Määrus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
50. rida: 50. rida:
* [[põhjusmäärus]], nt: ''Jaan puudus koolist '''haiguse tõttu'''.''
* [[põhjusmäärus]], nt: ''Jaan puudus koolist '''haiguse tõttu'''.''
* [[tingimusmäärus]], nt: '''''Suure häda korral''' ollakse kõigeks valmis.''
* [[tingimusmäärus]], nt: '''''Suure häda korral''' ollakse kõigeks valmis.''
* [[mööndusmäärus]]
* [[mööndusmäärus]], nt: '''''Vastuseisust hoolimata''' saavutas ta edu.''
* [[otstarbemäärus]]
* [[otstarbemäärus]]



Redaktsioon: 17. mai 2009, kell 21:49

 See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; siseriikliku õigusakti liigi kohta vaata artiklit Määrus (õigusteadus); Euroopa Ühenduse õigusakti liigi kohta vaata artiklit Määrus (Euroopa)

Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegusõna, omadussõna, või määrsõna laiend. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik.


Määrus võib olla

Poiss leidis üllatuslikult, et ta võib minna ükskõik kuhu.

Kõik istusid ümber laua.

Tuba läks õhtul pimedamaks.

Uksele koputati kolm korda.

Otsustasin [peale lõunat] [Jüri juurde] sõita.

Lapsed läksid rattaga sõitma.

Kui tudeng kooli jõudis, oli loeng juba alanud.


Määruse liiki ja ülesannet lauses näitab tema vorm.

Eesti keel

Määruse liigid


Mõningaid määruse tähendusi võivad kanda ka alus, sihitis ja öeldistäide. Mõnikord on võimalikud ka mõlemad variandid, nii et sündmust annab edasi ühel juhul alus, sihitis, või öeldistäide, teisel juhul määrus.

Näiteks:

Pea(alus) valutab. Peas(määrus) kumiseb.

Mati kutsub 'koera'(sihitis). 'Koera tõttu'(määrus) jäime hiljaks.