Tääk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Bayonette-p1000740.jpg|thumb|[[19. sajand]]ist pärit tääk]]
[[Pilt:Bayonette-p1000740.jpg|thumb|[[19. sajand]]ist pärit tääk]]
'''Tääk''' on [[tulirelv]]a toru otsa lisatav ja lähivõitluses kasutatav [[torkerelv]]. Uuemad täägid võivad olla mitme otstarbelised ja [[Nuga|noa]] kujulised.
'''Tääk''' ehk '''püssitikk''' ehk '''tääk''' on [[tulirelv]]a toru otsa lisatav ja lähivõitluses kasutatav [[torkerelv]]. Uuemad täägid võivad olla mitme otstarbelised ja [[Nuga|noa]] kujulised.


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 18. mai 2009, kell 18:39

19. sajandist pärit tääk

Tääk ehk püssitikk ehk tääk on tulirelva toru otsa lisatav ja lähivõitluses kasutatav torkerelv. Uuemad täägid võivad olla mitme otstarbelised ja noa kujulised.

Ajalugu

Tääke hakkati kasutama 17. sajandi keskpaiku Prantsusmaal, kust see levis hiljem enamustesse Euroopa riikide armeedesse. Esimesed täägid suruti musketi toru otsa selliselt, et tääki kasutades relvast tulistada ei olnud võimalik. Hiljem on see aga kinnitatud toru kõrvale selliselt, et musketist oli võimalik ka tulistada ja seda eestpoolt laadida. Kuju poolest olid 17-18 sajandi täägid ligikaudu 40cm pikad ja kolme- või neljakandilise teraga.

19. sajandiks olid osad prantsuse täägid isegi kuni 60 cm pikkused. Hiljem on aga täägi pikkus üha väiksemaks muutunud, ulatudes esimese maailmasõja ajaks veel 50 sentimeetrini.

Šveitsi SIG 550 koos täägiga

Vaata ka