Abeelia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: tr:Kelebek çalısı
P robot muutis: tr:Abelya
147. rida: 147. rida:
[[ru:Абелия]]
[[ru:Абелия]]
[[sv:Abelia]]
[[sv:Abelia]]
[[tr:Kelebek çalısı]]
[[tr:Abelya]]

Redaktsioon: 29. mai 2009, kell 09:31

Suureõieline abeelia
Suureõieline abeelia
Abelia floribunda

Abeelia (Abelia R. Br.) on taimede perekond, mis arvatakse kuslapuuliste või harakkuljuseliste sugukonda.

Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus

Perekonna autor on Robert Brown (1818).

Sünonüümina on kasutatud nime Vesalea.

Perekond on nime saanud hiina abeelia avastaja Clarke Abeli järgi[1].

Tüüpliik on hiina abeelia.

Traditsiooniliselt arvatakse abeelia kuslapuuliste sugukonda.

Angiosperm Phylogeny Group (süsteem APG II) arvab abeelia koos harakkuljuse, Dipelta, kolkvitsia ja Zabelia'ga harakkuljuseliste sugukonda.

Perekonna Zabelia liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.

Levik

Abeeliad kasvavad pärismaistena Ida-Aasias Jaapanist Himaalajani ning Põhja-Ameerika lõunaosas (Mehhikos).

Välimus

Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1...6 m (tavaliselt 1,5...2,5 m) kõrgused põõsad.

Lehed

Soojema kliima liigid on igihaljad, külmema kliimaga liigid heitlehised.

Lehed asetsevad vastamisi või kolmeleheliste männastena.

Nad on munajad terava tipuga, läikivad, tavaliselt tumerohelised, 1[2] või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt lihakad[3].

Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.

Õied

Õied asetsevad 1...8 kaupa lühikese ebasarikana ülemises lehekaenlas või varretipus.

Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on Abelia floribunda, rippuvad, valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), kellukjad (lehterjad või torujad[4], viietise krooniga ja punase viietise tupega, 1...5 cm pikkused, tavalised lõhnavad õied. Mõnel liigil jäävad tupplehed pärast kroonlehtede langemist alles.

Sigimik on kolme pesaga. Õies on neli tolmukat.[5]

Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).

Vili

Vili on nahkja kestaga pähklike[6].

Liigid ja hübriidid

Abeelia perekonda kuulub vähemalt 30 liiki ja palju hübriide.

Liike
Hübriide

Ökoloogia

Abeeliad on mõne liblikalise vastsete toidutaimed. Need on:

Aiandus

Teatud abeelialiigid on populaarsed dekoratiivsed aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.

Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi pärast.

On olemas nii külmakartlikke liike, mis peaaegu üldse pakast ei talu, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse avamaal ainult külmakindlamaid liike.[7]

Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on tarvis ohtrat kastmist.

Et abeeliad taluvad ulatuslikku lõikamist, saab neid kasutada elavtara jaoks.

Abeeliaid paljundatakse vegetatiivselt.

Viited

Kirjandus

  • Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – Taxon 47 (3): 657–661.
  • Barnes, P. 2001. Looking at Abelias. – New Plantsman 8(2): 78–92.

Välislingid

Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse Vikipeedia artikleid en:Abelia ja en:List of Lepidoptera that feed on Abelia ning prantsus- ja venekeelset Vikipeediat seisuga 14.3.2009.