Kuum täpp: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P robot lisas: vi:Điểm nóng (địa chất) |
||
| 42. rida: | 42. rida: | ||
[[sl:Vroča točka]] |
[[sl:Vroča točka]] |
||
[[fi:Kuuma kohta]] |
[[fi:Kuuma kohta]] |
||
[[vi:Điểm nóng (địa chất)]] |
|||
[[zh:熱點 (地質學)]] |
[[zh:熱點 (地質學)]] |
||
Redaktsioon: 21. mai 2009, kell 21:22
Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.
Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist jne. Kuumad täpid on tihti seotud suurte magmaprovintsidega. Näiteks Dekkani basaltplatoo on suur magmaprovints, mille tekitanud pluum paikneb kaasajal kuuma täpina Réunioni saare all.
Atlandi ookeanis paikneb üks kuum täpp otse ookeani keskahelikul moodustades Tristan da Cunha saare. Ka Islandi saar paikneb kuuma täpi kohal.
Kuuma täpi magma on enamasti basaltse koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi ega maavärinaid.
Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt Maa välistuuma ja vahevöö piirilt. Sellele arvamusele pani aluse kuumade täppide teooria looja John Tuzo Wilson. Viimasel ajal on aga selles kahtlema hakatud. Vähemalt osadel juhtudel tundub, et kuuma täpi magma ei pärine nii sügavalt.