Määrus: erinevus redaktsioonide vahel
50. rida: | 50. rida: | ||
* [[põhjusmäärus]], nt: ''Jaan puudus koolist '''haiguse tõttu'''.'' |
* [[põhjusmäärus]], nt: ''Jaan puudus koolist '''haiguse tõttu'''.'' |
||
* [[tingimusmäärus]], nt: '''''Suure häda korral''' ollakse kõigeks valmis.'' |
* [[tingimusmäärus]], nt: '''''Suure häda korral''' ollakse kõigeks valmis.'' |
||
* [[mööndusmäärus]] |
* [[mööndusmäärus]], nt: '''''Vastuseisust hoolimata''' saavutas ta edu.'' |
||
* [[otstarbemäärus]] |
* [[otstarbemäärus]] |
||
Redaktsioon: 17. mai 2009, kell 21:49
See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; siseriikliku õigusakti liigi kohta vaata artiklit Määrus (õigusteadus); Euroopa Ühenduse õigusakti liigi kohta vaata artiklit Määrus (Euroopa) |
Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegusõna, omadussõna, või määrsõna laiend. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik.
Määrus võib olla
Poiss leidis üllatuslikult, et ta võib minna ükskõik kuhu.
- nimisõna(fraas)kõigis käänetes.
Kõik istusid ümber laua.
- omadussõna(fraas)olevas ja saavas käändes.
Tuba läks õhtul pimedamaks.
Uksele koputati kolm korda.
Otsustasin [peale lõunat] [Jüri juurde] sõita.
Lapsed läksid rattaga sõitma.
Kui tudeng kooli jõudis, oli loeng juba alanud.
Määruse liiki ja ülesannet lauses näitab tema vorm.
Eesti keel
Määruse liigid
- valdajamäärus, nt: Andsin koerale süüa.
- tegijamäärus, nt: Kalle joonistatud pildid on ilusad.
- vahendimäärus, nt: Sõitsime autoga linna.
- kaasnemismäärus, nt: Temaga on mõnus rääkida.
- sõltuvusmäärus, nt: Peep rääkis Teedule Marist.
- kohamäärus näitab kohta, vastab küsimustele kuhu? kus? kust, nt: Läksime koju. Koer on kuudis. Tulin just koolist.
- ajamäärus näitab aega, vastab küsimusele millal? jmt, nt: Täna sadas vihma ja homme sajab võibolla ka.
- hulgamäärus näitab hulka või määra, vastab küsimusele kui palju?, nt Sõime väga palju.
- viisimäärus vastab küsimusele kuidas?, nt: Koer haukus kurjalt.
- seisundimäärus vastab küsimusele mis seisundis?, nt: Uks on kinni.
- põhjusmäärus, nt: Jaan puudus koolist haiguse tõttu.
- tingimusmäärus, nt: Suure häda korral ollakse kõigeks valmis.
- mööndusmäärus, nt: Vastuseisust hoolimata saavutas ta edu.
- otstarbemäärus
Mõningaid määruse tähendusi võivad kanda ka alus, sihitis ja öeldistäide. Mõnikord on võimalikud ka mõlemad variandid, nii et sündmust annab edasi ühel juhul alus, sihitis, või öeldistäide, teisel juhul määrus.
Näiteks:
Pea(alus) valutab. Peas(määrus) kumiseb.
Mati kutsub 'koera'(sihitis). 'Koera tõttu'(määrus) jäime hiljaks.
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |