Määrus

See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; siseriikliku õigusakti liigi kohta vaata artiklit Määrus (õigusteadus); Euroopa Ühenduse õigusakti liigi kohta vaata artiklit Määrus (Euroopa)

---

Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegusõna, omadussõna, või määrsõna laiend. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik.

Määrus võib olla

• määrsõna(fraas)

Poiss leidis üllatuslikult, et ta võib minna ükskõik kuhu.

• nimisõna(fraas)kõigis käänetes.

Kõik istusid ümber laua.

• omadussõna(fraas)olevas ja saavas käändes.

Tuba läks õhtul pimedamaks.

• hulgasõnafraas

Uksele koputati kolm korda.

• kaassõnafraas

Otsustasin [peale lõunat] [Jüri juurde] sõita.

• lauseühend

Lapsed läksid rattaga sõitma.

• kõrvallause

Kui tudeng kooli jõudis, oli loeng juba alanud.

Määruse liiki ja ülesannet lauses näitab tema vorm.

Eesti keel

Määruse liigid

• valdajamäärus näitab valdajat või omajat. nt: Andsin koerale süüa.

• tegijamäärus näitab tegijat. nt: Kalle joonistatud pildid on ilusad.

• vahendimäärus näitab vahendit või abinõu. nt: Sõitsvime autoga linna.

• kaasnemismäärus näitab tegevuses kaasnejat. nt: Temaga on mõnus rääkida.

• sõltuvusmäärus näitab, millele tegevus on suunatud. nt: Peep rääkis Teedule Marist.

• kohamäärus näitab kohta, vastab küsimustele kuhu? kus? kust, nt: Läksime koju. Koer on kuudis. Tulin just koolist.

• ajamäärus näitab aega, vastab küsimusele millal? jmt, nt: Täna sadas vihma ja homme sajab võibolla ka.

• hulgamäärus näitab hulka või määra, vastab küsimusele kui palju?, nt Sõime väga palju.

• viisimäärus näitab tegevuse viisi.Vastab küsimusele kuidas?, nt: Koer haukus kurjalt.

• seisundimäärus näitab asjaolude/tegevuse viisi. Vastab küsimusele mis seisundis?, nt: Uks on kinni.

• põhjusmäärus näitab sündmuse põhjust. nt: Jaan puudus koolist haiguse tõttu.

• tingimusmäärus näitab sündmuse tingimust. nt: Suure häda korral ollakse kõigeks valmis.

• mööndusmäärus näitab sündmuse mööndust. nt: Vastuseisust hoolimata saavutas ta edu.

• otstarbemäärus näitab sündmuse mööndust. nt: See plats on ette nähtud lastele mängimiseks.

Mõningaid määruse tähendusi võivad kanda ka alus, sihitis ja öeldistäide. Mõnikord on võimalikud ka mõlemad variandid, nii et sündmust annab edasi ühel juhul alus, sihitis, või öeldistäide, teisel juhul määrus.

Näiteks:

Pea(alus) valutab. Peas(määrus) kumiseb.

Mati kutsub 'koera'(sihitis). 'Koera tõttu'(määrus) jäime hiljaks.

Vaata ka

http://www.eki.ee/books/ekk07/