Koknese piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
| 3. rida: | 3. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
[[Piiskop Albert]] ajal, [[1209]]. aastal Koknese [[Puit|puidust]] muinaslinnuse asemele ehitatud [[piiskopilinnus]] oli hiljem [[Tiesenhausen]]itele kuulunud [[vasallilinnus]], mille päris [[Turaida]] [[foogt]] [[Engelbertus de Tisenhusen]]i poeg [[Johann von Tiesenhausen]] oma naise Sophie kaudu, kes oli lesestunud abielust rüütel [[Diedrich von Kokenhusen]]iga. Aastast [[1397]] kuni [[1566]] oli linnus üks [[Riia peapiiskop]]i residentse. |
[[Piiskop Albert]]i ajal, [[1209]]. aastal Koknese [[Puit|puidust]] muinaslinnuse asemele ehitatud [[piiskopilinnus]] oli hiljem [[Tiesenhausen]]itele kuulunud [[vasallilinnus]], mille päris [[Turaida]] [[foogt]] [[Engelbertus de Tisenhusen]]i poeg [[Johann von Tiesenhausen]] oma naise Sophie kaudu, kes oli lesestunud abielust rüütel [[Diedrich von Kokenhusen]]iga. Aastast [[1397]] kuni [[1566]] oli linnus üks [[Riia peapiiskop]]i residentse. |
||
1965. aastal rajati [[Aizkraukle]] juurde [[Pļaviņase HEJ|Pļaviņase]] [[hüdroelektrijaam]], mille tamm uputas linnuserajatise vundamendi Daugava ja Pērse jõe vee alla. Linnus, mis enne asus kõrgendikul, asub nüüd jõe kaldal.<ref>[[Andreas von Löwis of Menar]]i [[ofort]]: [http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/senff/026.htm Koknese loss, 1821. a.]</ref> Sellest ajast tuleb Koknese linnusevaremetes liikudes olla ettevaatlik, sest selle all on ligi 40 meetrine sügavik.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/110808/artiklid/10088185.php Koknese loss alistus elektrijaamale] [[Pärnu Postimees]] 11. august 2008</ref> |
1965. aastal rajati [[Aizkraukle]] juurde [[Pļaviņase HEJ|Pļaviņase]] [[hüdroelektrijaam]], mille tamm uputas linnuserajatise vundamendi Daugava ja Pērse jõe vee alla. Linnus, mis enne asus kõrgendikul, asub nüüd jõe kaldal.<ref>[[Andreas von Löwis of Menar]]i [[ofort]]: [http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/senff/026.htm Koknese loss, 1821. a.]</ref> Sellest ajast tuleb Koknese linnusevaremetes liikudes olla ettevaatlik, sest selle all on ligi 40 meetrine sügavik.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/110808/artiklid/10088185.php Koknese loss alistus elektrijaamale] [[Pärnu Postimees]] 11. august 2008</ref> |
||
Redaktsioon: 20. mai 2009, kell 23:58
Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse, Kokneses Lätis.
Ajalugu
Piiskop Alberti ajal, 1209. aastal Koknese puidust muinaslinnuse asemele ehitatud piiskopilinnus oli hiljem Tiesenhausenitele kuulunud vasallilinnus, mille päris Turaida foogt Engelbertus de Tisenhuseni poeg Johann von Tiesenhausen oma naise Sophie kaudu, kes oli lesestunud abielust rüütel Diedrich von Kokenhuseniga. Aastast 1397 kuni 1566 oli linnus üks Riia peapiiskopi residentse.
1965. aastal rajati Aizkraukle juurde Pļaviņase hüdroelektrijaam, mille tamm uputas linnuserajatise vundamendi Daugava ja Pērse jõe vee alla. Linnus, mis enne asus kõrgendikul, asub nüüd jõe kaldal.[1] Sellest ajast tuleb Koknese linnusevaremetes liikudes olla ettevaatlik, sest selle all on ligi 40 meetrine sügavik.[2]
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- "Livonijas piļu attēli no marķīza Pauluči albuma" (Abbildungen der livländiscen burgen im album des Marquis Paulucci). (Ieva Ose kommentaaridega) Riia: Läti Ajaloo Instituudi Kirjastus 2008, ISBN 9984824047, lk.124
- Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 1. Riga: E. Frantzen.
{{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit|coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust:|year=(juhend) lk. 78-79 - Skomantas: Ajaloolised romaanid: "Nõiutud aare. Jumalate tahe." (leedu keeles "Užkeiktas Lobis. Dievų Valia." tõlkinud Mihkel Loodus), Tiritamm 2008, ISBN 9789985552575
