Aa mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. detsember 2003, kell 03:55

Aa mõis (saksa keeles Haakhof) on mõis Aa külas Ida-Virumaal, ajaloolise Virumaa Lüganuse kihelkonna territooriumil.

Mõis rajati 15. sajandil, ajavahemikul 1426–1497.

1630. aasta suvel kinnistas kuningas Gustav II Adolf valduse Tallinna bürgermeister Georg von Wangersheimile. Tema perekonna kasutusse jäi mõis kuni 18. sajandi lõpuni.

Algul elasid mõisaomanikud tagasihoidlikus palkmajas. Aastatel 1696–1698 ehitati Tallinna ehitusmeistri Peter Jonase juhtimisel kiviloss, mis sarnanes umbes samal ajal ehitatud Palmse mõisahoonega ja paarkümmend aastat vanema Maardu mõisaga. Tegemist on ühega vähestest säilinud rootsiaegsetest mõisatest Eestis.

Arvatavasti samal ajal rajati iluaed hoone tagant laskuvatele terrassidele, mis klindiveere all lõppesid tiikidega.

Põhjasõjas mõisahoone rüüstati.

Kindralleitnant Axel von Wangersheim, kes oli vahepeal Riia komandant, sai 1720. aastatel mõisa enam-vähem korda. Umbes 1723 seati peahoonesse üles väga ilusad koobaltiga kirjatud kahhelahjud, millest üks on praegu Kadriorus endises "Lustihoones". Tislermeistritena töötasid mõisas näiteks Tobias Schamer ja J. G. Borchardt ning 1753 Johann Ulrich Rumber Saksamaalt.

18. sajandi lõpul jäi vana härrastemaja kitsaks. Seda laiendati meister Christian Gottlieb Waltheri juhtimisel tiibosadega. Fassaad muudeti klassitsistlikuks. Sellest ajast pärinevad ka kurekujuline tuulelipp hoone frontoonil (umbes samasugune nagu Narva Raekojal) ning varaklassitsistliku nikerd-dekooriga peauks.

1782 oli mõisas 66 teenijat. Mõisale kuulus väike sadam. Mii mõnelgi vaiksel suveõhtul sõudis seltskond merele paberlaternate ja tammepärgadega ehitud paatides.

19. sajandist pärinevad moonakate majad, kus praegu on hooldekodule kuuluvad korterid, ning härrastemaja puitpitsilised verandad.

Viimased kümnendid enne natsionaliseerimist kuulus mõis Grünewaldtidele. Viimane omanik oli kirjanik ja vene klassikalise kirjanduse saksa keelde tõlkija Otto von Grünewaldt.

1919 mõis natsionaliseeriti. Mõni aasta hiljem jagati mõisa maad asundustaludeks.

Alates 1924. aastast tegutseb mõisahoones hoolekandeasutus. Esimesed hoolealused toodi sisse juba detsembris 1923, ametlik avapidu toimus jaanuaris 1924.

Aa mõisaansambel on 1979. aastast arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Puuliikide rohke Aa park on looduskaitse all.

Restaureerimist alustati 1987–1988 pargi lääneservas paiknevast 18. sajandi lõpust pärinevast paviljonist, mis oli kõige viletsamas seisundis: krohv oli varisenud ja võlvid tillkusid. Töö valmis suvel 1988 (restaureerimise projekti autor Ü. Saar, sisekujundaja K. Roosi). Hoone võeti kasutusele kabelina.

Kirjandus:

Ants Hein. Aa – mõis mererannal. Horisont, 1988, nr 9, lk 32-33.

Meeli Müüripeal. Aasse ajamatkale. – Maakodu, juuni 2002, lk 10–14.

Välislingid:

http://www2.mbp.ee/~ke/pildidm.html (Aa mõis)

http://www.mois.ee/viru/aa.shtml (Aa mõisa peahoone esikülg, foto)

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 [[1630]]. aasta suvel kinnistas kuningas [[Gustav II Adolf]] valduse [[Tallinn]]a [[bürgermeister]] [[Georg von Wangersheim]]ile. Tema perekonna kasutusse jäi mõis kuni [[18. sajand]]i lõpuni.
-Algul elasid mõisaomanikud tagasihoidlikus palkmajas. Aastatel [[1696]]-[[1698]] ehitati [[Tallinn]]a ehitusmeistri [[Peter Jonas]]e juhtimisel kiviloss, mis sarnanes umbes samal ajal ehitatud [[Palmse mõis]]ahoonega ja paarkümmend aastat vanema [[Maardu mõis]]aga. Tegemist on ühega vähestest säilinud rootsiaegsetest mõisatest.
+Algul elasid mõisaomanikud tagasihoidlikus palkmajas. Aastatel [[1696]]–[[1698]] ehitati [[Tallinn]]a ehitusmeistri [[Peter Jonas]]e juhtimisel kiviloss, mis sarnanes umbes samal ajal ehitatud [[Palmse mõis]]ahoonega ja paarkümmend aastat vanema [[Maardu mõis]]aga. Tegemist on ühega vähestest säilinud rootsiaegsetest mõisatest [[Eesti]]s.
 Arvatavasti samal ajal rajati iluaed hoone tagant laskuvatele terrassidele, mis klindiveere all lõppesid tiikidega.
@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 Puuliikide rohke Aa park on [[looduskaitse]] all.
-Restaureerimist alustati [[1987]]-[[1988]] pargi lääneservas paiknevast [[18. sajand]]i lõpust pärinevast paviljonist, mis oli kõige viletsamas seisundis: krohv oli varisenud ja võlvid tillkusid. Töö valmis suvel [[1988]] (restaureerimise projekti autor Ü. Saar, sisekujundaja K. Roosi). Hoone võeti kasutusele [[kabel]]ina.
+Restaureerimist alustati [[1987]]–[[1988]] pargi lääneservas paiknevast [[18. sajand]]i lõpust pärinevast paviljonist, mis oli kõige viletsamas seisundis: krohv oli varisenud ja võlvid tillkusid. Töö valmis suvel [[1988]] (restaureerimise projekti autor Ü. Saar, sisekujundaja K. Roosi). Hoone võeti kasutusele [[kabel]]ina.
 '''Kirjandus:'''
-[[Ants Hein]]. Aa - mõis mererannal. ''[[Horisont (ajakiri)|Horisont]]'', 1988, nr 9, lk 32-33.
+[[Ants Hein]]. Aa – mõis mererannal. ''[[Horisont (ajakiri)|Horisont]]'', 1988, nr 9, lk 32-33.
-[[Meeli Müüripeal]]. Aasse ajamatkale. - ''[[Maakodu]]'', juuni [[2002]], lk 10-14.
+[[Meeli Müüripeal]]. Aasse ajamatkale. – ''[[Maakodu]]'', juuni [[2002]], lk 10–14.
 '''Välislingid:'''