Psühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: br, fur, hu, jv, lb, lt, sq, th |
→Psühholooge: lisa |
||
| 63. rida: | 63. rida: | ||
[[Aleksei Aleksejevitš Leontjev]] - [[Aleksei Nikolajevitš Leontjev]] - [[Aleksandr Luria]] |
[[Aleksei Aleksejevitš Leontjev]] - [[Aleksei Nikolajevitš Leontjev]] - [[Aleksandr Luria]] |
||
[[Henn Mikkin]] |
[[Abraham Maslow]] - [[Henn Mikkin]] |
||
[[Ivan Pavlov]] |
|||
[[Konstantin Ramul]] |
[[Konstantin Ramul]] |
||
Redaktsioon: 10. oktoober 2005, kell 09:16
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühikat.
Ajalugu
Teaduse arengu varasemal ajajärgul oli psühholoogia filosoofia osa. Iseseisvaks teadusharuks sai see 19. sajandi teisel poolel.
Psühholoogia harud
Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid.
- Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad.
- Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele.
- Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist.
- Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi.
- Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.
- Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
- Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
- Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest tegurtiest jne.
- Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme.
- Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
- Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms.
- Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
- Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist.
- Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms.
- Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
- Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel.
- Võrdlev psühholoogia loomade ja inimeste arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist.
Mõisteid
Emotsionaalne intelligentsus - Emotsioonid
Intelligentsus - Isiklik kompetentsus - Isiksus
Motivatsioon - Mõtlemine - Mälu
Sallivus - Sotsiaalne kompetentsus - Surm
Psühholooge
Aleksei Aleksejevitš Leontjev - Aleksei Nikolajevitš Leontjev - Aleksandr Luria