Allüülne ümbergrupeering: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Allüülne ümbergrupeering''' ehk '''allüülne isomerisatsioon''' on orgaaniline reaktsioon, milles allüülse ühendi funktsionaalrühm nihkub asendist… |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Allüülse ümbergrupeeringuga tuleb arvestada paljude orgaaniliste reaktsioonide korral (eriti happelise komponendi olemasolul). Keemilise reaktsiooni käigus või kuumutamisel (ka toatemperatuuril seismisel) võivad allüülsed ühendid kergesti isomeriseeruda, sest [[termodünaamiline kontroll]] viib stabiilsema isomeeri moodustumisele. |
Allüülse ümbergrupeeringuga tuleb arvestada paljude orgaaniliste reaktsioonide korral (eriti happelise komponendi olemasolul). Keemilise reaktsiooni käigus või kuumutamisel (ka toatemperatuuril seismisel) võivad allüülsed ühendid kergesti isomeriseeruda, sest [[termodünaamiline kontroll]] viib stabiilsema isomeeri moodustumisele. |
||
Nukleofiilse asenduse korral [[S<sub>N</sub>1 |
Nukleofiilse asenduse korral [[SN1 reaktsioon|S<sub>N</sub>1 reaktsiooni]] tingimustes moodustub [[karbokatioon]]ne [[intermediaat]], mis edasi võib anda [[nukleofiil]]iga isomeerse produkti - nimetatakse seda S<sub>N</sub>1<sup>'</sup> asendusreaktsiooniks. Näiteks [[1-kloro-3-metüül-2-buteen]] annab asendusreaktsioonis tertsiaalse alkoholi [[3-metüül-2-buten-1-ool]]i (85%): |
||
CH<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>–Cl → CH<sub>3</sub>–СOH(СН<sub>3</sub>)-СН=СH<sub>2</sub> |
CH<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>–Cl → CH<sub>3</sub>–СOH(СН<sub>3</sub>)-СН=СH<sub>2</sub> |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Võimalik on ka nukleofiili otsene atakk asendisse 3 samaaegse [[lahkuv rühm|lahkuva rühma]] elimineerumisega asendist 1 - see on S<sub>N</sub>2<sup>'</sup> asendusreaktsioon. See saab toimuda steerilise takistuseta allüülse ühendi ja tugeva nukleofiili korral. Näiteks: |
Võimalik on ka nukleofiili otsene atakk asendisse 3 samaaegse [[lahkuv rühm|lahkuva rühma]] elimineerumisega asendist 1 - see on S<sub>N</sub>2<sup>'</sup> asendusreaktsioon. See saab toimuda steerilise takistuseta allüülse ühendi ja tugeva nukleofiili korral. Näiteks: |
||
CH<sub>3</sub>–СH=СН–СH<sub>2</sub>–Cl NaOH → CH<sub>3</sub>–СHOH–СН=СH<sub>2</sub> |
CH<sub>3</sub>–СH=СН–СH<sub>2</sub>–Cl + NaOH → CH<sub>3</sub>–СHOH–СН=СH<sub>2</sub> |
||
Redaktsioon: 21. mai 2009, kell 13:41
Allüülne ümbergrupeering ehk allüülne isomerisatsioon on orgaaniline reaktsioon, milles allüülse ühendi funktsionaalrühm nihkub asendist 1 asendisse 3 ja samaaegselt nihkub kaksikside järgmiste süsiniku aatomite vahele.
C=C–C+ <–> +C–C=C
Allüülse ümbergrupeeringuga tuleb arvestada paljude orgaaniliste reaktsioonide korral (eriti happelise komponendi olemasolul). Keemilise reaktsiooni käigus või kuumutamisel (ka toatemperatuuril seismisel) võivad allüülsed ühendid kergesti isomeriseeruda, sest termodünaamiline kontroll viib stabiilsema isomeeri moodustumisele.
Nukleofiilse asenduse korral SN1 reaktsiooni tingimustes moodustub karbokatioonne intermediaat, mis edasi võib anda nukleofiiliga isomeerse produkti - nimetatakse seda SN1' asendusreaktsiooniks. Näiteks 1-kloro-3-metüül-2-buteen annab asendusreaktsioonis tertsiaalse alkoholi 3-metüül-2-buten-1-ooli (85%):
CH3–С(СН3)=СН–СH2–Cl → CH3–СOH(СН3)-СН=СH2
Võimalik on ka nukleofiili otsene atakk asendisse 3 samaaegse lahkuva rühma elimineerumisega asendist 1 - see on SN2' asendusreaktsioon. See saab toimuda steerilise takistuseta allüülse ühendi ja tugeva nukleofiili korral. Näiteks:
CH3–СH=СН–СH2–Cl + NaOH → CH3–СHOH–СН=СH2