Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Et see lehekülg kipub minema liiga pikaks, tuleb aeg-ajalt osa materjalist arhiveerida.

Eelnev Arhiiv 14

Üldine arutelu

Järgnev –

Alusta uut teemat

---

Aktuaalsed teemad

Aktuaalsed teemad, mille käsitlus nõuab ajakohastamist: Radovan Karadžić, Vabaduse väljak, Vabadussõja võidusammas, Nepal. Kasutage välislinke. Andres 28. juuli 2008, kell 11:45 (UTC)

DEFAULTSORT

Kas oleks võimalik nii tihti vajatav DEFAULTSORT tõlkida eestikeelseks SORDI ? :-) Kk 1. detsember 2008, kell 23:05 (UTC)

Vaata [1]. Mingi hetk ma proovisin, aga ei toiminud. Adeliine 1. detsember 2008, kell 23:11 (UTC)

tõlkevikist tuli soovitus, et eestikeelsed tavatõlked vajavad veel lisamist/küpsemist ning alles seejärel tuleks asuda DEFAULTSORT'i ja muud taolist maakeelde panema translatewiki:User_talk:Siebrand#et.2Fmagic_words. ja tõepoolest, eesti keel pole veel võro keelele järele jõudnud [2] --WikedKentaur 8. jaanuar 2009, kell 19:05 (UTC)

Võrdlus võro vikiga. --Tiuks 29. jaanuar 2009, kell 00:07 (UTC)

et Eesti 98.35% 56.99% 14.63% 6.51% 0.68%

vro Võro 100.00% 72.60% 0.44% 0.40% 0.34%

minu arust peaks rohkem tähelepanu pöörama selle, kuidas artiklid eesti keeles välja näevad ja alles siis asuda tehnilise poole kallale. DEFAULTSORT on üks telgitaguseid käsklusi, mida on vaja, et sooritada teatavaid IT tegevusi. Seniks, kuniks on nähtaval lugemispinnal taolised lühendid, nagu WTO, WHO, ei maksa üldse rääkida arvutiga suhtlemise süntaksist. --Hendrix 8. jaanuar 2009, kell 19:16 (UTC)

Mõlemad lühendid on ÕS-i poolt sanktsioneeritud. Andres 8. jaanuar 2009, kell 20:05 (UTC)

Venemaa ja teiste suurriikide kategooriatest

Eellugu

Kuna Kategooria:Venemaa all olid segamini kõik artiklid, mis peaksid olema eri kategooriates, osaliselt ka alamkategooriates, siis otsustasin muuta Venemaa kategooriate süsteemi analoogselt enam-vähem korras olevate (normaalselt kategoriseeritud) riikide kategooriasüsteemile. Enne töö alustamist mõtlesin kuidas seda paremini teha. Paljud euroopa riikide nimedes ja kategooriates kasutatud põhimõtted lihtsalt Venemaale ei sobinud. Tuli leida teised lahendused. Kuna töö oli mahukas võttis see aega mittu õhtut. Siit ka erinevad arusaamised Metsavennaga Venemaa vabariikide ja nende kategooriate nimedes.

Soov

Selle arutelu tulemusel kirjutada kokku üheseltmõisttav juhend riikide kategooriasüsteemi loomiseks, et edaspidi selliseid jõudemonstratsioone ära hoida.

Kategooria:Venemaa haldusjaotus

Kategooria:Venemaa haldusjaotus – oleks ise allkategooriaks Kategooriale:Venemaa ja Kategooriale:Venemaa geograafia.

Kategooriasse Venemaa haldusjaotus kuuluksid järgmised alkatekooriad: Venemaa autonoomsed ringkonnad, Venemaa kraid, Venemaa oblastid, Venemaa rajoonid, Venemaa ajaloolised haldusüksused, Venemaa föderaalringkonnad, Venemaa vabariigid.

Probleem tekkis kategooriate ja artiklite nimedega Kategoorias:Venemaa vabariigid kuna olid olemas kategooriad Komi, Mari, Dagestan, Põhja-Osseetia, Hakassia, Kalmõkkia, Sahha (jakuutia) jvm. Siis leidis Metsavend et need on piisavalt head ja alustas minu poolt tehtud juriidilistele nimedele vastavate kategooriate kustutamist ja artiklites tehtud kategoriseerimis muudatuste tagasipööramist. Probleeme ei tekitanud millegi pärast Venemaa autonoomsete ringkondade, Venemaa kraide ja Venemaa oblastite kategoorias kasutatavad juriidilised nimed või ei ole ta seni sinna jõudnud. Kuid juriidilised nimed ei sobinud kindlalt temale Venemaa vabariikide kategoorias.

Põhjendus, miks peaks kasutama juriidilisi nimesid nii artiklite pealkirjades ja seda riiki käsitlevas kategoorias. Venemaal ei saa kasutada riigi lühendnime nagu Sahha, Komi, Tšuktši, Korjakki jne nii nagu lühendnime kasutame Euroopa riikide puhul ükskõik kuidas me seda ka ei kirjuta Soome jääb Soomeks ja Hispania Hispaaniaks.

• Venemaal riigi või autonoomse oblasti piirid ei vasta selle rahva asumipiiridele, kelle nime riik või autonoomne oblast kannab. St riigi või autonoomse oblasti nimi ei vasta samanimelise maa lõpuga või maa lõputa nimele. Territoriaalselt ei ole need vastavuses.

Seega alustame päikesetõusst ehk idast:

• Korjakkija on ainult osa Korjakki autonoomsest oblastist. Ülejäänud Korjakia autonoomne oblast on moodustatud Tšuktšimaast. Korjakki autonoomse oblasti elanikonnast moodustavad tšukšid 62%. Samuti on osa Korjakide iidseid asualasid Kamtšatka oblastis. Seega rääkides Korjakkiast või Korjakkimaast ei saa panna võrdusmäriki Korjakki autonoomse oblastiga, kui korjakkide asualaga.

• Tšuktsimaa Tšuktši autonoomne oblast on ainult osa selle rahva asualast, mida nimetatakse Tšuktšimaaks. Osa jääb Korjakki autonoomsesse oblastisse, osa Sahha (Jakuutia) Vabariiki samas on osa Jakuutide põlisalasid selles autonoomses oblastis.

• Sahha ehk Jakuutia Sahha (Jakuutia) Vabariigis elab ainult ubes 36% jakuudi keele kõnelejatest (313 000). Järelikult on osa jakuutide asualast ehk Jakuutiast naaberhaldusüksuste piirides.

• Neenetsimaa moodustab kolm autonoomset ringkonda isegi eri föderaalringkondades. Milline neist kolmest oleks või saaks kanda nime Neenetsi, minuarvates mite ükski vaid Neenetsimaa on neenetsite asuala kokku kolmes autonoomses oblastis millele lisandusvad neenetsite asualad Krasnojarski krais, Arhangelski ja Tjumeni oblastites.

• Komi ehk Komimaa moodustab Komi Vabariik, Permikomi autonoomne ringkond, Jamaali-Neenetsi autonoomse ringkonna ääreala, Arhangelski ja Sverdlovski oblasti äärealadel. Samuti ei saa (ei ole õige) kasutada sõna, mis tähistab komide asuala ühe haldusüksuse kohta.

Samuti võib jätkata kõigi Venema Föderatsiooni vabariikide ja autonoomsete ringkondadega, kuid arvan, et aitab minupoolseteks põhjendusteks.

Selliseid nimetusi (Komimaa, Sahha, Marimaa jne) saaks ja peaks kasutama, kui me räägiksime geograafilistest või etnograafilistest asjadest.

Kui räägime haldusüksustest tuleb kasutada nii artikli pealkirjades, kui riikide kategooriates juriidilisi nimetusi.

Kellel on vastuväiteid viimasele lausele, eelpoolöeldut arvestades, paluks koos põhjendustega.

Minul on vastuväited. Esiteks, eelnev Akra tekst kubiseb kirja- ja faktivigadest (nt jakuutidest ja jakuudi keele rääkijatest elab valdav osa Sahhas, mitte 36%) ning isiklikest arvamustest. Teiseks on lühemad nimed eesti keeles põhinimed, selles võib veenduda KNAB-is või ÕSis, mis on kirjakeele normi alus. Akra arvamus, justnagu tähendaksid nimed Tšuktšimaa, Marimaa jne kogu vastava rahva asuala, ei pea paika. Ajaloolises kontekstis võib neid sellises tähenduses kasutada, sest siis nendel aladel riiklikku korraldust veel ei olnud. Samuti võiks öelda siis, et Narva on Venemaa, sest Narvas elavad põhiliselt venelased. Lasnamäe on ilmselt ka Venemaa? Ühegi riigi piirid ei kattu täpselt riigi nimirahvuse asualaga (ernadiks ehk mõned saareriigid, nagu Island), Venemaa haldusüksused ei ole selles suhtes erand. Kategooriad haldusüksuse tüübi järgi on head, aga ametlikke nimesid ei ole kindlasti vaja kasutada. Järgigem ikka kirjakeele normi. --Metsavend 23. detsember 2008, kell 22:41 (UTC)

Täisnimesid tuleb kasutada juhul, kui sama nimega on mitu objekti, nt Taimõr võib tähendada nii poolsaart, kui endist ringkonda, praegust rajooni. --Metsavend 23. detsember 2008, kell 22:44 (UTC)

Ka riikide territooriumid ei lange üldjuhul kokku rahvaste asualadega, see kehtib ka Eesti puhul. Samas on paljude riikide nimed ikkagi seotud mingi rahvaga. Metsavend jõudis minust ette. Andres 23. detsember 2008, kell 22:46 (UTC)

Seni sellel teemal toimunud arutelud

Akra arutelulehelt:

---

Palun selgita, milleks on vaja luua uusi Venemaa haldusüksuste kategooriaid, kui juba on olemas sama sisuga kategooriad? --Metsavend 18. detsember 2008, kell 07:36 (UTC)

Millistest konkreetsetest kategooriatest sa räägid, mis olid olemas ja millised ma uuesti tegin, kui mõtled näpukatega kategooriaid siis need tuli ümber teha. Kui mõtled vale juriidilise nimega kategooriaid siis neid ei ole seal õige kasutada, ja ka need tuli õigeks väänata.Akra 18. detsember 2008, kell 15:12 (UTC)

---

1. Artiklite pealkirjade muutmist tuleks põhjendada. 2. Pealkirja muutmiseks tuleb artikkel teisaldada uue nime alla, mitte teha ümbersuunamist vana nime alla. Muidu ei säili artikli ajalugu. --Metsavend 18. detsember 2008, kell 09:59 (UTC)

Kui kõik need nimed on juba olemas siis ei saa teha uut nime. Vaid tuleb võtta kasutusele õige (juriidiline) nimi artikli pealkirjana ja kõigilt teistelt kust võidakse otsida teed sinna ümbersuunamine. Antud juhul mõtled vist Sahha artiklit. Miks oli kasutusel vale nimi ei tea. Mingil hetkel tuleb see lihtsalt õigeks teha.

---

Metsavend ei ole niisugust vabariiki ega haldusüksust venemaal nagu Sahha. On olemas Sahha (Jakuutia) Vabariik. Miks muudad ja kustutad asju, mis on õiged asendades neid valedega tagasi. Ole kena paranda nüüd uuesti õigeks tagasi ja taasta ka Sinu poolt valesti kustutatud kategooria.Akra 18. detsember 2008, kell 15:21 (UTC)

kle kui sa KNAB-ist vaatad, siis on täiesti olemas Sahha (ja põhikujuna), aga see selleks. Aga see teine variant, mida nagu ametliku täisnime pähe pakutakse tundub mulle küll, et tuleks kirjutada hoopistükkis Sahha Vabariik (Jakuutia) -- Ahsoous 18. detsember 2008, kell 15:58 (UTC)

Jutt ei ole mitte sellest et Sahha on vale või Jakuutia on vale. Vaid et seda "riiki" Sahha (Jakuutia) Vabariik nimetatakse nii. Mis puutub aga nime kujusse siis minu loogika ütleks ka nii nagu Sina välja pakkud Sahha Vabariik (Jakuutia). Kuid mallides ja artiklis on ta nii nagu kirjutasin ja see ei ole minu poolt sinna nii kirja pandud. Samuti on tsensuur sellest üle käinud ja õigeks tunnistanud.Akra 18. detsember 2008, kell 16:05 (UTC)

Kui käisid vaatamas KNAB'is siis vaadanud lõpuni Sahha (Jakuutia) Vabariik kirjas põhinimena.Akra 18. detsember 2008, kell 16:09 (UTC)

KNAB-is on põhinimi "Sahha" ja rööpnimi (ametlik nimi) "Sahha (Jakuutia) Vabariik. Andres 18. detsember 2008, kell 21:37 (UTC)

Kas Sahha on riigi ametlik nimi?

Vikipeedias on kokku lepitud, et riikide ja nende haldusüksuste puhul kasutatakse põhinimesid, mitte ametlikke nimesid. Ametlikud nimed on sageli pikad ja kohmakad. Neid kasutatakse siis, kui on olemas samanimeline linn või muu üksus. --Metsavend 19. detsember 2008, kell 07:49 (UTC)

---

Ei saa aru, miks on mõned jõed pandud Venemaa vabariikide kategooriasse? Milles on mõtte? Geonarva 18. detsember 2008, kell 19:50 (UTC)

Kaovad ära üldnimelised kategooriad (Komi, Mari jne) kuna neil puudub eraldi mõtte nad oleksid teatud asjades lihtsalt dubleerivad ja kui selle ärakaduva kategooria all oli jõgi läks see sellenimelise vabariigi alla. Muidu jääks piirkonnaga sidumata.Akra 18. detsember 2008, kell 19:54 (UTC)

Vastupidi, kategooriad Komi Vabariik, jne on dubleerivad ja neid pole vaja luua. Üldse oleks viisakas enne toimiva kategooriate süsteemi muutmist asja arutada. Ei tasu imestada, et ma kõik muudatused tagasi pööran, kuna mingeid vettpidavaid argumente, miks praegused pealkirjad ei sobi, pole ma kuulnud. --Metsavend 19. detsember 2008, kell 07:43 (UTC)

Ehk poleks õigem teha kategooriad nt ... vabariigi jõed, ... oblasti jõed jne Venemaa jaoks? Geonarva 18. detsember 2008, kell 20:02 (UTC)

Arvan, et see oleks õige. Tegelen üldnimeliste kategooriat likvideerimisega, ja vabariigi külade ja vabariigi linnadega hetkel. Ülejäänud artiklid mida on vähem lähevad esialgu ühte katlasse. Kui tahad jõgede ja mägedega tegelda siis lase käia ja aitähh.Akra 18. detsember 2008, kell 20:08 (UTC)

---

Arutelu artiklist Adõgee:

Miks "Adõgee Vabariik" on parem pealkiri? Andres 16. detsember 2008, kell 19:58 (UTC)

Minuarust on põhitõde ja vist ka kuskil kirjas, kui mälu ei petta, et artikli algus on artikli pealkiri, seda enam et ta on juriidliselt õige nimi. Kõik lühendnimed on otsingud küll, mis aga suunavad siia. Teiseks tuleb hilisemate jurade ärahoidmiseks kohe asi õigeks teha. Ja miks ei peaks olema asjal see nimi mis tal tegelikult ju on, Miks peame Vasjat Mašaks kutsuma, kui ta tegelikult on Vasja.Akra 18. detsember 2008, kell 15:37 (UTC)

Enamikul artiklitel riikide kohta ei ole pealkirjaks riigi ametlik nimi ja enamasti ametlikku nime artikli alguses ka ei ole. Üks põhjusi on see, et ametlikke nimesid vahetatakse. Teine põhjus on see, et enamasti kasutatakse mitteametlikku lühendnime. Andres 18. detsember 2008, kell 22:13 (UTC)

Umbes aasta tagasi nõudsid saa pealkirjaks õige {ametliku] nime panemst. See ei olnud minuga. Pean natuke mõtlema, siis leian ka ilmselt artikli ja arutelu ülesse. Mis siis nüüd on muutunud? Ei saa ju iga natukese aja tagant põhimõtteid muuta. Akra 18. detsember 2008, kell 23:30 (UTC)

Ma ei ole selles arutelus siin üldse mingit põhimõtet maininud. Ma ainult kirjeldan, kuidas riikide artiklid Vikipeedias on kirjeldatud, ja sellise pealkirjastamise põhjusi.

On ka teisi juhtumeid, kus ametlik nimi ei ole otstarbekas, näiteks paljude isikunimede puhul. Kindlasti on aga ka juhtumeid, kus otstarbekas on kasutada ametlikku nime. Andres 19. detsember 2008, kell 06:33 (UTC)

Vaata kuidas need nimed Sahhad (ei muutnud peale Metsavenna kategooria kustutamist koos sisuga tagasi) sinna süsteemi kõlbavad näiteks siin [[Kategooria:Venemaa vabariigid]] ja vaata kuidas see süsteem üldse kokku jookseb. Ei saa aru miks Metsavend kogu aeg üritab jõuga kustutada. Ta on selles kategoorias jälle kustutamismärked osale peale pannud([[Kategooria:Burjaatia Vabariik‎]], [[Kategooris:Baškortostani Vabariik]] võibolla veel kuskil), Võtan maha. Katalogiseerimise süsteem mille tegin Venemaale ei ole midagi uut, selliseid on meie vikis küll. Ma ei saa aru, mis ei meeldi Metsavennale.217.159.152.154 AKRA19. detsember 2008, kell 06:50 (UTC)

Metsavend on suures osas minu eilse töö tagasi keeranud, kes annab talle selleks õiguse, seda enam, et see mida ta taastab see süsteem on jama. Ma ei tea kas ta ka Geonarva (tuli mulle appi) tööni jõudis, ei ole aega süveneda. Paar päeva ei tegele vikiga. Kui selleks ajaks Metsavend kõik oma "tarkusest" ära kustutab. Siis oleks jama küll.Akra 19. detsember 2008, kell 07:02 (UTC)

Soovitan Sul asjad Metsavennaga läbi rääkida, et vältida edasi-tagasi muutmist. Andres 19. detsember 2008, kell 07:06 (UTC)

Kui Sul õnnestub Metsavenda ja teisi veenda, et Sinu süsteem on parem, küllap Metsavend siis ise Sinu töö taastab. Andres 19. detsember 2008, kell 07:09 (UTC)

Arvan, et tuleb seda olukorda arutleda ja ühe kategooriate süsteemi kohta kokku lepida. Ühest küljest võib olla erinevus nt Burjaatia ja Burjaatia Vabariigi vahel, teisest küljest kasutatakse tavaliselt tavanimi (nt Burjaatia) ametliku nime asemel. Kui võrdleme riikide kategooriatega, siis ei kasuta ju Eesti Vabariigi linnad, vaid Eesti linnad jne. Geonarva 19. detsember 2008, kell 07:09 (UTC)

---

Venemaa kategooriad

Ma ei ole kohanimede alaselt spetsialist ja ma pole seetõttu päis veendunud, kas mul sobib seda enda arvamust avaldada, kuna häid argumente leiaks mõlemale poolele. Kuna aga põhinimed (lühemad) on natuke etnilise kallakuga võrreldes ametlike nimedega siis ma kaldun arvama, et tuleks mõlemad järgi jätta. Kuna tähendus on sarnane aga mitte päris sama siis ei ole vist kohane päris otsesest dubleerimisest rääkida.
Kuidas sobiks näiteks: Kategooria:Marimaa (mis oleks põhikategooria ja tegeleks kultuuri osaga) ning sinna alla kategooria:Mari Eli Vabariik (mis tegeleks ametliku osa ja selle alla käiva geograafiaga). iffcool 23. detsember 2008, kell 21:48 (UTC)

heakene küll Venemaa Venemaaks. Mind näiteks häirib hoopiski üks teine riik tunduvalt rohkem. Nimelt Hiina Rahvavabariik ja nimelt see, et sellest tehakse juttu artiklist Hiina. Ja no ausalt, ma kohe kuidagi ei tahaks näiteks 17. sajandi Hiinast rääkides jõuda tänapäevase moodustise kohta käivat juttu lugema. Et teeks küll ettepaneku riik sealt artiklist välja viia. -- Ahsoous 23. detsember 2008, kell 22:01 (UTC)

Esiteks, vaata, mis jutuni Sa jõuad, kui Hiina artiklit lugema hakkad. Andres 23. detsember 2008, kell 22:48 (UTC)

Vaatangi ja jõuan Hiina Rahvavabariigini, ja seda ma tahakski et see Hiina RV sealt artiklist välja visata, miks seal ei ole juttu Hiina Vabariigist mis on nagu mõnevõrra vanem riik? Siin pole mõtet hakata rääkima ühe Hiina poliitikast ja kust kohast ma leian viite keisririigile? jne. Nagu ma aru saan siis üle Hiina ajaloo, aga miks ma pean neid otsima läbi ei tea mitme artikli, eriti kui tavainimesel pole reaalselt aimugi mis aeg Tangi dünastia, ah? Kelle jaoks seda vaja on ja kasutamismugavusest on siin asi ikka väga kaugel. - Ahsoous 23. detsember 2008, kell 23:28 (UTC)

Vikipeedia (ja ka teised entsüklopeediad) on organiseeritud nii, et ajaloost räägitakse tänapäeva riikide kaupa. Aga me võime algusosale lisada ka viite Hiina keisririigile. Ka teiste riigiartiklite algusesse võib panna alajaotuse "Maa ja riik", kus sellistest asjadest jutt on. Andres 24. detsember 2008, kell 00:03 (UTC)

Teiseks, kui jutt on 17. sajandi Eestist, kuhu Sa siis jõuad? Kuidas seda teisiti teha? Andres 23. detsember 2008, kell 22:50 (UTC)

Margus Lepa

Wikipeedia artiklis kirjutatakse, et Margus Lepa pole spetsiaalselt näitlejaks õppinud. Tegelikult lõpetas ta Konservatooriumi lavakunstikateedri 1978. aastal

Nii on. Proovisin selle lisada. --Jaan513 8. jaanuar 2009, kell 11:06 (UTC)

Artiklid sisuta

Kas kellegil kaob veel artikli sisu? Artikkel on täitsa olemas aga ei näita pealkirja ega sisu. Mõnikord näitab otsinguga. Täitsa jama, segab artiklite vaatamist. Kasutan IE8-t. --Tiuks 10. jaanuar 2009, kell 21:53 (UTC)

Lisaks sellele ei saa sisukorrast alapealkirjale hüpata, sest see ka ei tööta. --Tiuks 10. jaanuar 2009, kell 21:55 (UTC)

Tundub, et see on IE8 probleem. Täna on parem aga aegajalt viskab ette tühja lehel. Teises arvutis IE7-ga probleeme ei olnud. --Tiuks 12. jaanuar 2009, kell 20:42 (UTC)

Mul on Firefox, aga juhtus kaks korda, et lingid "artikkel" ja "arutelu" olid punased, kuigi mõlemad olid olemas. Andres 12. jaanuar 2009, kell 20:50 (UTC)

Mul on Mozilla SeaMonkey, aga tegi ka päev läbi mingeid trikke. Näiteks oleks ajaloo järgi arutelus pidanud olema 3 arvamust, aga nähtav oli ainult üks. Kõige müstilisem oli aga see, et keegi nagu oleks minu nime all tagasi muutnud minu enda tehtud muudatuse. Jube aeglane on ka juba mitu päeva; ja vahepeal andis mitu korda viimaste muudatuste lehele reloadi tehes 3 päeva vanad muudatused ette. --Epp 12. jaanuar 2009, kell 22:46 (UTC)

Kellaaeg

Nüüd on võimalik eelistustes näidata koht (Eesti puhul Estonia/Tallinn), ning siis peaks näitama automaatselt õiget kellaaega. Eks siis suvel näeb, kas töötab. Andres 15. jaanuar 2009, kell 09:42 (UTC)

Kas Sa tahtsid seda öelda, et pärast üleminekut suveajale ei ole sel puhul tarvis ise eelistustes kellaaega muuta? Ei saanud päris hästi aru. --Jaan513 15. jaanuar 2009, kell 14:26 (UTC)

Mina sain asjast nii aru küll, aga võib-olla sain valesti aru. Andres 15. jaanuar 2009, kell 14:48 (UTC)

Mul hakkas nüüd valesti näitama. Panen parem selle seade, et brauseriga sünkrooni. Andres 15. jaanuar 2009, kell 16:05 (UTC)

Mul näitab mõlemal juhul õigesti. --Epp 15. jaanuar 2009, kell 16:11 (UTC)

Vikipeediast Kuku raadios

Täna, algusega kell 17.30, peaks olema võimalik Kuku raadiost kuulata intervjuud, mille teemaks on Vikipeedia. Intervjueeritavaks on Ave Maria Mõistlik. Ivo 15. jaanuar 2009, kell 14:29 (UTC)

Aga võib-olla ka mitte. avjoska 15. jaanuar 2009, kell 15:29 (UTC)

Ei olnud. Andres 15. jaanuar 2009, kell 16:04 (UTC)

Suhtlemine trollidega

Soovitaks kõigil lugeda läbi meta:What is a troll? ja eriti meta:What is a troll?#Not feeding the trolls ja en:Wikipedia:Please be a giant dick, so we can ban you, et vältida tulevikus tekkivaid mittemõistmisi, seoses juba üle nädala kestnud Arutelu:Vladimir Nekrassov artikli algataja Lgp. Kasutaja:Wortex001-ga, milles viimane üritab tõenäoliselt kasutada Vikipeediat reklaampinnana ning arvatavasti seadnud kahtluse alla, artikli vastavusse viimise poole püüdlevate teiste kasutajate ja moderaatorite kompetentsuse. Artiklite arutelulehed on mõeldud faktide ja asjassepuutuva informatsiooni aruteluks ja talletamiseks, mitte aga järgnevaks:

Artikli autori reklaamile viitavad fraasid

• Lõin antud artikli, et tutvustada Eestlastele säravat Vene teadlast Vladimir Nekrasovit.
• Vladimir Nekrasov helistas praegu ja küsis, miks Eesti wikipedias ta nimi valesti kirjutatakse, palus, et me ära muudaks selle jama.
• Kui Vladimir Nekrasovil tekib läti keelse nimekuju koha pealt probleeme, siis ta helistab ilmselt neile ja viiakse sisse muudatus.
• Selle heaks, et kodanik Nekrasovi nimi tuttavamaks saaks, teeme ka meie tööd.
• Me lõime selle artikli, et inimesel oleks võimalik leida antud kodaniku kohta ka eestikeelset infot
• Vladimir Nekrasov ::::::on kuulus aga tema kohta leiab vähe eestikeelset infot. Sellele aitamegi kaasa. Milles küsimus?
• Mina näiteks tean peast Vladimir Nekrasovi sünniaastat.
• Kinnitan veelkord, et meie huvi ei ole mitte Vladimir Nekrasovit tuntuks teha...
• Täpsema info saamiseks pöördu OÜ Campanula poole
• Laadisime üles mitmed Vladimir Nekrasovi diplomite ja tunnistuste koopiad ja lisasime artiklise ka viite nendele dokumentidele

Artikli autori muud fraasid

• Tegemist on moderaatori jonniga.../Jonn - jonn - jonn ma ütlen.../...siis mitte ükski "wanabe Rate admin" ei saa nõuda.../Jeesus Maria.../see kommentaar oli siia ülimalt vajalik muidugi/ja edasi?/Arvamused palun jätke enda teada/võta klaasike suhkruvett, rahune maha/Kes seda ütleb? Andres, wikipedia moderaator?/Palun viita mingile allikale, mis tõestab su pädevust. Milline haridus sul on?/mitte kõik ei ole sellised moderaatorid, paraku Sina Hendrix kuulud nende hulka. Mis on sinu motiivid.../Kes oled Sina, et sa nimetad teaduste Doktrit suliks? Sa oled mitte keegi. Tühi koht selles maailmas. Palun ole vait. Ma olen korduvalt palunud isiklikest arvamustest hoiduda, see on aga suisa solvang. Mine arene kusalgi enne kui hakkad kommenterima. Wortex001 17. jaanuar 2009, kell 14:22 (UTC) jne.

Teiste fraase

• "akadeemik Nekrasovi" näol on meil tegemist erusõjaväelasest soolapuhujaga, kes müüb õhku/Või te, venelased, olete hakanud nüüd oma sõnu sööma?/jne.

PS! Artiklil on 10 päeva kustutamismärge, aga pole ikka Vikipeedia:Hääletused kustutamisarutelu nimekirjas. Nagu ma aru saan peaks järgnevad arutelu väljavõtted olema samuti seal lehel:

• Kustutasin artikli kuna a) see ei ole entsüklopeediaartikkel b) tegu on copy-pastega ja seega tõenaäoliselt autoriõiguste rikkumisega - Ahsoous 9. jaanuar
• Selles mõttes peaks artikli kustutama, et tegemist pole märkimisväärset avalikku tähelepanu pälvinud isikuga, sest muidu oleks sellest veebis infot. - Siim 12. jaanuar
• Olen nõus. Jalgin seda arutelu ja üsna rohkem tekib mulje, et see on pseudoteadus ja mingit reklaam. Geonarva 12. jaanuar
• teen ettepaneku antud artikli kustutada--Hendrix 9. jaanuar
• kustutada ei ole mõtet, sest nähtus eksisteerib, ka eestikeelses ruumis -- Hendrix 12. jaanuar
• Nüüd võiks artikli kustutada või kellegi kasutaja alamleheks teisaldada. --Metsavend 15. jaanuar
• Mina ei kustutaks. -- Andres 9. jaanuar
• Mina isiklikult leian, et artikkel võiks olla küll, aga teisiti ülesehitatuna. -- Andres
• Ma ei poolda kustutamist. -- Andres 13. jaanuar
• meil ei ole mingit vajadust sellist pläma siin alles hoida - Ahsoous 13. jaanuar
• Hetkel ei ole mingit alust kustutamiseks. Artikkel on Eesti Wikipedia enda reeglitele vastav. Wortex001

NB! Kas kustutamis märke mallil ei peaks olema link Hääletuse kohale?

Kõige eelneva eesmärgiks oli siis juhtida tähelepanu vältimaks tulevikus asjatut diskussiooni ja aja raiskamist.

Lugupidamisega --Jaanusele 18. jaanuar 2009, kell 01:01 (UTC)

Meil on hääletuste jaoks üldine hääletuste leht. Kui hääletus teha, siis tuleb ka viimaste muudatuste lehele vastav link teha. Kustutamishääletuse võib teha ka artikli arutelus.

Minu arvates võivad need, kes on veendunud, et tegu on trolliga, temaga suhtlemisest hoiduda.

Minu meelest tuleb artikkel korda teha, ning kui seda hakatakse rikkuma, siis kaitse alla panna. Andres 18. jaanuar 2009, kell 07:54 (UTC)

Skandaalsed vead

Lehekülgede algusesse on ilmunud skandaalsete kirjavigadega bänner. Mina ei leia, kuidas neid parandada või bännerit tühjendada. Andres 20. jaanuar 2009, kell 06:46 (UTC)

Need bännerid on üldse totakad ja entsüklopeedia lehekülgedele sobimatud. :-) Kk 20. jaanuar 2009, kell 06:50 (UTC)

See kuulutus võib vabalt üldises arutelus olla. Andres 20. jaanuar 2009, kell 07:30 (UTC)

Selliseid tõlkeid tehakse üldiselt Meta Wikis (meta.wikimedia.org, konkreetne tõlge on siin ja konkreetne esimene muudatus siin). Üritasin parandada, aga ka mina leian, et meie Vikipeedia igal lehel ei pea seda teadet näitama. Pole küll selle palvega veel kellegi poole pöördunud, alles viisin ennast asjadega kurssi. Kõigepealt tuleks tõlge korda saada ning seejärel vaadata, kuidas seda ära saab võtta. Eemaldamiseks tuleb võib-olla pöörduda kasutaja Cbrown1023 poole, kes antud tõlke publitseeris. --Jaan513 20. jaanuar 2009, kell 08:30 (UTC)

Selgitasin talle olukorda ja soovitasin bänneri ära võtta. Andres 20. jaanuar 2009, kell 08:56 (UTC)

Ta ütleb, et on uue variandi publitseerinud, aga mina siin küll seda uut varianti ei näe. Peale selle ta ütleb, et seda näevad ainult sisseloginud kasutajad ning selle saab ära peita. Andres 20. jaanuar 2009, kell 20:48 (UTC)

Peida link on üleval paremal ja kadus tõesti ära aga tekst oli ikkagi sama. --Tiuks 20. jaanuar 2009, kell 20:52 (UTC)

Steward'ite valimised

Kandidaate stewardite valimiseks saab esitada lehel meta:Stewards/elections 2009. Esitada saab ainult enda kandidatuuri. Andres 20. jaanuar 2009, kell 08:58 (UTC)

Keegi eestikeelse Viki kogukonnast võiks ehk ka kandideerida? avjoska 21. jaanuar 2009, kell 10:28 (UTC)

Olen kirjas stewardikandidaadina. Neutraalseks jäävaid, minu poolt ja vastu saab hääli anda 1. – 22. veebruarini 2009. Iga kandidaadi juures on koht ka temale küsimuste esitamiseks. Neid saab juba praegu esitada. avjoska 26. jaanuar 2009, kell 11:36 (UTC)

Kustutamishääletus

Lehel Arutelu:Vladimir Nekrassov on käimas kustutamishääletus. Palun avaldage arvamust. Andres 20. jaanuar 2009, kell 20:53 (UTC)

RSS ja Atom

Riistakastis on RSS ja Atom, mille ees on värvilised ikoonid, mis mõjuvad mulle võõrkehadena ja häirivad. Mujal kastides selliseid ikoone ei ole. Äkki saaks nad eemaldada ja jätta alles ainult tekst. Siim 28. jaanuar 2009, kell 10:46 (UTC)

Ja "riist" on eesti keeles üsna mitmetähenduslik sõna. Ehk oleks parem, kui nimetaks selle ümber tööriistakastiks. Ruumi sellele muudatusele peaks olema ja saaks vähe viisakam. Ja võib-olla peaksid kastide nimed algama suurte tähtedega. Siim 28. jaanuar 2009, kell 11:07 (UTC)

Muide see ongi RSS-i ikoon. Kui kasutad IE-d, siis on "maja" ikooni kõrval samasugune. Sellega on hea uutel artiklitel silma peal hoida. Teistel lehtedel saab silma peal hoida kui ees on lehe ajalugu (tabi "ajalugu"). "Riistakasti" asemel võiks olla "tööriistad". --Tiuks 28. jaanuar 2009, kell 14:12 (UTC)

Kas RSS peab tingimata käima koos ikooniga? Minu meelest on ikoon praegu ülearune. "Tööriistad" on veel parem jah. Aga keegi vist ei oska seda muuta? Siim 28. jaanuar 2009, kell 14:56 (UTC)

Sõna "riistakast" on siin. RSS ikooni eemaldamise võimalust ei leidnud. Minu poolest las RSS olla ikooniga, olen isegi mõnikord kasutanud ja erinevatel veebilehtedel on tavaks seda nii tähistada, leiab kergemini üles. --Jaan513 28. jaanuar 2009, kell 16:02 (UTC)

Ma seda nägin ise ka otsingus, aga seal on ta ju suure tähega. Inglise wikis on sama leht kustutatud ning kirjutatud, et pole enam vaja. Äkki on see siiski kuskil sügavamates settingutes. Ma kirjutan asemele "Tööriistad", eks siis näeb. Siim 29. jaanuar 2009, kell 11:32 (UTC)

OK, siiski muutis ära, aga suure tähe teeb ikkagi millegipärast väikseks. Siim 29. jaanuar 2009, kell 11:34 (UTC)

Mina jätaks need kastipealkirjad üldse ära. Ja kui nad juba on, siis on minu meelest parem, kui nad on väikse tähega. Nad võiksid ka väiksema kirjaga olla. Nende ainuke väärtus on minu meelest selles, et nad annavad kastidele nimed, mille abil saab neid juhendites mainida. Andres 29. jaanuar 2009, kell 14:40 (UTC)

Account usurpation

I want to usurp the account User:Kuld to use it for the unified login. My main account is en:User:Kuld.--88.201.146.30 2. veebruar 2009, kell 20:20 (UTC)

We will try to contact him/her first. It is only possible via the talk page, because no e-mail possibility is given. We will wait (at least a month) for an answer. --Jaan513 3. veebruar 2009, kell 07:17 (UTC)

Hello, more than a month has passed, any news? --88.201.146.30 16. märts 2009, kell 18:11 (UTC)

Unfortunately not, as you can see on the talk page. Recontacting won't help, as no e-mail possibility is given (user has registered without an e-mail). Let's wait a little longer, let's say until April 15, because term for another similar request is on that date and it is easier to deal with them together. --Jaan513 16. märts 2009, kell 18:27 (UTC)

No news again. Next term will be June 15. I am pretty sure that after a few months, I can give you more specific information. I proposed some username changing rules to our local community. --Jaan513 15. aprill 2009, kell 16:31 (UTC)

Hooldusraportid

Enamiku erilehtedel olevate hooldusraportite värskenduskuupäev on praegu 4. veebruar. Mõnel isegi september 2008 või sept. 2007 (nendel on küll ka öeldud, et Updates for this page are currently disabled. Data here will not presently be refreshed.). Teiste kohta pole ma nii kindel, aga kategoriseerimata artiklite loendit värskendati enne iga päev. Mulle see meeldis ja kasutasin seda tihti. Kas keegi on nendega rohkem kursis? Miks neid loendeid enam ei värskendata? Kas see on ajutine viga või ei hakatagi enam neid värskendama? Siis muutuksid nad üsna mõttetuteks. Adeliine 9. veebruar 2009, kell 13:22 (UTC)

Selle viidatumate artiklite listi uuendamist olen oodanud Vikipeediasse registreerumisest saati. Senimaani pole seda veel juhtunud.--WooteleF 11. veebruar 2009, kell 01:20 (UTC)

Arvan, et nende erilehekülgede genereerimine ja Vikipeedia aeglus on omavahel seotud, see tähendab, lehekülgede uuena hoidmine võtab järjest rohkem ressurssi ja muudab Vikipeedia süsteemi aeglaseks. Suured tööd teistes vikides või Wikimedia süsteemis üldse võivad seda kiirust ja lehtede genereerimist mõjutada. Aga see ei pruugi nii olla. --Jaan513 11. veebruar 2009, kell 07:51 (UTC)

Aeglane viki

Miks viimasel ajal on eesti viki aeglase laadimisega. Üleeile pingis mu poeg kiiruseks 63ms. Kuna server asub Eestis, siis võiks olla 25ms. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 02:34 (UTC)

Minu andmetel seni Eestis serverit ei ole. Parimal juhul tulevad andmed Amsterdamist, halvimal juhul Lõuna-Koreast. Ja siis on neid terve hunnik USA-s. Link 1, link 2. --Jaan513 11. veebruar 2009, kell 07:45 (UTC)

et algusega leht eeldas, et server on Eestis. Meie väheste ressursside tõttu pole vist võimalik serverit Eestisse teha. Sellest on väga kahju. Täna teeb viki jälle lollusi. Mingil hetkel olid mul artikli lehel ruudud ees. Otsingukastist siin vasakul ja Googles tahab hakata avama olematut faili et.wikipedia.org-ilt. Seda on juhtunud ka varem aga nii kaua see jama ei ole kestnud. Tundub nagu tarkvaraga tehakse katsetusi. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 12:08 (UTC)

Mul töö juures juhtub juba mitu nädalat, et üritab avada olematuid faile, kui vikis mingile sinisele lingile klikin. avjoska 11. veebruar 2009, kell 13:24 (UTC)

Natuke kõrvalist infot. Veendumaks, et aadress et.wikipedia.org ei asu Eestis, võib läbi teha järgmised sammud. 1) Siit päringut tehes saab teada selle IP aadressi, 2) Siit saab teada, et see on registreeritud Virginia osariigis USA-s (kuigi server tingimata Virginias ei asu). Kui veebiaadress algab et-ga, siis viitab see ainult sellele, et lehekülg on tőenäoliselt eestikeelne (sarnane näiteks http://et.openoffice.org), aga see on ainult lehekülje haldaja võimalus lisada domeeninimele suvalisi eesliiteid (http://uudised.err.ee - uudised on n-ö alamdomeen).

Endal pole viimasel ajal viki laadimisega probleeme olnud. --Jaan513 11. veebruar 2009, kell 13:27 (UTC)

Minul on ka üliväga aeglane, eriti öösiti. Ja teised vikid on enamasti ka. Mõnikord jääbki lehekülge laadima, ja pean uuesti proovima. --Epp 11. veebruar 2009, kell 13:39 (UTC)

Vahest on aeglane, aga üldiselt käitub viki mul üsna korralikult ja kiirelt. Seda võrreldes näiteks 2005. aastaga või umbes nii. Siis oli asi ikka väga nutune. Viki oli muutunud populaarseks, aga serverid olid veel üsna viletsad. Seda aega ei taha meenutadagi. Siim 11. veebruar 2009, kell 13:50 (UTC)

Tundmatud faile laeb sellepärast, et keegi näpib et.wikipedia.org-is faile või server on kokku jooksnud. Kiiremaks saaks küll kui server asuks Eestis aga see eeldaks serveri kasti ostmist ja serveri hostimist. See aga nõuaks raha. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 14:01 (UTC)

Vaadake en:Wikipedia:Village_pump_(technical)#Wikipedia_is_going_really_slow. Ma küll midagi suurt aru ei saanud, aga seal tehakse nalja ka. Andres 11. veebruar 2009, kell 14:38 (UTC)

Mu poja träkkis meie viki serveri asukohaks en:St. Petersburg, Florida. --Tiuks 14. veebruar 2009, kell 21:54 (UTC)

Ümbersuunamine, artiklite liitmine ja tükeldamine.

Võiks paika panna mõned üldised reeglid või head tavad, millest võiks lähtuda

• artiklite ümbersuunamisel,
• artiklite liitmisel või ühisartiklite koostamisel,
• artiklite tükeldamisel st ühest artiklist kahe või enama artikli moodustamisel.

Vajadus selliste reeglite järgi tekkis matemaatikaaalaste artiklite kirjutamisel, kus paljud teemad on teineteisega väga tihedalt läbi põimunud. Kuna eesti vikipeedia on väike, siis pole võimalik iga lühikese, kuid ometi ka eraldi käsitust vääriva teema kohta omaette artiklit moodustada. Seetõttu sooviksin siinsete vikipedistide heakskiitu teatud artiklite ühendamiseks, et mõistete saaksid omavahel loogiliselt seostatud. See on matemaatias hädavajalik.

Näiteks artiklid norm (matemaatika) (normeeritud ruumis) ja normeeritud ruum võiks olla kirjeldatud ühes artikli, kuna normeeritud nurmi definitsioon on suurel määral normi definitsioon. Viimasest lähtudes kujundaksin leheküljed ka nii, et viited normile viivad lehele normeeritud ruum. Pakkusin välja, nö vahelehe norm koostamise, mis on suunatud ümber lehele normeeritud ruum, kuid sellega ideega ei tundu päri oldavat.

Pakun välja:

Ümbersuunamine

1. Artikkel tuleks ümber suunata olemasolevale artilile kui
   • artiklis käsitletavat mõiste on käsitatav olemasoleval artikli käsitatava mõiste sünomüümina.
2. Artikli võib ümber suunata olemasolevale artilile kui
   • selle artikli teema oleks olemasolevas artiklis käsitletava teema lahutamatu komponent.
   Näiteks artikli Peeter Pauli koer võiks suunata artiklile Peeter Paul, kui artiklis Peeter Paul on räägitud põhjalikult tema koerast olgugi, et Peeter Pauli koer on piisavalt oluline teema ent vääriks ka omaette artiklit.
3. Artikleid ei suunata ümber
   • mitteeksisteerivatele artiklitele
   • täpsustuslehekülgedele
   • juba ümber suunatud artiklitele

Ühisartiklid

Rusikareegel on, et iga teema kohta tuleks koostada eraldi artikkel, kui vähegi võimalik. Erandi tegemine on õigustatud ülal mainitud punktis (2) täidetud tingimused.

Artiklite tükeldamine

Tuleks vältida artiklite koostamist, millest on tarvis hiljem kirjutada kaks või enam eraldiseisvat artiklit. Kui tekib vajadus mõnes artiklis käsitletava teema kohta pikemalt kirjutada, siis peab olemasolev artikkel olema koostatud nii, et seda uue artikli kirjutamisel muuta pole tarvis. Kui põhjalikumasse artiklisse viivad viited on varasemalt suunatud laiemasse artiklisse, siis tuleb viidetes teha vastavad parandused.

Neid reegleid tuleks mõista pigem head tava kui absoluudina.

Ümbersuunamise jt. arutelu

Kõigepealt tuleks üldised õpetussõnad paika panna nagu en:Wikipedia:Redirect ja en:Help:Redirect ja alles siis saab edasi minna.

Mulle tundub, et sa ruttad asjast ette. Artikli võib ümber suunata olemasolevale artilile kui selle artikli teema oleks olemasolevas artiklis käsitletava teema lahutamatu komponent Ei ole vaja ümbersuunata. Link jääb punaseks niikaua kui artikkel luuakse. Mulle meeldiks kui definitsoon oleks selgem. Normeeritud ruum on ... ja norm matemaatikas on .... Ma ei saa asjast aru aga sisetunne ütleb, et need on erinevad asjad. Erinevaid mõisteid ei saa ümbersuunata ja seepärast tahetaksegi erinevaid artikleid. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 21:58 (UTC)

Minu meelest ei päde see argument, et väiksuse tõttu pole võimalik eraldi artikleid moodustada. Väiksus mõjutab artiklite pikkust; artiklite moodustamine ise pole raske.

Peale selle, teemad kipuvad näima lühikestena, kui ei tulda kõige peale, millest tuleks kirjutada.

Mõistete loogiline seostamine õnnestub minu arvates paremini just siis, kui iga mõiste kohta on eraldi artikkel.

Teemad "Normeeritud ruum" ja "Norm" on küll omavahel tihedalt läbi põimunud, kuid minu arvates on siiski otstarbekas, kui teha eraldi artiklid. Näiteks võrdlus poolnormiga ei sobi artiklisse normeeritud ruumist, jutt näiteks ruumide operaatoritest või alamruumidest ei sobi artiklisse normist. Ka linkimine on niimoodi tõhusam. Tuleb leida optimaalne materjali jaotus. Küllap see selgub töö käigus. Peale selle, vajaduse korral saab hiljem artikleid liita; lahutamine on tülikam.

Ma ei poolda ka ebatäpsete ümbersuunamiste ette valmistegemist, sest artiklite lahutamise korral võivad need tähelepanuta jääda.

Minu meelest tuleks lähtuda sellest, et iga mõiste kohta, millel on eraldi artikkel, peaks olema eraldi artikkel. Erandiks oleks ainult olukord, kui nendest mõistetest pole võimalik arusaadavalt eraldi kirjutada või kui kõik, mis ühe mõiste kohta öelda on, tuleb vältimatult öelda ka artiklis teise kohta. Lähtuda ei tule sellest, millest olemasolevates artiklites räägitakse, sest neis võidakse rääkida asjust, mis sinna tingimata ei kuulu. Seega minu arvates on erandeid vähem kui Hardi arvates. Asjade puhul tuleb arvestada ka seda, kas asi on artiklit väärt.

Sellega, millest on kirjutatud alajaotuses "Artiklite tükeldamine", olen nõus. Esimeses lauses nimetatud vältimine õnnestubki minu arvates siis, kui minu kriteeriumidest kinni pidada.

Tundub, et ma olen enam-vähem Hardiga nõus. Andres 11. veebruar 2009, kell 22:44 (UTC)

Ettepanekud on mõistlikud ja ma toetan igati alajaotuses "Ümbersuunamine" esitatud varianti. Mingeid inglise Viki infolehti ma ei viitsi isegi lugema hakata, sest nagu ma olen varasemalt ennast korduvalt väljendanud, ei poolda ma enamasti igasugu reeglite ja mallide ületoomist Vikipeediast, mis on siinsest pea 50 korda suurem. Kui end kujundlikult väljendada siis korvpalli võivad mängida nii kääbused kui hiiglased aga nad ühele platsile koos mängima saata siis ühesuguse metoodikaga nad seda arusaadavatel põhjustel teha ei saa.

Kuna ma ei pea ennast matemaatikavaldkonnas piisavalt pädevaks ei sooviks ma aga antud artikli(te) puhul enda poolt- või vastuhäält millegi liitmisele-lahutamisele anda. Ivo 11. veebruar 2009, kell 22:56 (UTC)

Ma ei mõeldud ületoomist inglise vikist vaid elemntaarse infolehe tegemist algajale kasutajale. Hetkel meil see ju puudub. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 22:59 (UTC)

Võtame ühe lihtsama näite: vektor ja vektori koordinaadid on kaks erinevat asja, kuid kui juba sellistest asjadest eraldi artikleid hakata kirjutama, siis tekib siin tõenäoliselt terve hulk paarisõnalisi artikleid ent lugejal on üldist pilti väga raske moodustada. Loomulikult on inglise viki suur ja seda saab kindlasti kasutada lähtematerjalina, kuid, nagu Ivo juba mainsi, siis sinne vikipeedia on väike ning see tuleks ka reeglitesse sisse arvata. Kusjuures, pakutud reeglid näivad olevat kooskõlas inglise vikipeedia poolt pakututega, seega eripäraga mitte arvestamise siin probleemi pole.

Pakun välja, et tekitaks artiklid, kus mõned elementaarsed põhimõtted olemas on, ent tegeleks siis selle järkjärgulise täiendamisega, kui kellelgi mõni mõte peaks tekkima. Kas see leht tuleks tekitada üldiste reeglite alla või luua leht Vikipeedia:Ümbersuunamine? --Hardi 11. veebruar 2009, kell 23:11 (UTC)

Võib panna üldiste reeglite alla ning vajaduse korral võib ka eraldi lehe teha, aga kirja panna on mõtet ainult need reeglid, milles on juba kokku lepitud.

Vektori koordinaatide kohta tõenäoliselt eraldi artiklit tarvis pole: piisab, kui teemast räägitakse vektori ja koordinaatide artiklis. Vektori pikkuse kohta tõenäoliselt on (aga võib-olla ka mitte). Aga ma ei näe põhjust, miks need artiklid paarisõnalised peaksid olema. Andres 11. veebruar 2009, kell 23:32 (UTC)

Palun ärme hakka mingeid jäiku reegleid tegema. Näiteks see, et ei suunata olematutele artiklitele, suunamis- ega täpsustuslehekülgedele, kehtib ju juba praegu, ja minu meelest kerkiski see teema osalt just selle põhjal. Sünonüümide suunamine samamoodi.

Minu meelest tuleb alati kõikidest mõistetest eraldi artiklid kirjutada. Ja mingil juhul ei või kopeerida inglise vikit, kus on ikka täiesti talumatuid ümbersuunamisi. Minu meelest ei tohi inimene otsinguga sattuda sellisesse kohta, kust ta asja kohta midagi teada ei saa, või ei ole enesestmõistetav, et ta selle sealt üles leiab. Ja kui mingi asja kohta artiklit pole, peab olema punane link, mitte mingi "vahelehekülg". --Epp 11. veebruar 2009, kell 23:29 (UTC)

Iseenesest mõistetav ei ole kõigile mõistetav. Isegi elementaarne ei suunata olematutele artiklitele tuleks ära märkida. Tuleb järgmine uus kasutaja ja tema ei tea ju. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 23:37 (UTC)

Epp, pakutud reeglid on loodud tulles vastu siin nähtavasti tunnustatud põhimõtetele. Kõikidest mõistetest on siin raske lahus kirjutada ja punased lingid on (vähemalt matemaatika puhul) pigem negatiivseks nähtuseks, kui seda teemat tegelikult juba käsitletud on. Vähemalt matemaatikateemaliste artiklite puhul ei suuda ma näha teineteisest eraldatud saarekeste loomisel erilist praktilist mõtet.

Lõin artikli Vikipeedia:Ümbersuunamine. Konkreetseid ettepanekuid ja ideid võiks arutada juba seal. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 00:15 (UTC)

Mis saarekesed? Meil on ju selleks siselingid, et artikleid omavahel siduda. Andres 12. veebruar 2009, kell 00:17 (UTC)

Kui vastavad ümbersuunamised kustutada tekivadki saarekesed. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 00:24 (UTC)

Kunstlike ümbersuunamiste asemel oleks parem luua uued artiklid. Muidu polegi millelegi linkida. Link mõiste artiklile seob paremini kui üks ja ebaülevaatlik artikkel. Andres 12. veebruar 2009, kell 00:45 (UTC)

Punased lingid on iseenesest iga valdkonna juures halvad asjad, aga see ei tähenda, et nende vastu kõigi vahenditega võitlema peaks. Las nad olla. Siis on vähemalt lootust, et keegi nad kunagi sisuga täidab. Kui nad on aga hoopis teise tähendusega mõiste alla suunatud, siis tekitab see segadust, probleeme linkimisel, ja sisu ei pruugi keegi julgeda sinna kirjutada, sest mõeldakse, et nii on kokku lepitud ja peabki olema. Inglise vikis on väga veidraid ümbersuunamisi. Neil tundub olevat paaniline hirm punaste linkide ees. Seda lähenemist tuleks minu meelest vältida. See ei tähenda siiski, et ümbersuunamisi nt kitsamalt teemalt laiemale ei võiks üldse olla. Kui kirjutatud on ülevaateartikkel, kus on kirjeldatud paljusid asju, millest tulevikus võiksid tulla omaette artiklid, siis esialgu võiks minu meelest ümbersuunamisi teha ka. See lihtsustaks lugejale info leidmist. Aga see on selline asi, mida on minu meelest keeruline reeglitesse kirjutada. See tuleb kogemusega. Kui oled piisavalt vikis toimetanud ja teinud siinsed tavad selgeks, siis tajud paremini, millal seda võiks teha ning millal mitte. Paljudel juhtudel tuleb küsimus arutelulehel püstitada ja nö kohapeal lahendada. Ma pooldan reeglite kirjapanemist, aga reeglid on paraku kohmakad ning ei arvesta erandolukordadega. Mõnikord tundub, et kirjutamata reeglid ajavad asja palju paremini ära. Siim 12. veebruar 2009, kell 00:41 (UTC)

Rahvuse- ja riigipõhised kategooriad

Seniajani oleme kasutanud ühiseid kategooriaid mis on korraga nii riigi- kui rahvusepõhised. Ehk siis nt. kategoorias "Eesti sõjaväelased" on nii Eesti Vabariigi armees teeninud mitte-eestlastest sõjaväelased kui ka nt. Nõukogude Liidu sõjaväes teeninud eestlastest sõjaväelased (see oli vaid näide ja ma ei tea kas antud kategoorias on selliseid artikleid). Minu arvates tuleks teha siis topeltkategooriad - nt. "Eesti sõjaväelased", kus on loetletud Eesti sõjaväes teeninud isikud olenemata nende rahvusest ja kategooria "Eestlastest sõjaväelased" kus oleks üles loetud kõik eestlastest sõjaväelased sõltumata sellest millise riigi väes nad teenisid. Sama loogika järgi tuleks dubleerida kõik ametikategooriad. Milline seisukoht on teistel kasutajatel?--WooteleF 12. veebruar 2009, kell 11:06 (UTC)

Nõus sõjaväelaste, poliitikute, diplomaatide, riigiametnike, monarhide jms puhul. Riigiga otseselt mitte seotud ametite puhul pooldan ühendamist, nagu seni on tehtud. Andres 12. veebruar 2009, kell 11:09 (UTC)

Interwiki linkide panemisel on nii ehk parem tõesti. avjoska 12. veebruar 2009, kell 12:13 (UTC)

Translatewiki.net update

• Translatewiki.net formerly known as Betawiki is where the Internationalisation and Localisation of MediaWiki is concentrated. Over 300 languages are supported, issues with MediaWiki programs are dealt with. We need all the help we can get to ensure that we can maintain this service in the face of an increasing workload.

• Currently 55.28% of the MediaWiki messages and 14.33% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 13. veebruar 2009, kell 15:32 (UTC)
• Currently 60.77% of the MediaWiki messages and 14.12% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 25. märts 2009, kell 09:11 (UTC)
• Currently 62.47% of the MediaWiki messages and 14.49% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 12. aprill 2009, kell 10:39 (UTC)
• Currently 61.19% of the MediaWiki messages and 14.32% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 9. mai 2009, kell 17:27 (UTC)

Wikiülikool

Kas te teadsite, et meil on avatud 24. mail 2008 vikiülikool? Uurige Wikiülikooli koolituspakkumi. See on eesti keeles aga millegipärast lööb ingliskeelse lehe ette ja tuleb eraldi valida keelte mallist eesti keel. --Tiuks 19. veebruar 2009, kell 21:19 (UTC)

Kirjandus vs välislingid

Kas ajalehe võrguväljaande artiklid peaksid olema kirjanduse alajaotuses või välislinkide all? Minu arvates võiksid välislinkide all olla vaid blogid, kodulehed jms.. Mida arvate teie? --kanakukk 21. veebruar 2009, kell 12:03 (UTC).

Kui mingi materjal on ilma arvuti tagant tõusmata netist (aga mitte eesti vikipeediast) saadav, siis võiks see olla välislinkide all (kui on mingi eriti oluline digiteeritud allikas, siis võiks olla dubleeritud ka kirjanduse all). Nii oleks minu arust kasutajasõbralikum. --Improvisaator 21. veebruar 2009, kell 12:11 (UTC)

Minu jaoks tähendab välislink nii lugeja kui ka kirjutajana linki, mis suundub eesti vikist välja. Kui see nii ei ole, tuleks ta mu meelest ümber nimetada. Ja sel juhul tuleb vahet teha, kas artikli kirjutas inimene ise või on seal temast juttu. See tähendab, et ka teoste/publikatsioonide rubriiki tuleksid välislingid. Või tuleb välislingid omakorda mitmeks alljaotiseks jagada. See on võib-olla mingist hulgast alates otstarbekas (vaata Sirje Kingsepp), aga ühe lingi puhul kaheastmelist pealkirja teha on jabur. Ja mida teha vahepealsete variantidega (mis pole otseselt artiklid, aga ka mitte kodulehed)? Mina ei jaksa igatahes iga kord leiutada, mille alla midagi panna ega viitsi sellisel juhul ajaleheartiklite linke tulevikus enam lisada. --Epp 21. veebruar 2009, kell 12:43 (UTC)

Välislink viib vikist välja ja kirjanduse alla ei tohiks panna. Me peaks kokku leppima, et kirjanduse all oleks ainult trükitud kirjandus. Dubleerida pole mõtet, pigem olgu kirjanduse alajaotus olemata. --Tiuks 21. veebruar 2009, kell 14:05 (UTC)

Minu meelest tuleb asi otsustada igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes kahest põhimõttest: 1) samalaadsed asjad peaksid olema koos sõltumata sellest, kas nad on veebist kättesaadavad; 2) ulatuslikul dubleerimisel pole mõtet. Andres 22. veebruar 2009, kell 06:37 (UTC)

Valesse kohta pandud asi on ikka parem kui panemata asi, sellepärast ei tasu ka liiga palju pead vaevata. Andres 22. veebruar 2009, kell 06:38 (UTC)

Mõistaksin kirjanduse loetelu eelkõige paberile trükitud materjalide loeteluna. Siia hulka kuuluvad minu meelest ka valmis kujundusega .pdf formaadis e-raamatud ja e-artiklid, mille puhul eeldatakse, et igaüks trükib nad ise paberile välja. Välislink seevastu on viide kodulehele, millel on tüüpiliselt multimeediumilise hüperteksti struktuur ja mille väljatrükkimine paberile ei anna tihti tervikust pilti. Seega on kaks eraldi jaotust vikipeedia artiklis igati õigustatud.--Andrus Kallastu 22. veebruar 2009, kell 13:17 (UTC)

Kõik õige, aga mida Sa ütled ajaleheartiklite kohta? Andres 22. veebruar 2009, kell 13:38 (UTC)

Trükitud ajalehes avaldatud artikkel on kirjandus, veebiväljaande artikkel välislink. Nad ei pruugi sajaprotsendiliselt kattuda. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 09:38 (UTC)

Just nii see ongi. Küsimus on selles, kuidas loetelud niisugustel juhtudel vormistada. Andres 23. veebruar 2009, kell 10:02 (UTC)

Mina Epuga ja kindlasti veel teisigi oleme veebiväljaande ajalehe artiklid kindlalt välislinkidese lisanud, kus nende koht olema peab. Kirjanduse alla neid ei lisata. pdf viib ka vikist välja aga kuna ta välislingile omane ikoon puudub, siis võib aga ei pea olema kirjanduse all (lingi näide). Välislingid on 1, siselingid 2 nurksuluga ja sellest tulekski lähtuda. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 10:23 (UTC)

Aga mida teha juhul, kui osa ajaleheartikleid on välislingiga, osa mitte? Igale veebiväljaande artiklile vastab ju ka trükitud väljaande artikkel. Me paneme ju välislingi lihtsalt selleks, et lugejal artiklit lihtsam leida oleks. Võib ju ka vormistada lihtsalt kirjena ning lisada lõppu link.

Kirjanduse all on ju ikka need asjad, mis on trükist ilmunud. Andres 23. veebruar 2009, kell 10:55 (UTC)

Infotehnoloogia seisukohast on mõtekas kirjanduse alla panna need lehed, kes ei suuda veebilehte teha. See tähendab ainult trükitud. Kuna aga lehed peaks enamasti olema ka veebis, siis eelistada välislinki. Me elame multimeedia ajas. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 11:25 (UTC)

Ajalehed läksid veebi 1990ndate teisel poolel. Minu meelest on ebaloomulik loetelu selle koha peal katkestada.

Ja veel. Ajalehtede puhul on trükiväljaanne ikkagi primaarne. Andres 23. veebruar 2009, kell 13:37 (UTC)

Minu arust ei ole ebaloomulik. Kui need veel kõrvuti on, siis jätkuvadki õigest kohast. Vajadusel võib välislinkidesse alamjaotuse teha nagu Epp on teinud.

Ajalehtede puhul on trükiväljaanne ikkagi primaarne Kui leht on veebis, siis me ei tea, kas see on trükiväljaandes. Sellisel juhul peab raamatukokku kontrollima minema. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 13:44 (UTC)

Igatahes leiab ka Epp, et ajaleheartiklite loetelud peaksid olema ühtsed.

Veebis võib olla artikleid, mida ajalehes pole, aga trükiväljaanne on ikkagi primaarne. Andres 23. veebruar 2009, kell 13:48 (UTC)

Kas pealkiri ei võiks olla "Publikatsioonid" (veel parem, kui kokku panna: "Publikatsioonid ja välislingid")? Minu keel igatahes ei paindu kuidagi Kesknädalat kirjanduseks nimetama.

Jah, ma olen muidugi nõus, et kõik ilmunud artiklid peaksid koos olema. Igatahes võiks otsustada vastavalt konkreetsele juhtumile. Arvatavasti hakkab paberartikleid arvestatavas mahus tekkima alles siis, kui neid arvutisse hakatakse skännima. Ja ka nende olemasolu korral võib ju asjal olla ühine pealkiri, näiteks see sama "Publikatsioonid ja välislingid".

Ma tõepoolest loodan, et mul tuleb tegutsemise isu tagasi, aga ei saa midagi parata, et olen tõsiselt häiritud sellest, kui Kanakukk jaburate süüdistustega minu arutelulehel tüli norimas ja Andresele kaebamas käib, ja vastust nii tõlgendab, et kõik peavad edaspidi tema järgi joonduma. --Epp 23. veebruar 2009, kell 19:07 (UTC)

Me peame kuidagi eristama isiku poolt kirjutatut ja tema kohta kirjutatut. "Publikatsioonid" ei tee seda vahet. Me võiksime võib-olla kasutada pealkirja "Tema kohta", "NN kohta", "Sekundaarallikad" või midagi taolist. Sinna võiks panna nii kirjanduse kui ka välislingid. Välislinke pole sel juhul minu meelest tarvis eraldi mainida. Muus osas nõus Epuga.

Epp, oma parema äranägemise järgi tegutsedes Sa leiad lahendused, mis on lähedased parimale võimalikule. Andres 23. veebruar 2009, kell 19:29 (UTC)

Vaatasin inglise viki juhendeid. Paistab, et see pole absoluutne reegel, et välislingid on kõige lõpus. Andres 23. veebruar 2009, kell 19:47 (UTC)

Või teeme siis nii, et märgime ajaleheartiklite linkides alati "Online" ning teema artiklite kirjed kirjanduse all vajaduse korral eraldi? Andres 23. veebruar 2009, kell 14:25 (UTC)

Saaksid näite kirjutada? Praegu ei saanud hästi aru, kuidas see asi sellisel juhul välja hakkaks nägema.. --kanakukk 23. veebruar 2009, kell 23:25 (UTC).

Esimene tähendab seda, et me ei kirjuta näiteks mitte "Eesti Päevaleht", vaid "Eesti Päevaleht Online". Teise kohta on näiteks artikkel Edgar Savisaar. Andres 24. veebruar 2009, kell 10:59 (UTC)

Nüüd on tekkinud olukord, kus kirjandusele leitakse asenduspealkirju. Kaob ära konkreetne jaotus. Võtame näiteks Tallinna Nõmme Gümnaasium. Algul oli kirjanduse all link Eesti Päevalehest. See on ju välislink ja siin ei teki kahtlust, et artikli autorit oleks vaja eristada teistest artiklitest (kool ise ju ei kirjuta artikleid). Ärge tehke asja keerulisemaks. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 23:58 (UTC)

Nii kaua kui on ainult link ühele ajalehele ning muud kirjandust ei ole, on minu meelest ükskõik, kas see artikkel on kirjanduse või välislinkide all.

Jaotuse võib tekitada ka alajaotusena välislinkide all.

Probleem on võib-olla ainult vormistuses. Kirjanduse all peaks olema bibliograafiline kirje, mis on varustatud välislingiga. Välislinkide all peaks olema link otseselt lehe veebiväljaandele, nii et peaks olema lisatud "Online". Avaldamise kuupäev üldjuhul erineb, nii et sellest peaks nähtavasti kinni pidama. Andres 24. veebruar 2009, kell 10:59 (UTC)

Mul on niisugune ettepanek: kuni meil ei ole reeglid kokku lepitud, ärme muudame ajaleheartiklite linkide paigutust. Las jääb nii, nagu esimene tegija on pannud. Muidu hakkame asjatult edasi-tagasi tõstma. Andres 24. veebruar 2009, kell 11:12 (UTC)

Jah, ärme muuda. Ainult siis muudan, kui näiteks portaaliartikleid on kirjanduseks nimetatud.

Ja tegelikult ei ole see üldse nii lihtne. Tihti on näiteks portaaliartiklid täpselt sama sisuga nagu ajalehtede omad. Siis tekib kummalisi olukordi, kus kaks ühesugust uudist on eri rubriikides. Sama näiteks paberlehe intervjuu ja online-intervjuu puhul. Ma otsustasin vahepeal, et kavatsen edaspidi panna inimese enda kirjutised tema publikatsioonide alla ja ülejäänud välislinkide alla. Pealegi, alati tõepoolest pole kindel, kas miski ilmus ka paberlehes või mitte. Igasuguseid "vahepealseid" asju on olemas – pressiteated, väljavõtted blogidest jne. --Epp 24. veebruar 2009, kell 11:21 (UTC)

Minu arust online ei ole mõteks välislinkide juures kasutada. Nagunii on välislingid online. Kirjanduse juures võiks, sest teoreetiliselt peaks seal olema trükitud kirjandus ja see annaks märku, et ei ole siselink. Mind paneb imestama see kui veebilehed tahetakse lisada kirjanduse alla. Targem oleks teha välislinkides vajalikud jaotused aga kirjanduse alla (võtan riiulist ja loen) ei sobi panna. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 11:23 (UTC)

Online on vajalik selleks, et oleks selge, et miski ilmus mainitud kuupäeval Online'is. Trükis võis ta ilmuda teisel kuupäeval. See on oluline, sest muidu otsid vale kuupäeva ajalehest.

Raamatukogus ongi ajalehtede kaustad riiulis. Andres 24. veebruar 2009, kell 12:08 (UTC)

Veebis ilmub kohe kui kirjutatakse. Kui on kirjutatud öösel, siis võib kuupäev sama olla, tavaliselt 1-päevase nihkega. Me ei saa rõhku panna trükis ilmunud lehtedele, sest kes seda kontrollima hakkab. Kui kasutajal on leht kodus ja ta kindlalt teab, et lehes ilmus, siis on mõtekas seda märkida. Kontrollimatuse pärast ei soovita paberväljaannetele rõhku panna, eelistatud peab olema tehnikaajastul veebiväljaanne. Sõda käib minuarust sellepärast, mis kuulub kirjanduse alla ja mis välislinkide alla. Nagu varem olen maininud, siis veebilehed on välislingid. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 12:15 (UTC)

See sõna on mõttekas, mitte 'mõtekas' (vt [3]: mõttekas <8: -ka, -kat> aruka mõttega, otstarbekas.) Isegi arutelulehel, korrektset keelt paluks!--Andrus Kallastu 24. veebruar 2009, kell 18:04 (UTC)

Siit saab kontrollida. Ka ühepäevane vahe on oluline, ja nädalalehtede (näiteks Eesti Ekspressi) puhul võib vahe tunduvalt suurem olla. Asi ei ole kontrollimatuses, vaid selles, et trükiväljaanded on primaarsed. Ja "Online" peaks veebiväljaannete puhul olema.

Ma kahtlen, kas nüüd nii peeneks peab ka minema.. peaasi, et ajakirjandus ja blogid, rate kontod, kodulehed jm oleks eraldatud. Savisaare artikkel on väga hea näide selles osas. --kanakukk 24. veebruar 2009, kell 20:20 (UTC).

Eksimine kuupäevaga võib kergesti olla eksitav. Andres 24. veebruar 2009, kell 20:46 (UTC)

Mina isiklikult ei paneks ajaleheartikleid (veebis) kirjanduse alla, sest need on välislingid. Ja meil käib vaidlus selle üle, et veebiväljaannete artiklid ei tohiks kirjanduse all olla. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 20:50 (UTC)

Sel juhul tuleb kirjanduse (või mõne muu pealkirja) alla panna trükiväljaannete artiklid. Andres 24. veebruar 2009, kell 20:55 (UTC)

Sellest oligi meil juttu, et kirjanduse all oleks ainult trükitud kirjandus. Välislinkides tuleb vajadusel oma jaotused teha ja mingit online pole siis oluline. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 20:57 (UTC)

Lugeja ei pruugi seda süsteemi taibata.

Ka veebiväljaannetes avaldatu on enamasti trükitud. Sellepärast tekibki küsimus, kas on mõtet sama artikli kaks avaldamiskohta eraldi rubriikidesse viia. Andres 24. veebruar 2009, kell 21:25 (UTC)

Kui meil ühne süsteem on, siis taipab ka lugeja, kust mida otsida.

Veebiväljaanded on juba ammu trükitud kujul olemas olnud ja probleeem tekkis meil millegipärast nüüd kui veebilehed kirjanduse alla hakati panema. Topelttööd ei ole mõtet teha kui veebiväljaanne olemas on. Primaarne on veebiväljaanne, sest sellele pääsevad kõik ligi. Kui keegi tõesti tahab välja tuua paberväljaannet, siis sellele võiks viidata konkreetse lause lõpus ja sellisel juhul oleks ta juba viidetes. Ei ole mõtet asja keeruliseks ajada. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 22:10 (UTC)

Keeruliseks läks asi sellepärast, et tekkisid lahkarvamused. Lahkarvamusi ei saa lahendada üleskutsega asju mitte keeruliseks ajada.

Primaarsus ei ole seotud ligipääsetavusega.

Miks paberväljaanne peaks viidetes olema? Andres 24. veebruar 2009, kell 22:29 (UTC)

Minu meelest me ei saa arvestada sellega, et lugeja meie süsteemi taipab, kui see tema ootustele ei vasta. Andres 24. veebruar 2009, kell 22:30 (UTC)

Lahkarvamus tekkis kasutajal Kanakukk ja seepärast tõi ka arutelu siia. Epp ja mina lisame veebiväljaanded välislinkidesse ja ma arvan, et meil probleeme ei ole.

Paberväljaanne võib aga ei pea olema viidetes, loogiline oleks viites kasutada veebiväljaannet. Minu arust ei taha siin keegi paberväljaandeid eriliselt välja tuua.

Kui lugejal on probleeme arusaamisega, siis peaks ta sõna võtma, et saaksime selgitada ja vastavatele õpetuslehtedele selgitusi kirjutada. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 22:46 (UTC)

Viidata võib igaüks sellele väljaandele, millele tahab.

Sõna võtma hakkavad ainult eriti aktiivsed lugejad. Lugejatele peab kõik olema arusaadav ka ilma õpetuslehtedeta.

Me peame mingid reeglid kokku leppima. Meil on lahkarvamused ning tuleb leida lahendus, mis kõiki rahuldab. Andres 24. veebruar 2009, kell 23:45 (UTC)

Meil ei käi vaidlus selle üle, kas lingid veebiväljaannetele on välislingid. Andres 24. veebruar 2009, kell 12:47 (UTC)

Olen nõus Tiuksiga, et internetiallika olemasolul eelistada kättesaadavuse huvides seda ning lisada vastav link Välislinkidesse. Kirjanduse hulgas olgu eelkõige materjalid, mis internetis kättesaadavad ei ole, st mis kuuluvad Gutenbergi ajastusse. Kui ajaleht on kättesaadav ka paberkujul, võib sellest pärineva info lisada soovi korral ka kirjanduse loetellu. Mõlemad need loendid kuuluvad niikuinii rubriiki nö "soovituslikku lisalugemist", kuna konkreetse viite jaoks on niikuinii rubriik Viited, milles on need allikad niikuinii segamini.--Andrus Kallastu 25. veebruar 2009, kell 11:17 (UTC)

Kirjanduse rubriik on pigem bibliograafia. Kogu materjal peab olema artiklis kajastatud, nii palju kui võimalik. Andres 25. veebruar 2009, kell 12:15 (UTC)

Kas isiku enda poolt kirjutatud artikkel ja online-väljaandes avaldatu läheb kirjanduse või välislinkide või millegi muu alla? Kuhu? --kanakukk 5. märts 2009, kell 20:56 (UTC).

Isiku enda kirjutatu peab olema kirjandusest eraldi näiteks publikatsioonide all. Kui kaasneb välislink, tekivad samalaadsed probleemid nagu teiste poolt kirjutatu puhul. Andres 5. märts 2009, kell 21:12 (UTC)

Näiteks Gert D. Hankewitzi kirjutatud artikkel läheb kuhu? --kanakukk 5. märts 2009, kell 21:34 (UTC).

See artikkel kuulub kindlasti välislinkide alla.--Andrus Kallastu 6. märts 2009, kell 09:44 (UTC)

Sellel lingil on ju välislingi tunnus ja kõhklusi ei peaks tekitama. Antud artikli näites ei ole vaja isegi välislinke alajaotusteks jagama, sest see esialgu ainuke. Probleemid tekivad siis kui neid palju tekib, siis tuleb loogiline jaotus teha. --Tiuks 6. märts 2009, kell 10:12 (UTC)

Ta võiks olla ka publikatsioonide all. Andres 6. märts 2009, kell 20:28 (UTC)

Välislinkidest tuleks võimalust mööda lahti saada, tehes nad viideteks, aga publikatsioonidest ei saa lahti. Andres 6. märts 2009, kell 20:29 (UTC)

Bot Flag for SassoBot

I would like you request the bot flag for my interwiki bot SassoBot. It already has flags on the following wikis: als, an, ar, ast, ba, be, ca, cs, de, en, eo, es, fr, he, hu, id, ig, io, it, ja, mg, nl, ru, sah, simple, sw, vec, vo, wuu, yo, zh, zh-min-nan, zh-yue, zu. If you need any test edits let me know and I can run some. -Djsasso 22. veebruar 2009, kell 22:49 (UTC)

Please run a couple of test edits. Andres 22. veebruar 2009, kell 22:54 (UTC)

Ok I will run 50 for you. -Djsasso 22. veebruar 2009, kell 22:56 (UTC)

No, a couple, please. Andres 22. veebruar 2009, kell 22:57 (UTC)

Oh ok, sorry 50 is just what most wiks ask for. I will just run a few then. -Djsasso 22. veebruar 2009, kell 23:01 (UTC)

Ok. Does the robot look for coinciding titles? Andres 22. veebruar 2009, kell 23:25 (UTC)

Only if I am running in assisted mode like I was right now. If I run it automatically it does not because of false positives. I am using the standard pywikipediabot. -Djsasso 22. veebruar 2009, kell 23:27 (UTC)

OK, I granted the bot flag. Andres 22. veebruar 2009, kell 23:29 (UTC)

Thanks! -Djsasso 22. veebruar 2009, kell 23:30 (UTC)

Tühi ruum artikli Võru keel alguses

Tere! Millegipärast on artikli Võru keel alguses keele infoboksi ulatuses tekstiväli tühi. Ei oska kuidagi korda teha. Äkki saaks keelgi tehnilise poole pealt aidata ja teha, et tekst ikka ilusti ülevalt algaks. Ette tänades.--Võrok 23. veebruar 2009, kell 12:49 (UTC)

See on kõikides artiklites nii, kus kasutatakse keele infoboxi ehk Mall:Keeled. Adeliine 23. veebruar 2009, kell 13:02 (UTC)

Osaline kurjajuur seisneb piltides aga midagi on sellel mallil ka viga. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 13:06 (UTC)

See on ka mitmete teiste mallidega nii. Minu meelest tuleks sellised mallid kasutusest maha võtta, mis nii oskamatult on tehtud, et artikli välimuse ära rikuvad. Siim 23. veebruar 2009, kell 13:10 (UTC)

Nüüd peaks korras olema. Ivo 23. veebruar 2009, kell 14:58 (UTC)

Tänud!--Võrok 24. veebruar 2009, kell 20:09 (UTC)

Vikitsitaat

Kuna olin vahepeal ajutine admin eestikeelses vikitsitaadis, siis üritan sellel ka nüüd silma peal hoida. Mulle isiklikult tundub, et hakkab tunduma väike kogukond. Ootan kõikvõimalikke nõuandeid, kuidas kõike paremini ja korrektsemalt korraldada. avjoska 4. märts 2009, kell 16:40 (UTC)

Võib-olla üks punkt eestikeelses Vikitsitaadis oleks Vikiquote muutmine logos Vikitsitaadiks. Ma ise ei tea, kuidas seda teha. avjoska 4. märts 2009, kell 16:49 (UTC)

Ja kuidas saada Vikitsitaatide redigeerimisakna alla resümee boksi, sümboleid, wiki märke ja toimetamise malle? avjoska 4. märts 2009, kell 17:35 (UTC)

Resümeeboks on olemas, natuke allpool. Vikipeedias on lehekülg MediaWiki:Edittools, mida vist saavad redigeerida ainult administraatorid, Vikitsitaadis ma ei leidnud ühtegi MediaWiki lehekülge. Adeliine 4. märts 2009, kell 17:44 (UTC)

Bot flag for DirlBot

Please give a bot flag to DirlBot. I already made 3 test edits.

• Operator: Chesnok
• Function summary: interwiki
• Function details: automatic/manual interwiki using Pywikipedia framework
• Programming language: Python
• Already have a flag on (incl. global bot flag): ab, af, ak, als, am, an, ang, ar, arz, as, ast, ay, az, ba, bcl, be, be-x-old, bg, bi, bm, bo, bpy, bs, ca, cbk-zam, cdo, ch, crh, cs, csb, cu, da, de, diq, dsb, ee, el, en, eo, es, ext, fa, fi, fo, fr, frp, fur, gan, gn, got, gu, gv, haw, he, hi, hif, hr, hsb, hu, ia, id, ie, ilo, io, it, iu, ja, jbo, kaa, kab, kl, km, kn, ko, ku, kw, ky, lad, lmo, ln, lt, lv, map-bms, mdf, mg, mk, mn, myv, na, nah, new, nl, no, nov, nrm, nv, om, os, pa, pam, pap, pdc, pl, ps, pt, rm, rmy, ro, roa-rup, roa-tara, ru, sa, sah, sd, se, simple, si, sk, sl, sm, so, sr, ss, sv, sw, tet, tg, ti, tn, to, tpi, tr, ts, uk, uz, vo, wa, wuu, xal, yi, yo, zh, zu
• Pending flag on: pms

Thank you! — Chesnok 5. märts 2009, kell 14:19 (UTC)

How does your bot work? The very first edit your made was wrong. Was there a mistake in ru:? Andres 5. märts 2009, kell 16:15 (UTC)

That edit was manual. I think that mythical Ethiopians and mythical Ethiopia are very close things (comparing ru: and en: articles). Other two edits was automatic. — Chesnok 5. märts 2009, kell 19:38 (UTC)

The Russian article is thematically narrow and threats only a people which participated in the Trojan war. The Estonian article has a wider scope. Correspondences with the Russian and the Serbian articles aren't precise either. Andres 5. märts 2009, kell 21:21 (UTC)

I granted you the flag. Andres 5. märts 2009, kell 21:23 (UTC)

Bot flag for Almabot

I would like to request the bot flag for Almabot.

• Operator: Tieum p
• Function summary: interwiki
• Function details: automatic and manual to fix error found when running on French wikipédia
• Programming language: Python (pywikipedia)
• Already have flag on: ar, bn, ca, cs, de, en, es, fi, fr, he, hr, it, ja, lv, nds, pl, pt, ro, th, vi, vo, zh ([4])

I will make a few edits. Thanks. Tieum p 6. märts 2009, kell 18:33 (UTC)

Granted. Andres 6. märts 2009, kell 23:05 (UTC)

That was quick! Thanks. Tieum p 7. märts 2009, kell 02:15 (UTC)

Disney

Kas keegi äkki tahab nende multifilmidega tegeleda? (vt [5] ja [6]) Mina tõesti ei jaksa. Ega oska. Kirjasõbra annan kauba peale. :-). --Epp 9. märts 2009, kell 04:10 (UTC)

Küll me kamba peale teeme. Andres 9. märts 2009, kell 07:41 (UTC)

Nojah, aga ega ma ei tahtnud sellega öelda, et Sina pead endale veel ühe kohustuse juurde võtma. Tegelikult on see tegija ju väga nunnu; ja viitsib tõsist vaeva näha eestikeelse teksti kokkumonteerimisega; mulle lihtsalt muutus tol hetkel liiga väsitavaks. --Epp 9. märts 2009, kell 08:00 (UTC)

Bot flag for ChenzwBot

Hello, I would like to request for a bot flag for ChenzwBot.

• Operator: Chenzw
• Function summary: interwiki
• Function details: automatic
• Programming language: Python (pywikipedia)
• Already have flag on: de, en, fr, nl, simple ([7])

Thanks! Chenzw 9. märts 2009, kell 08:02 (UTC)

We would like to see a couple of test edits. Andres 9. märts 2009, kell 09:51 (UTC)

Granted. Andres 10. märts 2009, kell 09:23 (UTC)

Thanks for the quick response! Chenzw 10. märts 2009, kell 10:59 (UTC)

Viitamine

Kutsun üles kõik kasutajaid lisama omaloodud artiklitesse kasutatud allikad. Ilma nendeta ei ole meie artiklid tõsiseltvõetavad. Mingil määral võib möönda allikate puudumist neil artiklitel mis on tõlgitud teistest vikidest, kuid võimalusel tasuks neilegi lisada viited.--WooteleF 11. märts 2009, kell 10:48 (UTC)

Küsiks ainult nii palju, et kui mul on terve lõigu kohta üksainus viide, kas siis võib rahumeeli selle iga lause lõppu panna (alapealkirja oleks stiililiselt minu arvates veidi kohatu)?--kanakukk 11. märts 2009, kell 17:53 (UTC).

Minu meelest tuleks see panna lõigu lõppu viimase lause järele. Andres 11. märts 2009, kell 17:57 (UTC)

Kirjutasin enne Andrest, nii et osaliselt kattub. Kui viide käib kogu lõigu kohta, olen viite pannud lõigu viimase lause lõpumärgi järele. Näiteks Vohilaid. Viimane on siiski viitamise stiililt kohati ebaühtlane, eelkõige ühe lausega lõikude puhul. --Jaan513 11. märts 2009, kell 17:59 (UTC)

Lisaks sellele mainiks ära, et kui viitate pdf dokumendile, siis oleks tore, kui ka märgiksite ära lehekülje.. see ei võta eriti suurt vaeva. --kanakukk 11. märts 2009, kell 17:54 (UTC).

Kas viitamata teksti puhul eelistada malli "lisa viide" või "kas|...."? --kanakukk 11. märts 2009, kell 20:16 (UTC).

lisa viide on parem, see punane tekst võib ka häiriv olla, mis "kas|"-ga kaasas käib--Dj Capricorn 11. märts 2009, kell 20:49 (UTC)

Ma ise olen ka seda "lisa viide" kasutanud, sest see punane tekst on esiteks häiriv ning ausalt öeldes tüüpilisele kasutajale ei ütle see punaseks võõbatud tekst mitte midagi. --kanakukk 11. märts 2009, kell 21:01 (UTC).

Nõus. Nendel juhtudel, kui on tõsine kahtlus, tuleks vastav koht artiklist välja võtta, kuniks asi selgub. Andres 11. märts 2009, kell 21:13 (UTC)

Palun vahekohut

Palun vahekohut küsimuses, kas Juhuslik sündmus peaks olema eraldi lehekülg. Andres 12. märts 2009, kell 10:30 (UTC)

Loomulikult peab olema eraldi artikkel. Samamoodi kindel sündmus, võimatu sündmus. Juhuslik sündmus on selline sündmus, mis võib tulla või mitte tulla. Juhuslik sündmus on näiteks 6 silma tulek täringu veeretamisel[8]. Hetkel on kõik mõisted ühes artiklis aga lahtiseletatud pole midagi. --Tiuks 12. märts 2009, kell 11:14 (UTC)

Täpsemalt. Vahekohut palun sellepärast, et ei taha jätkata redigeerimissõda, arutelu aga ei toimi. Andres 12. märts 2009, kell 12:11 (UTC)

Samalaadne probleem on artiklis Alamhulk, kus arutelust ei ole asja saanud. Andres 12. märts 2009, kell 12:24 (UTC)

Minu arvamus on, et samast asjast võib kirjutada nii koondartiklis kui ka spetsiifilises artiklis. Kui viimane ei sisalda ka midagi peale definitsiooni, pole sellestki hullu, sest koondartiklis pole mõisteid sageli üldse defineeritudki. Koondartikli ja palju suunamisi sellele võib teha, kui esialgu pole näha, et kellegil jätkuks jõudu või viitsimist kõik mõisted lahti kirjutada. Kui aga selline inimene leidub, siis ei tohiks üldjuhul takistada tal seda tegemast. Ma olen selle probleemi üle viimasel ajal pisut mõelnud ning leidnud, et koondartiklite tegemine on üsna ohtlik tegevus. See tundub algul mõistlik mõte, sest üks teema kirjutatakse ühes artiklis pikemalt lahti ning teemast huvituv lugeja saab info ühest kohast ülevaatlikult kätte, aga oht seisneb selles, et ei tajuta enam, kust läheb mõistlik piir. Inglise Vikipeedias on ühele koondartiklile suunatud väga palju seotud mõisteid, millele pole eraldi artiklit ette nähtud. Siis ma pean hakkama seda pikka artiklit läbi kammima, et huvipakkuvat kohta üles leida ning pahatihti selgub, et seda pole seal ikkagi üldse käsitletud. Siim 12. märts 2009, kell 12:51 (UTC)

Andres, Sul on ju olemas tehnilised võimalused artikli lukustamiseks. Ma soovitan seda kasutada ning unustada valehäbi, et ma olen ju ise seotud osapool. Kui me hakkame iga sellise juhtumi puhul artiklit mitu korda edasi-tagasi muutma ning seejärel vahekohut pidama, siis läheb fookus sisuliselt töölt millegi muu peale. Arukale inimesele piisab sõnadega seletamisest, aga mõni vend on ikka nii tuhm, et mõistab ainult toorest jõudu. Siim 12. märts 2009, kell 12:51 (UTC)

Noh, antud juhul ei ole tegemist tuhmi vennaga, muidu ma oleksingi jõudu kasutanud. Andres 12. märts 2009, kell 13:00 (UTC)

Ei oska seisukohta võtta, jään pigem erapooletuks. Praegusel juhul suunab juhuslik sündmus lehele sündmus (matemaatika), milles tundub olevat kőik see kirjas, mis enne oli juhusliku sündmuse lehel. Samas ei saa mõisteid "sündmus" ja "juhuslik sündmus" piisavalt hästi eristada, neid käsitletakse ju kohati samatähenduslikena. Vabandust, aga see tundub mulle pseudoprobleemina. Kahe samaväärse variandi vahel valides on ükskõik, kumb jääb, ning minu meelest on tegemist justkui korduva "õige õigeks parandamisega". --Jaan513 12. märts 2009, kell 13:39 (UTC)

Mina ei saa aru, sest ma ei ole matemaatik aga mulle tundub, et reaalse eluga on siin ka seos. 1. Definitsioonist ei piisa 2. Kas hakamegi pooldama definitsioonide koondartiklit?

Palun selgitage, mis on sündmus ja siis võikime kõik "muusikasündmuse", "kirjandussündmuse" jne ühele lehele panna. Kas te seda tahate? Tegelikult tehakse artikli järgi kategooria ja kõik lisatakse vastavasse kategooriasse, mitte ühete üldkategooriasse. Sellepärast ma ei pooldagi koondartiklit. Iga kild peab vikis omal kohal olema. --Tiuks 12. märts 2009, kell 15:03 (UTC)

Minu arvates peaks eraldi artikkel olema. Kui on lihtsalt ümbersuunamine, jääb arusaamatuks, mis tähenduses see sinna teise artiklisse on suunatud (seda enam, et ka kindel ja võimatu sündmus on samamoodi suunatud). See, et sündmuse artiklis on tegelikult mõlemad tähendused ära märgitud, jääb minu meelest kas tähelepandamatuks või tekitab pigem segadust. (Ja ega ma ju ei oska hästi seletada, eks).

Arvan, et te jäätegi kahekesi arutama :-), sest oletan, et isegi juhul, kui konkreetne asi ise tundub arusaadav, ei julge mittematemaatikud osaleda, sest on miljon muud asja, mida on arvatavasti tarvis arvesse võtta. Ja inimene, kelle viimane kokkupuude matemaatikaga oli keskkoolis (kus ta ka juba hästi aru ei saanud), ei saa arvatavasti üldse mitte midagi aru, ega püüagi neid artikleid vaadata. Mina jälgin seda tegevust küll, aga ei julge midagi öelda, vähemalt enne, kui olen matemaatikat natukenegi endale meelde tuletanud. Aga igatahes kubiseb siin sellistest ümbersuunamistest, mis mulle kummalised tunduvad. See ümbersuunamiste arutelu jäi ka ikkagi kuidagi ripakile mu meelest. Just täpselt see inglise viki üleüldine kokkusuunamine on ju hakanudki juhtuma. Kõige hullemad on minu arvates sellised suunamised nagu kõrvaldiagonaal -> peadiagonaal, mittetühi hulk -> tühi hulk, jne, mis võivad täiesti vääritimõistmist tekitada. (jätkub...) --Epp 12. märts 2009, kell 16:11 (UTC)

Mulle tunduvad häirivad ka sellised ümbersuunamised, nagu norm (ja ka poolnorm) -> normeeritud ruum (kust on neid suht raske üles leida); või reaalarvude korpus -> reaalarv, mis võib jätta mulje, et tegu on sama asjaga, minu meelest ei peaks ka summat liitmisele ümber suunama. Või kaugus -> meetriline ruum. Aga ma loomulikult ei oska neid asju nii põhjendada, et aruteludes osaleda. Suunatud on ka asju, millest teises artiklis üldse juttu pole, aga ei leia praegu, vist oli kuskilt maatriksiga seoses. --Epp 12. märts 2009, kell 16:16 (UTC)

Lisaks, minu meelest hästi sõnastatud selgitavate märkuste ja kommentaaride puhul ei saa eemaldamist küll kuidagi õigustada väitega, et teistes teatmeteostes nii ei tehta. Minu meelest võib artiklitest kustutada ainult need asjad, mis on valed, mitte aga seda, mida näiteks matemaatikaleksikonis pole. Ja seda arvan ka, et Hardi peaks teadma, et ükski artikkel vikipeedias ei "kuulu" selle loojale. Ja et ükski inimene üksi ei saa otsustada, kas kellegi teise meelest artikkel tohib või ei tohi toimetamist vajada. --Epp 12. märts 2009, kell 16:23 (UTC)

Eemaldada tuleks valed ja ebaolulised detailid. Lisaks, üldjuhul teatmeteoses või nö ülevaateartiklites, mida vikipeedia ilmselt sisaldama peaks, tõestuseid ei esitata. Muidugi, tõestuse võib esitada, kuid seda tuleks teha korralikult ja selgelt põhitekstist eraldatatuna, nagu see matemaatiliste tekstide kirjutamisel kombeks on. Kuid nagu öeldud pole hetkel oluline. --Hardi 12. märts 2009, kell 23:00 (UTC)

Kui viga on vormistuses, siis seda võid ju parandada.

Tõestuste esitamine on Vikipeedias minu meelest just oodatud. Tavalistesse entsüklopeediatesse need lihtsalt ei mahu, kuid nad on matemaatika lahutamatu osa.

Detailide olulisuse üle otsustamine on subjektiivne. Minu arvates on Vikipeedias igale detailile võimalik koht leida. Andres 12. märts 2009, kell 23:51 (UTC)

Ma ei arva, et selliseid küsimusi pelgalt demokraatia abil lahendada saab. Aga eks ma siis põhjendan lühidalt, miks ma neid kaht mõistet kokku soovin kirjutada. Esimesel juhul võivad juhuslik sündmus ja sünmdus olla sünonüümid. Teisel juhul võib juhuslik sündmus olla sündmuse erijuht. Seega artiklis juhuslik sündmus tuleks niikuinii rääkida sündmusest endast ja selline lahkulöömine oleks omajagu kunsltik. Kuid see pole siin absoluutselt oluline.

Oluline on, et juhusliku sündmuse mõistest aru saamiseks tuleb nii või teisiti lahti mõtestada sündmuse mõte. Juhusliku sünmduse mõiste määreltemiseks tuleb viimasle lisada 3-4 sõna. Juhul kui siin ei propageerita maksimaalselt kahe-kolme lauseliste artiklite moodustamist, milles pooled laused veel mõnest teisest artiklist kopeerida tuleb, siis pole juhuslikku sündmust eraldi artiklisse paigutada mõtet. Selline artikkel sarnaneks oma funktsioonilt vägagi ümbersuunamislehega, kuna lugeja peaks nii või teisiti artikli "sündmus" poole pöörduma.

Epule selgituseks, et näiteks suunamine "kaugus -> meetriline ruum", on põhjendatud sellega, et artikli meetrline ruum sisu on üldjoontes: "Meetriline ruum on hulk, milles on defineeritud kaugus. kaugus on defineeritud kui....". Kas oleks mõistlik teha eraldi artikkel sisuga "Kaugus on meetrlises ruumis defineeritud matemaatiline objekt. Kaugus on defineeritud kui..."? Vastavad ümbersuunamised ei jää lugejale kindlasti arusaamatuks, kui ta artikli sisuga vähegi tutvuda suvatseb. Kuid saan täiesti aru, kuidas matemaatikakauge inimene eemalt vaadates kauguse ja meetrilise ruumi vahelist soest ei suuda näha. --Hardi 12. märts 2009, kell 22:45 (UTC)

Ütlen kõigepealt, et minu mõte ei olnud vaidlusaluseid asju demokraatlikult hääletusele panna, vaid jõuda kuidagi välja redigeerimissõjast, milles argumente kiputakse ignoreerima.

Mitte ignoreerima vaid mitte aksepteerima. Samuti, palun anna konkreetseid argumente, sest üldfilosoofiliste ümarate heietuste jaoks pole mul kahjuks aega. Ma ei ütle muidugi, et see sinu puhul reeglik on, kuid juhtub. --Hardi 12. märts 2009, kell 23:22 (UTC)

Kui vastus on, et argument pole tõsiseltvõetav, või vastust pole üldse, siis seda ma nimetan ignoreerimiseks. Mitteaktsepteerimist tuleks vastuargumentidega põhjendada. Kui argument on liiga ebakonkreetne, siis ütle. Ma ei hakka iga asja kohe pikalt selgitama, lootes, et asi on niigi arusaadav. Andres 12. märts 2009, kell 23:51 (UTC)

Praeguse seisuga ma ei ole vastu sellele, et mõlemas kohas jääb asi esialgu nii, nagu on. Artiklit Sündmus (matemaatika) on Hardi vahepeal nii palju täiendanud, et praegu ajab ümbersuunamine hädapärast asja ära. Artiklit Juhuslik sündmus tuleks niikuinii võrreldes varasema kujuga toimetada, ja ka artikkel Sündmus (matemaatika) vajab veel palju tööd. Ka väljatõstetud selgitused artiklis Alamhulk vajavad tõenäoliselt toimetamist.

Aga minu meelest tuleks Vikipeedias kirjutada matemaatikast nii, et võimalikult palju oleks arusaadav ka matemaatikakaugele inimesele, nii et puust ja punaseks tuleks teha rohkem asju, kui matemaatik enda jaoks vajalikuks peab. Eraldi märksõnad ning selgitused asjade kohta, mis matemaatiku jaoks selgitust ei vaja, teenivad seda eesmärki. Selles asjas on meil Hardiga põhimõttelised lahkarvamused. Andres 12. märts 2009, kell 23:05 (UTC)

Just, puust ja punaseks. Keerulisest asjast tuleb rääkida lihtsalt, et matemaatikakauge inimesele ka kohale jõuaks. --Tiuks 12. märts 2009, kell 23:10 (UTC)

Niipalju kui mina tean, käis mu eelnev jutt just selle kohta, kuidas matemaatikat õpetatakse, st kuidas matemaatilisi mõisteid matemaatikakaugele inimesel selgeks tuleb teha. Minu eesmärk on täiendada vikipeediat piisavalt, et mul poleks häbi soovitada vikipeediat nn kolmanda õppematerjalina. Hetkel ma seda teha ei julge. --Hardi 12. märts 2009, kell 23:22 (UTC)

Ülikooli õppejõud on erinevad. Osad räägivad asjast keeruliselt ja siis tuleb endal asi lihtsaks teha aga osad õppejõud oskavad õpetada lihtsalt. Oskus keerulist asja lihtsalt seletada on eriline kunst. --Tiuks 12. märts 2009, kell 23:28 (UTC)

Kas ma peaksin viimast lauset mõistma kui "Oskus keerulist asja lihtsalt seletada on eriline kunst, mida Andres valdab"? Ka mina proovin matemaatikat võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt õpetada. Kindlasti pole mu eesmärk midagi ülearu keeruliseks ajada, kui seda arvad. --Hardi 12. märts 2009, kell 23:30 (UTC)

Matemaatika lihtsalt seletamine on keeruline kunst, mida mina kaugeltki hästi ei valda. Loomulikult püüab ka Hardi materjali võimalikult hästi esitada, kuid meil on lahkarvamused selles, mida selleks teha tuleb. Andres 12. märts 2009, kell 23:43 (UTC)

Koondartiklid küll asja selgemaks ei tee. Tavaliselt on koondartiklis mall "vaata" ja siis seletatakse täpsemalt. Mina pooldan eraldi artikleid. --Tiuks 12. märts 2009, kell 23:55 (UTC)

Seletasin ju, miks need artiklid kokku tuleb kirjutada. Rääkida mingisugusest abstraktsest koondartiklist on võrdlemisi sisutühi tegevus. Palun põhjenda oma seisukohta konkreetse artikli jaoks. --Hardi 13. märts 2009, kell 00:55 (UTC)

Hetkel ma mõtlen artiklit sündmus (matemaatika), mitu definitsiooni ühes koondartiklis. Iga definitsiooni kohta on vaja näiteid, et matemaatikakauge inimene ka aru saaks. --Tiuks 13. märts 2009, kell 01:16 (UTC)

Antud atiklis on näited ju olemas. Mis näiteks sinule raskusi valmistab, mis sealt puudu on? Matemaatiliste mõistete ammendav seletamine eeldab üldjhul ka teatud eelteadmisi (näiteks hulga mõiste tundmine oleks antud juhul soovitatav), kuid olen proovinud säilitada ka intuitiivset liini. Kas arvad, et tuleks olla rohkem intuitiivne? Kus? --Hardi 13. märts 2009, kell 01:45 (UTC)

Ma arvan, et eraldi artikliteks ei tohiks lahutada. Uurisin natuke ühte konspekti (Jaotusfunktsioonid ja Mõõtemääramatused I) sellel teemaö. Mulle tundub, et mõisted sündmus, juhuslik sündmus, kindel sündmus ja võimatu sündmus on omavahel nii tihedalt seotud, et neist peaks kindlasti koos kirjutama. Liigne killustamine (mida eesti wikis kahjuks väga palju esineb) segab teemast ülevaate saamist. Koondartiklid võivad venida küllaltki pikaks tõesti, aga seda artiklit nüüd küll väga pikaks pidada ei saa. Mis puutub puust ja punaseks tegemist, siis äkki võiks tõlkida inglise wikis oleva näite? Paremat näidet mina enam ette ei kujuta. --Kyng 13. märts 2009, kell 15:12 (UTC)

Kuidas hajutada segadust, mis tuleneb väljendi "Juhuslik suurus" kahest tähendusest? Andres 13. märts 2009, kell 16:49 (UTC)

Kas ei võiks teha nii koondartikli kui ka eraldi artiklid? Ma ei ole kindel, kas kindla ja võimatu sündmuse kohta eraldi artikleid tarvis on, kuid juhusliku sündmuse mõiste puhul on tegu kahemõttelisusega~, mis tekitab segadust. Praegu ei ole artikkel küll pikk, aga ta peaks minema pikemaks, sest on tarvis käsitleda erinevaid lähenemisi. Andres 13. märts 2009, kell 16:53 (UTC)

Pooldan Kyngi seisukohta. Seisukoht, et tuleks pooldada eraldi artiklite loomist, on küll õige ja kasulik, kuid seda ei saa võtta ka absoluudina, nagu Andres seda teha üritab.

Mis hajutamisse puutub, siis näeb see välja nii, et seda mainitakse artiklis ühe lausega. Nagu aru saan, pole Andres hetkel nõus mõne lause sõnastusega. Iga detaili viimse täpsuseni läikima löömine pärsib artiklikite kirjutamist. Antud probleemile nüüdseks juba ebaproportsonaalselt palju energiat raisatud. Eriti kui arvestada sellega, et vastavateemaliste artiklite kirjutamisega tegelevad vaid mõned üksikud inimesed. Ootaksin konkreetseid parandusettepanekuid, mitte lõputut arutelu selle üle, milline sõna antud lausesse paremini sobiks. --Hardi 13. märts 2009, kell 17:35 (UTC)

Ma ei poolda eranditult kõikidel juhtudel eraldi artiklite loomist, kuid enamasti küll. See aga ei välista koondartiklite olemasolu. Andres 13. märts 2009, kell 17:38 (UTC)

Kyng leidis väga hea matejali. Teadusharu, mis käsitleb juhuslikke sündmusi, nimetatakse sageli stohhastikaks. Kui muudest sündmustest ei raatsita eraldi artiklikleid teha, siis "juhuslik sündmus" väärib seda. Ma annaksan hea meelega nõu aga ma ei oska. --Tiuks 13. märts 2009, kell 19:59 (UTC)

Request for Account Usurpation (SUL)

(Sorry for using english - I'm not able to write in your language.)

Hello, I'm Rax,

• home wiki: de:Wikipedia,
• SUL-Status,
• global user contributions.

I request usurpation of the account

• Kasutaja:Rax

to register it for the single user login (SUL). The account I request to usurp contributed 1 edit in feb 2007. Is usurpation possible following your policies? Best regards --91.18.91.93 14. märts 2009, kell 13:14 (UTC)

• Edit on home wiki talk page (de:WP) to confirm identity. --91.18.91.93 14. märts 2009, kell 13:17 (UTC)

We tried to contact him/her. Our answer will depend on his/her answer. We'll wait for an answer until April 15, 2009. At first, no answer will not mean automatic usurpation. --Jaan513 14. märts 2009, kell 20:17 (UTC)

Kas mitte pole nii, et kui kasutaja on Vikipeedias parandusi teinud, siis tema nime endale ei saa? Andres 14. märts 2009, kell 20:26 (UTC)

Nime saab muuta ja siis jääb eelmine vabaks. Kirjutasin Rax-le kirja küsimuse, millist uut nime soovib, kui on nõus kasutajanimest loobumisega. --Jaan513 14. märts 2009, kell 20:27 (UTC)

Või on vahepeal midagi selles valdkonnas muutunud? --Jaan513 14. märts 2009, kell 20:29 (UTC)

Pole kursis. Ilmselt Sul on õigus. Ei saa muuta ainult juhul, kui ta ei vasta või pole nõus. Andres 14. märts 2009, kell 20:55 (UTC)

Just nii; ei muuda, kui ta ei vasta või pole nõus. Muide, meil on pikemat aega sarnane olukord kasutajaga Orion, kellele olen küll kolm korda arutelulehele kirjutanud ja vähemalt 4 e-kirja saatnud, aga pole vastust saanud ega nime muutnud. --Jaan513 14. märts 2009, kell 21:10 (UTC)

ok - there's no need for hurry, I'll wait for your answer (this or that one) patiently ;) Will I have to ask again on this page or will an usurpation (or the opposite) happen to me and the other user automatically? --91.18.60.11 15. märts 2009, kell 09:17 (UTC)

I will contact you if I get an answer (or if I will not get it before April 15). No automatic actions will be carried out. When there is no answer, our practice has been retrying to contact the user. --Jaan513 15. märts 2009, kell 11:28 (UTC)

Thanks a lot! --91.18.60.11 15. märts 2009, kell 13:49 (UTC)

Contacted you on your home wiki talk page, next contact will be on about June 15. --Jaan513 15. aprill 2009, kell 16:50 (UTC)

ok, thanks, there's no need for hurry --91.18.86.150 27. aprill 2009, kell 07:47 (UTC) (=de:Benutzer:Rax)

Vikisõnaraamatus 20 000 märksõna

Vikisõnaraamatus on täitunud 20 000 märksõna. Andres 22. märts 2009, kell 08:49 (UTC)

SUL request of Jackie account

I want usurp old (2006) inactive account with 3 edits from 2006 year for my SUL. Confirmation in the home wiki. --ru:Jackie, 77.73.50.210 24. märts 2009, kell 09:43 (UTC)

I wrote your request on his/her talk page, because user has registered without an e-mail. Will wait for an answer until April 15, then I'll contact you. If there will be no answer, then probably we will have to wait more. --Jaan513 24. märts 2009, kell 13:13 (UTC)

Contacted you on your home wiki talk page. Next contact will be on about June 15. --Jaan513 15. aprill 2009, kell 16:50 (UTC)

Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus

Plaanimisel on Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus. Enne võistlust peaks koostama võistluse reeglid, planeerima seminari. avjoska 24. märts 2009, kell 19:36 (UTC)

Võistlus toimub 1. aprillist kuni mai keskpaigani, Norra saatkond paneb välja auhinnad. Peaauhind on pikk nädalalõpp Oslos kahele. Žüriis on saatkonna esindaja, Vikipeedia esindaja (kas on vabatahtlikke, kes ei kavatse võistluses osaleda?) ja vist ka üks Norra tundja. Enne võistlust või selle alguses tuleks korraldada seminar osalejatele väljastpoolt meie senist seltskonda.

Osaleda võivad kõik registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Hinnatakse panust Norra-teemalistesse artiklitesse, kusjuures määrav on artikli "kokkupanu" allikate põhjal. Kirjutamine peaks toimuma normaalses koostöörežiimis, hinnatakse mitte artikli(te) lõplikku kuju, vaid konkreetse kirjutaja panuse kvaliteeti. Et mitte teha võistlust ebavõrdseks, ei ole määrav vikispetsiifiline vormistus, küll aga oskus koostada sidusat, heas ja arusaadavas sõnastuses, loogilise sõnastusega, ülevaatlikku, põhjalikku entsüklopeedilist teksti ning erinevatel allikatel põhinev uurimine ja viitamine. Määravad ei ole ka teadmised ega tõlkimisoskus. Hinnatavad on nii olemasoleva teksti ümbertöötamine kui ka uue teksti kirjutamine.

Peaauhind läheb parima panuse andjale, teised auhinnad jagab žürii oma äranägemisel.

Me peaksime ühiselt hoolitsema selle eest, et võistlus tooks kaasa kvaliteetsed Norra-teemalised artiklid, sest see võistlus tähendab ühist vastutust kvaliteedi tagamise eest. Miinimumina peaksime ühiselt kirjutama artikli Norra heaks artikliks.

Me peaksime püüdma kirjutada eraldi lehekülgedel võistluse reeglite ja võistluste kuulutuse visandid, et žüriil oleks lihtsam tööd alustada. Saatkond koostab pressiteate, kuid me peaksime alustama selle ettevalmistamist. Samuti tuleks teha kõigile kasutajatele nähtav peidetav bänner. Andres 24. märts 2009, kell 22:48 (UTC)

Tundub, et seda Põhjamaade saali Rahvusraamatukogus enam pole. Nii et peab seminari korraldamise kohtadele mõtlema hakkama. --Epp 25. märts 2009, kell 01:27 (UTC)

[9]. Kontrollime kell 10. Andres 25. märts 2009, kell 06:20 (UTC)

See on vana uudis, siin enam pole. Eelmisel aastal olevat kinni pandud. --Epp 25. märts 2009, kell 06:26 (UTC)

Kui raamatukogus pole, siis võiks vaadata ka Põhjamaade Nõukogu ruumide poole Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esindus ??? suwa 25. märts 2009, kell 07:51 (UTC)

Ma ei jaksa neid pabereid ette valmistada, palun aidake. Andres 25. märts 2009, kell 06:21 (UTC)

Kas Sul on mingi toorik; kui tahes poolik? Peaks mingi alguse kuskile üles panema. --Epp 25. märts 2009, kell 06:26 (UTC)

Nojah, tegelikult peakski selle Sinu teksti reegleid puudutava osa siit ülevalt eraldi lehele tõstma. --Epp 25. märts 2009, kell 06:36 (UTC)

Jah, kasutage seda toorikuna. Andres 25. märts 2009, kell 08:42 (UTC)

Pakun, et Avjoska võiks olla meiepoolne žürii liige. Andres 25. märts 2009, kell 10:42 (UTC)

Mina olen poolt. Aga noh, ta peab kõigepealt ise nõus olema. :-) --Epp 25. märts 2009, kell 14:42 (UTC)

Bänneri teksti saab kirjutada leheküljele MediaWiki:Sitenotice. Postitasin Kerile küsimuse, kuidas teha seda nii, et ta oleks nähtav ja peidetav nii registreeritud kui ka registreerimata kasutajatele. Andres 27. märts 2009, kell 13:34 (UTC)

Kas me peaksime visandama ka kuulutuse teksti? Äkki peaks tegema ka plakati. Andres 27. märts 2009, kell 13:34 (UTC)

Millist kuulutust Sa mõtled? Kas meil on raha kuulutamiseks ja plakati trükkimiseks? --Epp 27. märts 2009, kell 13:45 (UTC)

Millise kuulutuse, millise plakati? Kui kuulutuse all mõtled seda peidetava banneri teksti, siis tõesti selle puhul piisab ehk 1-2 lausest, mis sisaldab ka linke. Näiteks midagi sellist: 4. aprillist 4. maini 2009 toimub eestikeelses Vikipeedias norrateemaliste artiklite kirjutamise võistlus (link), töötoad toimuvad 4. aprillil Tartus ja 7. aprillil Tallinnas (link?). Uue kasutaja abi artiklile samuti link. Plakati suhtes olen ka mina skeptiline, meil ei ole vist rahasid? avjoska 27. märts 2009, kell 13:50 (UTC)

Bänneril peaks olema ainult paar sõna ja link, muidu see hakkab inimesi närvi ajama.

Võib-olla pole tõesti eraldi kuulutuseteksti tarvis. Aga võiks olla mingi kas või lihtsalt väljaprinditav kuulutus, mille saab mõnele teadetetahvlile üles panna. Samuti mingi ringkirja tekst. Andres 27. märts 2009, kell 15:35 (UTC)

Jah, mingi kokkuvõtlik üleskutse võiks olla, mida saaks meiliga saata ja välja trükkida. See võib ju tegelikult mõlemal juhul üsna sama tekst olla. Alguses üleskutse, et Norra saatkond ja Vikipeedia kutsuvad kõiki huvilisi... ja siis lühidalt võistluse olemusest ja reeglitest. --Epp 27. märts 2009, kell 15:50 (UTC)

Tartu töötoa info võiks avaldada Tartu kultuuriaknas http://kultuuriaken.tartu.ee (tasuta). Juhul, kui on vahendeid, siis panna kuulutus Tartu Postimehe teadete alla. (seal on 0.40 tähemärk) --WikedKentaur 31. märts 2009, kell 17:01 (UTC)

Palun tehke siis seda. Selle kuulutuse peaks ka meili teel laiali saatma. Kas keegi viitsib sellega tegelda? Näiteks Tartu Ülikooli skandinavistika instituuti tuleks informeerida, kas keegi teeks seda?

Kas keegi tuleks appi Tartu töötuba tegema?

Üldse oleks minu meelest hea, kui ka Vikipeedia inimesed töötubadele kohale tuleksid. Andres 31. märts 2009, kell 17:12 (UTC)

Mina olen Tallinna töötoa oma plaani võtnud. Saatkonnast ka vähemalt kaks töötajat on teada andnud, et plaanivad tulla. avjoska 1. aprill 2009, kell 08:18 (UTC)

Esimesed kaks tundi Tartu töötoa ajast ei ole mul kohe kindlasti võimalik osaleda ja kahe ülejäänu kohta ma veel hetkel täpselt ei tea. Ivo 31. märts 2009, kell 17:30 (UTC)

Kui tuled hiljem, pole midagi katki.

Kas Sa viitsiksid ülikooli peal võistluse ja töötoa infot levitada? Andres 31. märts 2009, kell 17:33 (UTC)

Panin bänneri käima. Vaadake, kas oleks tarvis muuta. Praegu ei oska teha nii, et see oleks peidetav ka registreerimata kasutajatele. Andres 27. märts 2009, kell 20:20 (UTC)

Samuti ei oska peitmisnuppu eestikeelseks teha. Andres 27. märts 2009, kell 20:22 (UTC)

vt MediaWiki:Sitenotice_close --Ker 27. märts 2009, kell 21:01 (UTC)

See on nüüd korras. Tuleb küll arutada sõnastust.

Jääb veel küsimus, kuidas teha sõnum peidetavaks registreerimata kasutajatele. Võib-olla see pole nii tähtis, sest kujundus on tagasihoidlik. Andres 27. märts 2009, kell 21:15 (UTC)

praegu võib välja bännerist lugeda, et võistlus juba käib. Ehk peaks kuupäevad ka bänneris kirjas olema? avjoska 27. märts 2009, kell 21:23 (UTC)

Keegi ei hakka ju osalema, ilma et ta vastavat lehekülge loeks. Andres 27. märts 2009, kell 22:13 (UTC)

Aga kuupäevad oleksid ikka abiks. Kui inimene seda loeb võib ta vabalt eeldada, et see vist juba käib ning siis pole kaugel arvamus, et ta enam niikuinii ei jõua sellel osaleda. Kuupäeva võiks ära võtta kui võistlus lahti läheb. Ivo 27. märts 2009, kell 22:48 (UTC)

Palun läbi vaadata ja toimetada Teadet Tartu kultuuriaknasse ja e-maili teel saadetavat üleskutset, mida võiks siis saata oma tuttavatele, sõpradele, sugulastele ja Norra-tundjatele. Ehk siis töötoa teade võib ehk jääda .doc-failina; üleskutse peaks saatma laiali e-kirja vormis, ilma lisafailita. Ma ei kujuta ette, kui palju need läbitöötamist vajada võivad. avjoska 31. märts 2009, kell 18:56 (UTC)

---

Laupäeva, 4. aprilli hommikul kell 07:30 annan telefoniintervjuu Vikerraadiole võistluse ja töötoa ja Vikipeedia teemal. Ma ei tea, mis kell võib eetris olla. avjoska 3. aprill 2009, kell 14:20 (UTC)

7.30 oligi eetris. Asjalik intervjuu.--Rünno 4. aprill 2009, kell 05:11 (UTC)

Suur tänu. Loodan, et osaled ka võistlusel? avjoska 4. aprill 2009, kell 05:31 (UTC)

ak:Wikipedia:Community Portal

Piltide üleslaadimine / teiste wikipediate piltide kasutamine

Tere!

Sooviksin lisada paar fotot nii mõnelegi artiklile (põhiliselt World Trade Center, mida hetkel teen), kuid avastasin et kahjuks ei saa ma kasutada pilte en.wikipedia.org või mõnest muust wikipediast. Isegi kui pilt ise on WikiMedias uploaditud.

Näiteks, teen niiviisi: [-[Image:World trade center 11 september 2001.jpg|thumb|left|Üks viimastest fotodest mis eales World Trade Centerist üles võetud, 11. Septembril 2001, kell 8:22 hommikul]-] (ilma - tagide vahel)

Kuid pilti ei ilmu, ja pilt on hostitud http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/d/d7/World_trade_center_11_september_2001.jpg ehk siis http://en.wikipedia.org/wiki/File:World_trade_center_11_september_2001.jpg.

Kuidas saaks kasutdada ET wikipedias pilte EN wikipedias? No ma ei usu et siin midagi rasket ausaltöeldes. Midagi on vist väga kahe silma vahele jäänud, kuid tänud abi eest juba ette!

Linkida saad ainult neile piltidele, mis on kas eesti Vikipeedias või Commonsis. Näiteks inglise viki pildid peaksid sel juhul enne ise Commonsisse või siia laadima (juhul, kui nende litsents kõlbab). Lihtsam on otsida näiteks siit. --Epp 2. aprill 2009, kell 16:15 (UTC)

Selle eelpool nimetatud faili kohta niipalju, et see ei pruugi olla üldse lubatud, nagu inglise Vikipeedia artiklis pildi allkirigi ütleb (This content has an uncertain copyright status and is pending deletion). See on üles laaditud 2 päeva tagasi, seega pole jõutud autoriõiguses selgusele jõuda.

Eestikeelsesse Vikipeediasse on üldjuhul lubatud üles laadida neid pilte, mis on sellise litsentsiga, mis lubab pildi vaba kasutamist, seda ka ärilisel otstarbel. Kui soovid vabalt kasutatavaid pilte otsida, siis nagu Epp juba mainis, saab seda teha Commonsist. Interneti avarustest leitud pildid enamasti siia ei sobi, sest nende kasutamine rikub liiga suure tõenäosusega autoriõigusi.

Olgugi, et vist kõik üles laaditud pildid lähevad serverisse upload.wikimedia.org, ei tähenda see, et teiste Vikipeediate piltide kasutamine lihtne oleks. See on meelega tehtud raskemaks, sest erikeelsetel Vikipeediatel on erinevad nõuded üleslaaditavatele piltidele. --Jaan513 2. aprill 2009, kell 17:38 (UTC)

Tänud teile mõlemale. Commonsis on väga häid pilte ja nii mõndagi kasutan juba oma artiklis. Kuidas saab "automaatselt aktiveeritud kasutajaks", et saaks üles laadida pilte ka eesti Wikipediasse? Kas selleks on vaja mingit kindlat arvu redaktsioone? --Andre992 2. aprill 2009, kell 17:50 (UTC)

Piltide üles laadimiseks peab olema kasutaja vähemalt 4 päeva. Redaktsioonide arv ei tohiks rolli mängida. --Jaan513 2. aprill 2009, kell 18:44 (UTC)

Üks küsimus ka commonsi kohta. Nimelt kustutati sealt üks mu pilt ühest NSVL-i aegsest diplomist(1958 moonsund regatta diploma 001.jpg), mis tundub täiaesti ajuvaba. Viidati siis Commons:Derivative works Kui ma selle siia laen, kas siis jäetakse rahule? suwa 3. aprill 2009, kell 05:22 (UTC)

Proovisin natuke diplomite kohta uurida ja vaatasin autoriõiguse seadust, aga ei oska kahjuks konkreetset vastust anda. Sõltub vist sellest, kes diplomi välja andis. --Jaan513 3. aprill 2009, kell 13:29 (UTC)

Selles just ajuvabadus ongi, et kirjas on "Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee" ja 2.juulil 1958 ja Nr on 1602. Diplom kui selline on minu käes, et saaksin selle kujutist veebi riputada, et jäädvustada Eesti purjetamise ajalugu. Nimelt on tegemist I Muhu väina regati I etapi I koha võitnu diplomiga, seega miski autorlus on olematu, samas ajalooline väärtus on suur. suwa 4. aprill 2009, kell 06:49 (UTC)

Oma kodulehele saad ta igaljuhul talletada. Ehk saad selle pildi autoriõiguste kohta esitada küsimuse http://www.autor.ee portaaali, saamaks teada, kas seda ja teisi taolisi pilte saab ka siia/commonsisse lisada. --WikedKentaur 4. aprill 2009, kell 07:47 (UTC)

Ettekanne

Ei tea, kuhu panna seda: "Vikipeedia - vabatahtlikkusel põhineva koostöömudeli eelistest ja puudustest vaba entsüklopeedia näitel". Pressiülevaatesse ei sobi vist. avjoska 8. aprill 2009, kell 12:16 (UTC)

Võiks ehk panna artikli Vikipeedia või Eestikeelne Vikipeedia välislingiks. Andres 8. aprill 2009, kell 13:47 (UTC)

Wikimania 2009: Scholarships

English: Wikimania 2009, this year's global event devoted to Wikimedia projects around the globe, is now accepting applications for scholarships to the conference. This year's conference will be handled from August 26-28 in Buenos Aires, Argentina. The scholarship can be used to help offset the costs of travel and registration. For more information, check the official information page. Please remember that the Call for Participation is still open, please submit your papers! Without submissions, Wikimania would not be nearly as fun!

eesti: Please translate this message into your language. - Rjd0060 9. aprill 2009, kell 01:08 (UTC)

Kellaaeg

Miks arutelu lehtedel ei näita brauseri kella? Viimastes muudatustes ja artiklite ja arutelude ajaloos näitab õieti. Kes oskab seda korda teha? --Tiuks 13. aprill 2009, kell 11:08 (UTC)

Ei saanud täpselt aru, mida küsid. Arutelu lehtede all on näiteks "Viimane muutmine: 16:39, 17. veebruar 2009", mis on märgitud kasutaja poolt soovitava aja järgi (sama mis nt viimastes muudatustes).

Kas mõtlesid seda, et miks pole allkirja "ajatempel" arutelu lehtedel kohaliku ajaga? Sellele vastaksin nii, et universaalajal (UTC) on mitu eelist, sh seda kella ei keerata, see ei sõltu lugeja/kirjutaja asukohast jne. Ja kui peaks brauseri kella (=kohaliku arvuti kella) näitama, siis see on igaühel erinev ja mitte alati täpne.

Eelpool nimetatud põhjustel võivad tekkida olukorrad, kus järgmine postitus on eelmisest varasema ajatempliga.

Kunagi kirjutasin kuupäeva ja kellaaja käsitsi (suveajal UTC+3, nt siin), aga loobusin sellest. --Jaan513 13. aprill 2009, kell 11:38 (UTC)

Saksakeelses Vikipeedias on arutelulehtedel korraga kasutusel näiteks CET ja CEST, mis loetakse ilmselt kasutaja eelistustest. Tekitab natuke segadust. --Jaan513 15. aprill 2009, kell 16:50 (UTC)

Vaatasin järgi, et CEST on Central European Summer Time ehk Kesk-Euroopa suveaeg ja CET Central European Time ja templid on tõesti erinevad (UTC, CET või CEST), mis oleneb vist kasutaja sätetest. Kuna erinevused tulevad ainult ajatemlist (kasutaja allkirjast), siis võiks keegi välja mõelda sellise allkirja, mis muutub automaatselt vastavaks brauseri kellaga. See kuulub aga juba tarkvara arendajate kapsaaeda. --Tiuks 15. aprill 2009, kell 17:36 (UTC)

Kasutajanimede loovutamine ühtsetele kontodele

Panin lehele Vikipeedia arutelu:Kasutajanime muutmine kasutajanimede loovutamise reeglite ettepaneku. Palun arvamust avaldada. --Jaan513 15. aprill 2009, kell 08:19 (UTC)

Fair Use

Huvitav, kas Eesti wiki ka selle Ameerika seaduse alla käib:[10]?

Ei.--WooteleF 16. aprill 2009, kell 21:24 (UTC)

Minu Eesti

Kas me saaksime Minu Eesti raames Vikipeediat propageerida? Andres 18. aprill 2009, kell 09:07 (UTC)

Siis saame kui kohale lähme. Mina seda (propageerimist) ka tõenäoliselt teen kuna kohale ma sinna igastahes lähen. Ivo 23. aprill 2009, kell 08:01 (UTC)

Nojah, aga kus ja millise teema raames seda saab teha? Andres 23. aprill 2009, kell 08:03 (UTC)

Ning vähemalt kolmeliikmelist tiimi oleks kah tarvis. [11] Ivo 23. aprill 2009, kell 08:08 (UTC)

Tuleb liituda mõne sellise mõttekojaga, mille probleemile on Vikipeedia lahenduseks. Eraldi mõttekoda pole mõtet teha. Andres 23. aprill 2009, kell 08:15 (UTC)

Kõige lähemad teemad oleks "Haridus ja elukestev õpe" ja "Ühistegevus ja koostöö". Kahju, et ei ole võimalust üksida tiim teha ja siis teised liituksid sellega. Liitumine kojaga tähendabki vähemalt 3-liikmelist tiimi oma kodulähedases kojas. --Tiuks 23. aprill 2009, kell 08:38 (UTC)

Pigem siis esimene teema. Andres 23. aprill 2009, kell 08:45 (UTC)

Mõttetalgutel kehtib „kahe jala seadus”: kui vestlusringi arutelu ei tundu huvitav, ei sobi Sinu mõtetega või Eestvedaja juhtimisstiil ei toeta lahenduste leidmist, on võimalik:

• tõusta püsti ja liituda mõne teise ja huvitavama vestlusringiga;
• tekitada enda ümber spontaanne oma vestlusring;
• ringi jalutada ja omaette mõtteid mõlgutada.

Igas mõttekojas ei ole neid teemasid aga me võime teise teema juurest nende teemadeni jõuda. Kõik küsimused algavad sõnaga "kuidas". Näiteks, kuidas suurendada Vikipeedia kasutajaskonda? Tore oleks kui selleks oleks eraldi tiim. Mina lähen kohale aga ma arvan, et arutame asja laiemalt ja selleni ei jõua. --Tiuks 23. aprill 2009, kell 09:10 (UTC)

Vikipeedia kasutajaskonna suurendamine ei peaks olema eesmärk, vaid vahend millegi saavutamiseks. Peab näitama, et Vikipeedia on lahenduseks mingitele ühiskonna probleemidele. Andres 23. aprill 2009, kell 09:16 (UTC)

Näiteks võib öelda, et Vikipeedia kirjutamine tõhustab inimeste tegevust, sest õppimine on ühtlasi ühiskondliku väärtuse loomine ja kvaliteetse hariva teabe edasiandmine toimub kõige tõhusamal moel. Andres 23. aprill 2009, kell 09:21 (UTC)

Ma pole jaksanud selle peale veel üldse mõelda, aga võiks ju proovida küll. Tundub, et peab olema ikka suhteliselt konkreetne idee, mis haakub mingi väljakuulutatud teema raames esitatud aktuaalse probleemiga. Õigemini aitab seda käegakatsutaval viisil lahendada. Ja muidugi tuleks sel juhul õige mõttekoda valida, sest palju sõltub ka teistest osalejatest. Neid, kes juba registreerunud, saab muide vaadata ka. --Epp 23. aprill 2009, kell 21:58 (UTC)

Hariduse ja elukestva õppe teemaringis olid näiteks sellised näidisküsimused:

Kuidas saaks kool vähendada e-(suhtlemis)keskkondadest lähtuvaid ohtusid ja kasutada virtuaalseid keskkondi kooli õpikeskkonna rikastamiseks?

Kuidas õppetöös paremini siduda teooria praktikaga ja arendada ka tööoskusi? --Epp 23. aprill 2009, kell 22:00 (UTC)

Need on ainult näidisküsimused. Eestvedaja peab küsimusi esitama ja kui arutelu ei ole huvitav, siis otsitakse uus vestlusring. Selles vestlusringis võib paljudest teemadest rääkida ja nüüd on võimalik kojaga üksinda liituda (registreeruda). --Tiuks 23. aprill 2009, kell 22:38 (UTC)

Ma tean jah, et näidised. Aga kui mõttekotta on ainult kümmekond inimest registreerunud, siis pole neid vestlusringe seal kuskilt nii väga valida. --Epp 23. aprill 2009, kell 22:48 (UTC)

Enne kui üksinda registreerida ei saanud, siis öeldi meil, et tulge lihtsalt kohale. Nüüd vast hakatakse rohkem registreeruma, aega veel on. --Tiuks 23. aprill 2009, kell 23:03 (UTC)

linke vikipeedia/vikisõnaraamatu/wikimedia commonsi/vikiraamatukogu/vikitekstide/vikitsitaatidega haakuvatele ideedele

• Elanud eestlased Internetti

Wikimania 2009

Kas keegi meil Wikimania 2009 stipendiumitele ka kandideerib? Kusjuures pean tunnistama, et mind vist nagu täitsa huvitaks see üritus ;) Ivo 23. aprill 2009, kell 08:01 (UTC)

Vaatasin seda taotlemise kohta ja mõtlesin, aga ei osanud piisavalt hästi end promoda. Saadan Sulle elektritooli, ptüi, elektrikirja ka. avjoska 23. aprill 2009, kell 10:13 (UTC)

Seadsin igatahes end kandidaadina üles. Eks näis, kas miskit saama hakkab või mitte. Ivo 24. aprill 2009, kell 23:22 (UTC)

Saates stipendiumikomitee liikmele toetusteadet Ivo kohta, kas ma võin arvestada eestikeelse Vikipeedia kogukonna enamiku toetusega? avjoska 4. mai 2009, kell 09:21 (UTC)

Bot flag for Xqbot

I would like to request the bot flag for Xqbot.

• Operator: Xqt
• Functions: solve double redirects, maintain interwiki links
• Programming language: Python (pywikipedia framework)
• Already have flag on: global flag and flags on 28 wikis, see [12]

Thanks --Xqt 24. aprill 2009, kell 16:25 (UTC)

Your edits have been OK, but I cannot see why you put spaces between == == with this edit. Anyway, bot flag has been granted. --Jaan513 24. aprill 2009, kell 17:21 (UTC)

See läks kiiresti. Suur tänu. --Xqt 24. aprill 2009, kell 17:26 (UTC)

Idee: pressikaart?

Kas ühel või mõnel eesti vikipedistil võiks olla rahvusvaheline pressikaart? avjoska 28. aprill 2009, kell 19:05 (UTC)

Kas mitte Wikinewsil pole pressikaardid? Andres 28. aprill 2009, kell 19:22 (UTC)

Ma loen siit välja, et selle taotlemiseks peab olema wikinewsi toimetaja. ma pidasin pigem silmas eesti vikipediste. avjoska 28. aprill 2009, kell 19:37 (UTC)

Kas selleks ei pea mitte olema Eesti Ajakirjanike Liidu liige, et seda taotleda? Ivo 28. aprill 2009, kell 19:47 (UTC)

Kui EALi kaudu teha, siis küll. Kuna meil aga chapterit pole, siis need tasud jääksid taotleja kanda. tundub aga, et seal lehel, millele ma viitasin, mingitest rahadest ei räägita. avjoska 28. aprill 2009, kell 19:49 (UTC)

Taotlesin pressikaarti siin. avjoska 29. aprill 2009, kell 06:58 (UTC)

Oot-oot! Milleks vikipedistile pressikaart? Wikipedias toetutakse (ainult) kirjalikele allikatele. See ei ole kuidagi sobiv allikas, et üks w-pedist kohal käis ja ise nägi. Ma ei näe põhjust, et keegi peaks vikipedia kaasautori "staatust" kasutades saama odavamalt/tasuta muuseume külastada, üritustel käia ja bussiga sõita. Kuigi, Eestis on pretsedent, kui täiesti isikliku blogi autor on saanud üsna suurejoonelisele üritusele akrediteeringu. --Ken 2. juuni 2009, kell 19:13 (UTC)

Meie visiitkaart

Palun kõiki aidata korda teha artikkel Norra. See on meie visiitkaart. Andres 1. mai 2009, kell 10:51 (UTC)

Võiks sealt toimeta-malli maha võtta. Võib-oletada, et Norra artikli vastu on hetkel suurendatud tähelepanu ning see mall on suht kole seal. Üleüldse võiks selle malliga piiri pidada. Norra artikkel on juba üsna asjalikus seisus.--WooteleF 2. mai 2009, kell 09:48 (UTC)

Poliitikute mälubaas

Minu meelest ei ole seda tarvis eraldi teha. Vikipeedia sobib selleks. Andres 2. mai 2009, kell 09:19 (UTC)

ükskõik milline avalik suvapöördumisega andmebaas, olgu ajakiri/ajaleht veebis, veebipäevik, jne sobib suwa 2. mai 2009, kell 09:50 (UTC)

Vikipeedia teemalised koolitused

Ma lubasin järgmisel sügisel (taas)toimuva Täiskasvanud Õppija Nädala raames Tartu Linnaraamatukogus Vikipeedia teemalise koolituse maha pidada. Seoses sellega juhiksin ma siin tähelepanu vajadusele siiski mõni edukas Vikipeedia-teemaline koolitus ära korraldada (kus ka inimesed reaalselt kohale tulevad) ja ehk oleks säärase nädala raames see vägagi edukalt teostatav. Ivo 3. mai 2009, kell 22:41 (UTC)

Järgmisel sügisel, s.o 2010. aasta sügisel? Kas juhid tähelepanu vajadusele korraldada koolitus ENNE täiskasvanud õppija nädalat? 213.184.38.197 4. mai 2009, kell 09:04 (UTC) (see oli minu küsimus, unustasin sisse logida) avjoska 4. mai 2009, kell 09:21 (UTC)

Ei. Tuleval sügisel (2009).

Ning veelkord ei. Püüan tähelepanu juhtida võimalusele korraldada Vikipeedia alaseid koolitusi antud nädala raames. Ma usun, et asutused, kus selle nädala jooksul midagi tehakse, oleksid lisakoolitusest väga huvitatud ning tänu TÕN nädala raames tehtavale piisavale reklaamile saaks ka inimesed kohale. Ivo 4. mai 2009, kell 09:21 (UTC)

üldinfo TÕN-ist 2009:

• 10. - 17. oktoobrini toimub täiskasvanud õppija nädal (TÕN) „ Loovus ja innovatsioon" @HTM
• XII täiskasvanud õppija nädal @andras

suwa 4. mai 2009, kell 09:42 (UTC)

homme toimub järgnev üritus: 5. mail kella 15.00–18.00 toimub Tallinna Ülikooli U-maja aatriumis (Uus-Sadam 5, 3. korrus) e-õppe ja uusmeedia tarkvaralahenduste esitluspäev eVent. Mille raames tutvustab Hans Põldoja Eesti Vikiülikooli http://htk.tlu.ee/event/?page_id=41. --WikedKentaur 4. mai 2009, kell 19:17 (UTC)

Rubriik "Kas teadsid, et..."

Ehk aitaksite väheke fakte sinna välja otsida. Näiteks nendest uuematest korralikest Norra artiklitest. (Kasutaja:Iffcool/Kas teadsid). Ivo 3. mai 2009, kell 22:41 (UTC)

Võistluse bänner tuleks maha võtta

Andres 5. mai 2009, kell 05:33 (UTC)

Tehtud. --Jaan513 5. mai 2009, kell 06:07 (UTC)

plokk 213.35.227.158

palun plokeerida, läbustab: http://et.wikipedia.org/w/index.php?limit=50&tagfilter=&title=Eri%3AContributions&contribs=user&target=213.35.227.158&namespace=&year=&month=-1 suwa 11. mai 2009, kell 09:48 (UTC)

Blokeerisin. Adeliine 11. mai 2009, kell 13:46 (UTC)

Uuendus

Mulle öeldi saksa Vikipeediast, et 1–2 nädala jooksul tuleb MediaWiki tarkvara uuendus, pärast mida kaob vajadus linke nagu squashiväljak kirjutada kujul [[squash|squashiväljak]], sest link kipub pooleks minema. Varsti ei poolita linki ükski eesti tähestiku täht (š, ž, õ, ä, ö, ü).

Selle probleemi lahenduse pakkus arendajatele välja tegelikult roboti Xqbot haldaja, kellele ma kurtsin, et robot muudab siselinke. Saksa Vikipeedias oli asi küllalt ammu korras ja ei saadud aru, miks selline linkide muutmine problemaatiline on. --Jaan513 12. mai 2009, kell 18:27 (UTC)

Portaali nimeruum

Ker teatas, et nimeruum on nüüd olemas. Andres 14. mai 2009, kell 06:12 (UTC)

Teise viki kasutamise märge

Mõne artikli juures on märge, et see on tehtud näiteks inglise viki järgi. Kas see tähendab, et inglise viki on üks allikaist või ainus allikas? Oletagem, et ma võtan lahti sama artikli saksa vikis ja selle põhjal teen eesti artikli pikemaks. Kas ma peaksin inglise viki märke ära võtma, lisama saksa viki märke teiseks või jätma nii, nagu on? Taivo 20. mai 2009, kell 13:14 (UTC)

Tegelikult tuleks otsida päris allikad. Kui teistes vikides on toodud kasutatud allikad ja viited siis peaks neid ka meil kasutama. Teistele vikidele viitamine ei ole ikkagi väga adekvaatne.--WooteleF 20. mai 2009, kell 13:49 (UTC)

Kas ma saan õigesti aru, et sa soovitad mitte kasutada märkusi, et on tehtud teise viki järgi? Taivo 20. mai 2009, kell 17:13 (UTC)

Jah. Kui artikkel on tõlgitud teistest vikidest siis võiks lisada ka seal kasutatud viited. Kui ka seal pole märgitud kasutatud allikaid ega viiteid siis pole ju vahet kas on mainitud, et artikkel on tõlgitud inglise vikist.--WooteleF 20. mai 2009, kell 17:20 (UTC)

Ja võõrviki viited tuleks enne lisamist ka üle kontrollida. Aeg-ajalt on viitaja viidatavast tekstist hoopis valesti aru saanud. No ma just komistasin sellisele juhtumile. --Ker 20. mai 2009, kell 20:50 (UTC)

Siin on seda toimetamisel abiks olemisega põhjendatud ja öeldud, et see on märkus mitte viide. Natuke segadust ta tekitab ja päris adekvaatne tõesti ei ole. 20. mai 2009, kell 17:28 (UTC)

Kas lepime siis kokku, et jätame sellised märkused üldse ära? Andres 20. mai 2009, kell 21:03 (UTC)

Mulle pole kah need märkused kunagi meeldinud. Pooldan nende ärajätmist. Ivo 20. mai 2009, kell 21:49 (UTC)

Seda malli kasutati algul ainult siis kui mujalt infot võtta ei olnud. See mall on kohendatud mallist {{Tõlkimine/Ref}} ja inglise vikis kasutatakse seda välislinkide alajaotuses. --Tiuks 21. mai 2009, kell 00:19 (UTC)

Minu meelest on hea, kui selline märge on olemas. Mõnikord ei saa artiklist mitte midagi aru, ja siis oleks toimetamisel hea järele vaadata, mida on püütud öelda. Kuigi muidugi ega need arusaamatu teksti tekitajad ei kipu eriti sellist märget lisama. Ja kas me oleme ikka kindlad, et "õigete" viidete puhul on alati tegu usaldusväärsema allikaga kui inglise viki, mis on ju üldiselt suhteliselt paljude inimeste kontrolli all isegi siis, kui info on viitamata. --Epp 21. mai 2009, kell 01:35 (UTC)

Muidugi me pole kindlad. Aga mis teha... Andres 21. mai 2009, kell 05:46 (UTC)

Vikipeedia "raamatukogu"

Peaks tegema loendi väljaannetest, mis on eestikeelse Vikipeedia kogukonna ühiskasutuses. Ma ei kujuta ette, mis selle loendi pealkiri peaks olema. Sain ühe 2007. aasta seminaril Ulfi annetatud raamatuist ja täna lisandus veel kaks raamatut. avjoska 21. mai 2009, kell 11:07 (UTC)

Tee selleks mingi lehekülg. See võiks olla Vikipeedia nimeruumis. Panen sinna siis need ka kirja, mis minu käes on. Iga raamatu järel peaks olema kirjas, kelle käes see on. Andres 21. mai 2009, kell 11:12 (UTC)

Lehekülg on Vikipeedia:Raamatukogu. avjoska 21. mai 2009, kell 11:44 (UTC)

Mida tähendab "ühiskasutus"? --Improvisaator 21. mai 2009, kell 11:46 (UTC)

See tähendab seda, et see raamat on mõeldud kasutamiseks Vikipeedia kogukonnale. Kes leiab, et ta mingi teemaga soovib tegelda ja seda teemat käsitleb mõni loendis mainitud raamat, võib ta võtta selle kasutajaga ühendust, kelle käes raamat on. Raamat saab tema kätte. Kuid kui raamat vahetab haldajat, kas siis uue haldaja nime paneme ka sinna raamatukogu lehele kirja? avjoska 21. mai 2009, kell 11:48 (UTC)

Arvan, et ei peakski olema haldajat, vaid lihtsalt kelle käes raamat on. Andres 21. mai 2009, kell 11:54 (UTC)

Teen ettepaneku anda sedalaadi teavikud üle Eesti Rahvusraamatukogule. Siis on paremini garanteeritud nende kättesaadavus. --Andrus Kallastu 21. mai 2009, kell 12:25 (UTC)

Rahvusraamatukogust on ikka veel raske raamatuid pikemaks ajaks koju laenutada. Vikipeedia kogukonna raamat aga võibki jääda selle toimetaja kätte, kes selle saanud. avjoska 21. mai 2009, kell 12:28 (UTC)

Ka mina ei poolda seda samal põhjusel. Pealegi pole tegemist haruldaste raamatutega. Andres 21. mai 2009, kell 13:27 (UTC)