Tegusõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
27. rida: | 27. rida: | ||
Näiteks: ''Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla''. Verbifraasi ''kukkus kõrgelt kaljult alla'' võib asendada samaväärsega, näiteks ''puhkes nutma''. |
Näiteks: ''Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla''. Verbifraasi ''kukkus kõrgelt kaljult alla'' võib asendada samaväärsega, näiteks ''puhkes nutma''. |
||
2) Verbifraas tekib [[rektsioon]]i tõttu, kuna |
2) Verbifraas tekib [[rektsioon]]i tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi. |
||
Näiteks: ''ostis raamatu/raamatu+t''; |
Näiteks: '''''ostis''' raamatu/raamatu+t''; |
||
''räägin sinu+st, tutvun sinu+ga'' |
'''''räägin''' sinu+st, tutvun sinu+ga'' |
||
'''''ema''' ja '''tütar räägivad''' ilmast'' |
|||
3) Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd ''postiljon toob iga päev värske ajalehe'', |
3) Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd ''postiljon toob iga päev värske ajalehe'', |
Redaktsioon: 3. juuni 2009, kell 21:42
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2009) |
Verbifraas ehk tegusõnafraas on fraas, mille põhisõnaks on verb ehk tegusõna. Verbifraasi tähistamisel on keeleteaduses tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP - verb phrase.
Eesti keel
Verbifraas annab lauses edasi tegevust. Verbifraasi kuuluvad peale põhisõnast verbi veel teised selle laiendid, v.a subjekt.
Verbifraasi põhisõna
Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasiks ja infiniitfraasiks. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi pöördeline vorm.
Poiss sööb saia. Isa mängib palli.
Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk käändeline verbivorm.
Vanaema kutsus mind saia sööma. Karl tahtis hirmsasti palli mängida.
Verbifraasi omadused
1) Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada. Näiteks: Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla. Verbifraasi kukkus kõrgelt kaljult alla võib asendada samaväärsega, näiteks puhkes nutma.
2) Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi. Näiteks: ostis raamatu/raamatu+t; räägin sinu+st, tutvun sinu+ga ema ja tütar räägivad ilmast
3) Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd postiljon toob iga päev värske ajalehe,
iga päev toob postiljon värske ajalehe.
4) Verbifraasi on võimalik üldlaiendiga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd Kersti jõudis tööle, Kersti jõudis ilmselt tööle.