Jaan Jaago: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Improvisaator (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Jaan Jaago''' ([[6. juuli]] [[1887]] [[Luunja vald]], [[Tartumaa]] – [[28. august]] [[1949]] [[Berliin]]) oli [[eesti]] maadleja, elukutselisena 7 korda maailma ja 5 korda [[Euroopa]] meister. Ta oli viimane tuntud eestlasest elukutseline maadleja. Klubi amatöörina: [[Tartu]] “[[Aberg (klubi)|Aberg]]”, [[1907]]–[[1913]] Tartu “[[Lurich (klubi)|Lurich]]”.
'''Jaan Jaago''' ([[6. juuli]] [[1887]] Luunja vald, [[Tartumaa]] – [[28. august]] [[1949]] [[Berliin]]) oli [[eesti]] maadleja, elukutselisena 7 korda maailma ja 5 korda [[Euroopa]] meister. Ta oli viimane tuntud eestlasest elukutseline maadleja. Klubi amatöörina: [[Tartu]] “[[Aberg (klubi)|Aberg]]”, [[1907]]–[[1913]] Tartu “[[Lurich (klubi)|Lurich]]”.


==Amatöörina==
==Amatöörina==

Redaktsioon: 3. juuni 2009, kell 14:19

Jaan Jaago (6. juuli 1887 Luunja vald, Tartumaa28. august 1949 Berliin) oli eesti maadleja, elukutselisena 7 korda maailma ja 5 korda Euroopa meister. Ta oli viimane tuntud eestlasest elukutseline maadleja. Klubi amatöörina: TartuAberg”, 19071913 Tartu “Lurich”.

Amatöörina

Pärast karjapoisi-karjääri, mida tema puhul sageli rõhutati, hakkas Jaago sepaselliks. Regulaarselt hakkas ta treenima 1905 ja järgmisel aastal osales esimesel maadlusturniiril Tartus tsirkuses. 1907 katsus ta hakata elukutseliseks ja sõitis Tallinnasse, kuid pääses esialgu ainult tsirkuse piletikontrolliks. Siiski nägi ta mõndagi huvitavat. Ta läks koos teise tartlase Karl Paabutiga mööda Eestimaad rändama ja andis maadlusetendusi, mille eest Tartu “Aberg” kui amatööride klubi heitis ta välja. Selle peale asutasid noored elukutselised maadlejad Jaago, Paul Ingermann, August Ploom, Johannes Tigane jt. uue spordiklubi “Lurich”, mis tegutses maailmasõja alguseni, kui enamik selle liikmeid sõjaväkke võeti. Jaago sõjaväes ei käinud.

Maailmasõja aastad

1913 tuli Jaago Peterburis esimest korda elukutseliste maailmameistriks. Koosseis polnud väga tugev, sest Georg Lurich, Aleksander Aberg ja paljud teised maadlustipud võistlesid tollal USA-s, aga Georg Hackenschmidt oli spordist juba loobunud. 1914 Odessas ja 1915 Peterburis kaitses ta tiitlit.

1920. aastad

1921 naasis Jaago Eestisse, kuid ei leidnud head tööd. Olümpiaideaalidele tuginedes lõpetas Eesti elukutseliste spordi rahastamise ja Jaago sõitis Soome kaudu Lääne-Euroopasse. Saksamaal ei lubatud sõjasüüdlasena osaleda olümpialiikumises ja seetõttu olid seal elukutseliste sportlaste teenimisvõimalused paremad. Saksamaale jäi Jaago elama kuni surmani. Tema urn toodi Tallinna ja maeti Metsakalmistule.

Jaago tuli elukutseliste maailmameistriks 1924 ja 1925 Münchenis, 1926 Pariisis ja 1928 Münchenis. 1930 Madriidis võitis ta tiitli 'tšempionide tšempion'. Vahel esines ta koos Karl Paabuti, Karl Tombergi ja Karl Veimanniga.

1928 avaldas ta Tartus raamatu “Mälestused. Seitsmekordse ilmameistri senine elukäik”.

Mälestusvõistlused

Luunja keskkoolis peetakse alates 1978. aastast Jaan Jaago mälestusvõistlusi kreeka-rooma maadluses noortele.

Kirjandus