Võldas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lycaon (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
vana pilt lisaks
6. rida: 6. rida:
| image = Cottus gobio (in situ).jpg
| image = Cottus gobio (in situ).jpg
| image_width = 240px
| image_width = 240px
| image_caption = Võldas [[Bodeni järv]]e põhjal
| regnum = [[Loomad]]
| regnum = [[Loomad]]
| phylum = [[Keelikloomad]] Chordata
| phylum = [[Keelikloomad]] Chordata
27. rida: 26. rida:


Võldas on kuni kümne sentimeetri pikkune kala. Eestist [[Ahja jõgi|Ahja jõest]], [[1987]] aastal püütud suurima võldas oli 13 sentimeetrit pikk ja kaalus 42,2 grammi. Ta on väga aeglase kasvuga kala.
Võldas on kuni kümne sentimeetri pikkune kala. Eestist [[Ahja jõgi|Ahja jõest]], [[1987]] aastal püütud suurima võldas oli 13 sentimeetrit pikk ja kaalus 42,2 grammi. Ta on väga aeglase kasvuga kala.
[[Pilt:Cottus gobio.jpg|thumb|Võldas [[Bodeni järv]]e põhjal]]

Võldas on laia peaga ja külgedelt lamendunud tagakehaga. Peaaegu kogu pea ulatuses on tihedate peente hammastega suu. Silmad asuvad kõrgel pealael. Soomuseid tal pole, küll võib kehapinnal leiduda tahapoole suunatud väikeseid ogakesi. Selja peal on võldasel kaks seljauime: esimene lühem ja tugevate ogakiirtega, tagumine pikem ja pehmem. Eriti lahedad on aga kala rinnauimed, suured ja lehvikutaoliselt ümardunud, ulatuvad kala pärakuni. Võldas on pruunikas-hallikat värvi, tumedamate laikudega ja kohandunud veekogu põhjas varjatud eluviisiks. Kõhualune on heledam. Võldasel on oskus suhteliselt kiiresti oma värvivariatsioone muuta. Maikuus muutub isase võldase tume värvus hoopis eredamaks, erkoranži äärega.
Võldas on laia peaga ja külgedelt lamendunud tagakehaga. Peaaegu kogu pea ulatuses on tihedate peente hammastega suu. Silmad asuvad kõrgel pealael. Soomuseid tal pole, küll võib kehapinnal leiduda tahapoole suunatud väikeseid ogakesi. Selja peal on võldasel kaks seljauime: esimene lühem ja tugevate ogakiirtega, tagumine pikem ja pehmem. Eriti lahedad on aga kala rinnauimed, suured ja lehvikutaoliselt ümardunud, ulatuvad kala pärakuni. Võldas on pruunikas-hallikat värvi, tumedamate laikudega ja kohandunud veekogu põhjas varjatud eluviisiks. Kõhualune on heledam. Võldasel on oskus suhteliselt kiiresti oma värvivariatsioone muuta. Maikuus muutub isase võldase tume värvus hoopis eredamaks, erkoranži äärega.



Redaktsioon: 5. juuni 2009, kell 12:31

 See artikkel räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit Võldas (perekond)

Võldas
Taksonoomia

Võldas ehk harilik võldas ehk euroopa võldas (Cottus gobio) on meripuugiliste seltsi võldaslaste sugukonda kuuluv röövkala.

Elab igal pool Euroopas. Võldas on paikse eluviisiga põhjakala ja võrdlemisi väikese levimisvõimega, seega osutuvad ebasoodsate elutingimustega jõelõigud talle tihti levila laiendamisel ületamatuks takistuseks. Võldast leidub mitmes Mandri-Eesti veekogus, kuulub III kaitsekategooriasse.

Võldase keha on soomusteta. Kehal asub kaks seljauime, mis peaaegu on ühinenud. Lõpuskaanest turritab välja üksik oga. Seljapool on pruunikas, kõhupool heledam. Pikkus umbes 15 cm.

Võldas elab enamasti magevees, harvem ka riimvees, eelistades puhtaveelisi veekogusid. Kala koeb märtsist maini. Esineb lõimetishoolet.

Võldas on kuni kümne sentimeetri pikkune kala. Eestist Ahja jõest, 1987 aastal püütud suurima võldas oli 13 sentimeetrit pikk ja kaalus 42,2 grammi. Ta on väga aeglase kasvuga kala.

Võldas Bodeni järve põhjal

Võldas on laia peaga ja külgedelt lamendunud tagakehaga. Peaaegu kogu pea ulatuses on tihedate peente hammastega suu. Silmad asuvad kõrgel pealael. Soomuseid tal pole, küll võib kehapinnal leiduda tahapoole suunatud väikeseid ogakesi. Selja peal on võldasel kaks seljauime: esimene lühem ja tugevate ogakiirtega, tagumine pikem ja pehmem. Eriti lahedad on aga kala rinnauimed, suured ja lehvikutaoliselt ümardunud, ulatuvad kala pärakuni. Võldas on pruunikas-hallikat värvi, tumedamate laikudega ja kohandunud veekogu põhjas varjatud eluviisiks. Kõhualune on heledam. Võldasel on oskus suhteliselt kiiresti oma värvivariatsioone muuta. Maikuus muutub isase võldase tume värvus hoopis eredamaks, erkoranži äärega.

Kirjandus

Ajakiri "Kalastaja" nr 33 lk 20

Vaata ka