Ürgorg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
link |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Orasoja_kanjon_6.JPG|thumb|[[Orasoja kanjon]], [[Ida-Viru maakond]]]] |
[[Pilt:Orasoja_kanjon_6.JPG|thumb|[[Orasoja kanjon]], [[Ida-Viru maakond]]]] |
||
'''Ürgorg''' on "viimasel jääajal" ([[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal) või enne seda tekkinud lai sügav [[org]]<ref>EE, 10. kd, lk 655</ref>. |
'''Ürgorg''' on "viimasel jääajal" ([[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal) või enne seda tekkinud lai sügav [[org]], mille on uuristanud jääsulamisvesi [[liustik]]u serva lähedal.<ref>EE, 10. kd, lk 655</ref>. |
||
| ⚫ | |||
Ürgorg on tavaliselt suurem tänapäevastest [[jõeorg]]udest<ref>EE, 10. kd, lk 655</ref>. |
|||
| ⚫ | |||
[[Eesti]]s on ürgorge kõige rohkem [[Lõuna-Eesti]]s<ref>EE, 10. kd, lk 655</ref>. |
[[Eesti]]s on ürgorge kõige rohkem [[Lõuna-Eesti]]s<ref>EE, 10. kd, lk 655</ref>. |
||
Redaktsioon: 30. mai 2009, kell 09:16
Ürgorg on "viimasel jääajal" (Weichseli jäätumise ajal) või enne seda tekkinud lai sügav org, mille on uuristanud jääsulamisvesi liustiku serva lähedal.[1].
Ürgorge liigitatekse radiaalseteks ürgorgudeks (moodustunud liustiku servaga risti) ja marginaalseteks ürgorgudeks (moodustunud liustiku servaga rööbiti)[2].
Eestis on ürgorge kõige rohkem Lõuna-Eestis[3].
Viited
Kasutatud kirjandus
- Eesti entsüklopeedia. 10, Türi-Y / (peatoimetaja Ü. Kaevats). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. Lk. 655
Kirjutusi teemal
- Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala / Eesti Loodus, 2004/3
- Tallinn Mustkivi ja Mustakivi vahel / Eesti Loodus, 2005/6
- Poruni ürgorg paljandite ja põlisloodusega / Eesti Loodus, 2007/4
- Geoloogilisi üllatusi Voka klindilahest / Eesti Loodus, 2007/9
- Unustatud Irboskamaa elavad maastikud / Eesti Loodus, 2007/11
- Kus algab Võrumaa? Kas üldse lõpeb ta… / Eesti Loodus, 2008/6
- Looduskaitse Võrumaal / Eesti Loodus, 2008/6