Virginia Woolf

Virginia Woolf

Virginia Woolf [vö´džinjö vulf] (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882 London – 28. märts 1941) oli briti kirjanik ja feminist.

Elukäik

Virginia Woolf sündis Londonis söör Leslie Stepheni ja tema naise Julia Duckworthi tütrena. Tal oli kuus (pool)õde-venda.

Virginia Woolfi ema suri 1895 ja 18-aastane poolõde Stella 1897 ning sellest ajast peale kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Aastal 1891 pandi tema 21-aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. Tema isa suri 1904. aastal. Virginia vaimset tasakaalutust süvendas ka tema ja ta 3 aastat vanema õe Vanessa seksuaalne väärkohtlemine 12 ja 14 aastat vanemate poolvendade poolt.

Aastal 1912 abiellus kirjanduskriitiku Leonard Woolfiga. Koos abikaasaga soetati trükipress, millega pandi 1917. aastal alus kirjastusele Hogarth Press. Kirjastus avaldas kaasaegse Inglise ja Ameerika kirjanduse kõrval ka Sigmund Freudi teoseid inglise keeles ning tõlkeid vene keelest.

Virginia Woolf lõpetas elu enesetapuga 1941. aastal, uputades end Ouse'i jõkke kodu lähedal Sussexis.

Looming

• "Merereis" (1915)
• "Jacobi tuba" (1922)
• "Proua Dalloway" (1925, romaan; eesti keeles 1998; tõlkija Riina Jesmin) ISBN 9985-868-28-5
• "Tuletorni juurde" (1927, romaan; eesti keeles 1983 ja 2005; tõlkijad Malle Talvet ja Jaak Rähesoo) ISBN 84-9819-332-X
• "Orlando: elulugu" (1928, romaan; eesti keeles 1997; tõlkija Riina Jesmin)
• "Oma tuba" (1929; eesti keeles 1994; tõlkija Malle Talvet) (essee, mis tegi Woolf'ist feministliku kirjanduse klassiku)
• "Lained" (1931, romaan; eesti keeles 1999 ja 2008; tõlkija Riina Jesmin)
• "Aastad" (1931)
• "Vaatuste vahel" (ilmus postuumselt)

Eesti keeles on veel ilmunud valimik "Esseed" (tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1997) ning lühiproosat ja esseid ajakirjades: "Kew Gardens" (tõlkinud Inna Feldbach, Looming 1975/8), "Kaasaegne proosa" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1982/1), "Kolm pilti" (tõlkinud Malle Talvet, Vikerkaar 1991/7), "Tellija ning krookus", "Viiv", "Suveõhtu" (tõlkinud Malle Talvet, Looming 1991/12), "Kuidas rabab kaasaegset", ""Jane Eyre" ja "Vihurimäe"" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1992/8).

Oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat.

Lisaks romaanidele kirjutas Woolf ka novelle ja kirjanduslikke esseid.

Virginia Woolfi tugev külg on sisemine dialoog, mille abil ta tungib inimese teadvuse äärmiste piirideni ja üritab talletada laiaulatusliku silmapilgu kestvaid tegelaste minevikku ja tulevikku. Teostel puudub kindel süžee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku.

Muud

Virginia Woolfi 1925. aastal ilmunud romaanist "Proua Dalloway", on saanud ainest Ameerika kirjaniku Michael Cunninghami 1999. aastal Faulkneri ja Pulitzeri auhinna võitnud romaan "Tunnid".

Romaani ainetel on valminud film "Tunnid" ("The Hours"). Film tunnistati 2003. aastal Kuldgloobuse vääriliseks. Filmi lavastajaks oli Stephen Daldry, osades Nicole Kidman, kes võitis selle rolli eest nii Oscari kui Kuldgloobuse, Meryl Streep ja Julianne Moore.

Välislingid

• Virginia Woolf andmekogus IMDb (inglise)
• Virginia Woolfi looming (inglise keeles)