Subkultuur: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vikker (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Subkultuur''' on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris ([[dominantkultuur]]is).
'''Subkultuur''' on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris ([[dominantkultuur]]is).


Tihti sisaldab [[kultuur]] arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad olla lähedased [[dominantkultuur]]ile või moodustada selles omaette maailma.
'''Kultuur ja subkultuurid'''. Tihti sisaldab [[kultuur]] arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel [[iga|eal]], [[religioon]]il, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Ka [[elukutse]]d võivad olla subkultuuri kujunemise aluseks. Mõned subkultuurid arenevad ühisest [[hobi]]st või huvist. Subkultuurid võivad olla lähedased [[dominantkultuur]]ile või moodustada selles omaette maailma, kuid võivad ka dominantkultuurile vastanduda ning isegi sellega konfliktis olla. Tuntud on näiteks mitmesugused [[kurjategija]]te subkultuurid ja paljud ebaseadusliku tegevusega seotud subkultuurid.


Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste (stiilielementide) esineda kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane [[Keel (keeleteadus)|keel]], [[moraal]], [[hierarhia]], [[kunst]], [[muusika]], [[kombestik]], [[traditsioon]]id, [[ajalugu]], [[uskumus]]ed jne.
Subkultuurid võivad põhineda ühisel [[iga|eal]], [[religioon]]il, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Ka [[elukutse]]d võivad olla subkultuuri kujunemise aluseks. Mõned subkultuurid arenevad ühisest [[hobi]]st või huvist.


'''Subkultuuride teke'''. Subkultuuride tekkes mängivad peale väliste asjaolude oma osa sisemised tõukejõud, mida võidakse ka formuleerida. Näiteks [[Linus Torvalds]] loetleb häkkerite subkultuuri (kogukonda) koos pidavate motiividena elusäilitusmotiivi (''survival'' tähenduses: toimetulek, elusuutlikkus, elutagamine), ühiselumotiivi (''social life'' tähenduses: vajadus sotsiaalse ühekuuluvuse järele, arvutiasjandus kui viis kuuluda kogukonda) ja meelelahutusmotiivi (''entertainment'' tähenduses: ergutatud energiseeriv mõttetegevus, arvuti ja võrk kui võimalus meeldivaks tegevuseks). Subkultuuri tekkeks ei piisa ühest tingimusest: alles tõukejõud üheskoos sünnitavad teatava eluviisi, sellele vastava käitumise ning tunnuslikud välised
Kuulumine mõnda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga, mis jääb [[lapsepõlv]]e ja töölemineku või [[abiellumine|abiellumise]] vahele. Tihti on sellistel subkultuuridel üheks kultuuriliseks eneseväljenduseks [[stiil]]. Stiili kasutatakse kui [[sümbol]]it. Stiil hõlmab mitmeid elemente: [[imidž]]: milliseid lisandeid tarvitatakse (ehted, soengud jne); käitumisviis: mida ja kuidas kantakse; [[argoo]]: eriline sõnavara ja keelekasutus. Sellised subkultuurid kasutavad [[dominantkultuur]]i [[mood]]i ja esemeid uues [[kontekst]]is, andes neile oma [[tähendus]]e.
märgid. <ref>Linus Torvalds. "Mis on häkkerile sisemiseks tõukejõuks ehk "Linuse seadus". Raamatus: [[Pekka Himanen]]. "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim." Inglise keelest tõlkinud [[Kalle Kurg]]. [[Kirjastus|Kunst]] [[2001]]. Lk. 13-17.</ref>

'''Ealine subkultuur'''. Kuulumine mõnda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga, mis jääb [[lapsepõlv]]e ja töölemineku või [[abiellumine|abiellumise]] vahele. Tihti on sellistel subkultuuridel üheks kultuuriliseks eneseväljenduseks [[stiil]]. Stiili kasutatakse kui [[sümbol]]it. Stiil hõlmab mitmeid elemente: [[imidž]]: milliseid lisandeid tarvitatakse (ehted, soengud jne); käitumisviis: mida ja kuidas kantakse; [[argoo]]: eriline sõnavara ja keelekasutus. Sellised subkultuurid kasutavad [[dominantkultuur]]i [[mood]]i ja esemeid uues [[kontekst]]is, andes neile oma [[tähendus]]e.


Mõned uurijad peavad ealisi subkultuure [[urbaniseerumine|urbaniseerumise]] tulemuseks. Suurte heterogeensete [[populatsioon]]ide koondumine [[linn]]alistes piirkondades viib [[sugukond]]like suhete lõdvenemiseni, peamine on [[sotsiaalne struktuur]] ja [[normatiivne üksmeel]]. [[Dünaamiline populatsioon|Dünaamilise populatsiooni]] [[populatsiooni tihedus|tihedus]] viib lõpuks välja [[hälbiv käitumine|hälbiva käitumiseni]] ja [[anoomia]]ni. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui [[traditsiooniline ühiskond|traditsioonilistes ühiskondades]]. Suured linnad (näiteks [[Amsterdam]], [[San Francisco]] või [[London]]) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste [[põlvkond]]ade tekkimiseks.
Mõned uurijad peavad ealisi subkultuure [[urbaniseerumine|urbaniseerumise]] tulemuseks. Suurte heterogeensete [[populatsioon]]ide koondumine [[linn]]alistes piirkondades viib [[sugukond]]like suhete lõdvenemiseni, peamine on [[sotsiaalne struktuur]] ja [[normatiivne üksmeel]]. [[Dünaamiline populatsioon|Dünaamilise populatsiooni]] [[populatsiooni tihedus|tihedus]] viib lõpuks välja [[hälbiv käitumine|hälbiva käitumiseni]] ja [[anoomia]]ni. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui [[traditsiooniline ühiskond|traditsioonilistes ühiskondades]]. Suured linnad (näiteks [[Amsterdam]], [[San Francisco]] või [[London]]) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste [[põlvkond]]ade tekkimiseks.


Etnilisi subkultuure moodustavad tavaliselt vähemusrahvused oma [[Keel (keeleteadus)|keel]]e, kommete, [[traditsioon]]ide jm-ga neid ümbritseva dominantkultuuri suhtes. Etnilised subkultuurid võivad samaaegselt olla ka [[religioon|religioossed]] subkultuurid.
'''Etniline subkultuur.''' Etnilisi subkultuure moodustavad tavaliselt vähemusrahvused oma [[Keel (keeleteadus)|keel]]e, kommete, [[traditsioon]]ide jm-ga neid ümbritseva dominantkultuuri suhtes. Etnilised subkultuurid võivad samaaegselt olla ka [[religioon|religioossed]] subkultuurid.

Subkultuurid võivad vastanduda dominantkultuurile ning isegi sellega konfliktis olla. Tuntud on näiteks mitmesugused [[kurjategija]]te subkultuurid ja paljud ebaseadusliku tegevusega seotud subkultuurid.

Subkultuuris võivad peale stiilielementide esineda kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane [[Keel (keeleteadus)|keel]], [[moraal]], [[hierarhia]], [[kunst]], [[muusika]], [[kombestik]], [[traditsioon]]id, [[ajalugu]], [[uskumus]]ed jne.

Subkultuuride tekkes mängivad oma osa sisemised tõukejõud, mida võidakse ka formuleerida. Näiteks [[Linus Torvalds]] loetleb häkkerite subkultuuri (kogukonda) koos pidavate motiividena elusäilitusmotiivi (''survival'' tähenduses: toimetulek, elusuutlikkus, elutagamine), ühiselumotiivi (''social life'' tähenduses: vajadus sotsiaalse ühekuuluvuse järele, arvutiasjandus kui viis kuuluda kogukonda) ja meelelahutusmotiivi (''entertainment'' tähenduses: ergutatud energiseeriv mõttetegevus, arvuti ja võrk kui võimalus meeldivaks tegevuseks). Subkultuuri tekkeks ei piisa ühest tingimusest: alles tõukejõud üheskoos sünnitavad teatava eluviisi, sellele vastava käitumise ning tunnuslikud välised
märgid. <ref>Linus Torvalds. "Mis on häkkerile sisemiseks tõukejõuks ehk "Linuse seadus". Raamatus: [[Pekka Himanen]]. "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim." Inglise keelest tõlkinud [[Kalle Kurg]]. [[Kirjastus|Kunst]] [[2001]]. Lk. 13-17.</ref>





Redaktsioon: 17. mai 2009, kell 11:10

Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris).

Kultuur ja subkultuurid. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Ka elukutsed võivad olla subkultuuri kujunemise aluseks. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. Subkultuurid võivad olla lähedased dominantkultuurile või moodustada selles omaette maailma, kuid võivad ka dominantkultuurile vastanduda ning isegi sellega konfliktis olla. Tuntud on näiteks mitmesugused kurjategijate subkultuurid ja paljud ebaseadusliku tegevusega seotud subkultuurid.

Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste (stiilielementide) esineda kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne.

Subkultuuride teke. Subkultuuride tekkes mängivad peale väliste asjaolude oma osa sisemised tõukejõud, mida võidakse ka formuleerida. Näiteks Linus Torvalds loetleb häkkerite subkultuuri (kogukonda) koos pidavate motiividena elusäilitusmotiivi (survival tähenduses: toimetulek, elusuutlikkus, elutagamine), ühiselumotiivi (social life tähenduses: vajadus sotsiaalse ühekuuluvuse järele, arvutiasjandus kui viis kuuluda kogukonda) ja meelelahutusmotiivi (entertainment tähenduses: ergutatud energiseeriv mõttetegevus, arvuti ja võrk kui võimalus meeldivaks tegevuseks). Subkultuuri tekkeks ei piisa ühest tingimusest: alles tõukejõud üheskoos sünnitavad teatava eluviisi, sellele vastava käitumise ning tunnuslikud välised märgid. [1]

Ealine subkultuur. Kuulumine mõnda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga, mis jääb lapsepõlve ja töölemineku või abiellumise vahele. Tihti on sellistel subkultuuridel üheks kultuuriliseks eneseväljenduseks stiil. Stiili kasutatakse kui sümbolit. Stiil hõlmab mitmeid elemente: imidž: milliseid lisandeid tarvitatakse (ehted, soengud jne); käitumisviis: mida ja kuidas kantakse; argoo: eriline sõnavara ja keelekasutus. Sellised subkultuurid kasutavad dominantkultuuri moodi ja esemeid uues kontekstis, andes neile oma tähenduse.

Mõned uurijad peavad ealisi subkultuure urbaniseerumise tulemuseks. Suurte heterogeensete populatsioonide koondumine linnalistes piirkondades viib sugukondlike suhete lõdvenemiseni, peamine on sotsiaalne struktuur ja normatiivne üksmeel. Dünaamilise populatsiooni tihedus viib lõpuks välja hälbiva käitumiseni ja anoomiani. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui traditsioonilistes ühiskondades. Suured linnad (näiteks Amsterdam, San Francisco või London) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste põlvkondade tekkimiseks.

Etniline subkultuur. Etnilisi subkultuure moodustavad tavaliselt vähemusrahvused oma keele, kommete, traditsioonide jm-ga neid ümbritseva dominantkultuuri suhtes. Etnilised subkultuurid võivad samaaegselt olla ka religioossed subkultuurid.


Subkultuure


Viited

  1. Linus Torvalds. "Mis on häkkerile sisemiseks tõukejõuks ehk "Linuse seadus". Raamatus: Pekka Himanen. "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim." Inglise keelest tõlkinud Kalle Kurg. Kunst 2001. Lk. 13-17.