Neitsitorn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
10. rida: 10. rida:
* [[Urmas Seaver]]. [http://tartu.postimees.ee/010206/esileht/siseuudised/tallinn/190580.php Kunagine menupaik seisab aastaid tühjana], [[Postimees]], 1. veebruar 2006
* [[Urmas Seaver]]. [http://tartu.postimees.ee/010206/esileht/siseuudised/tallinn/190580.php Kunagine menupaik seisab aastaid tühjana], [[Postimees]], 1. veebruar 2006
* [[Andri Ksenofontov]]. [http://www.epl.ee/?artikkel=212169 Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu], [[Eesti Päevaleht]], 15. august 2002
* [[Andri Ksenofontov]]. [http://www.epl.ee/?artikkel=212169 Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu], [[Eesti Päevaleht]], 15. august 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/469725 Neitsitorni suudab äratada ainult valitsus] EPL.ee, 28. mai 2009


[[Kategooria:Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna ehitised]]

Redaktsioon: 28. mai 2009, kell 03:06

Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool.

Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn.

Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga.

Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult ümber ehitatud tornis avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata.

Välislingid