Tammet. "Eesti meeraamat", Forma Media AS, 2007, ISBN 978-9985-9830-2-7
Vaata ka
- Mesinduse mõisteid
- Mesi
- Mesilane
- Mesilassülem
- Mesilaste haigused
- Mesilaste kahjurid
- Mesinik
- Meetaimed
- Taru
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mesindus |
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |