Määrus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Määrus''' ehk '''adverbiaal''' on lauseliige, mis on tegu,- omadus, - või määrsõna laiend. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik. |
|||
''See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; siseriikliku õigusakti liigi kohta vaata artiklit [[Määrus (õigusteadus)]]; Euroopa Ühenduse õigusakti liigi kohta vaata artiklit [[Määrus (Euroopa)]] |
|||
---- |
|||
{{kopipeist}} |
|||
http://www.eki.ee/books/ekkr/sy8.html |
|||
'''Määrus''' ehk '''adverbiaal''' on [[lauseliige]], mis väljendab [[lause|lausega]] tähistatava situatsiooni perifeerseid komponente (osalisi, asjaolusid, põhjuslikke seoseid), nt: |
|||
''Kuulsime seda '''teilt''''' (määrus); ''Koer on '''kuudis''''' (määrus); '''''Ilusa ilma tõttu''''' (määrus) ''on pood '''täna''''' (määrus) ''suletud.'' |
|||
Vrd '''''Koer''''' ([[alus (keeleteadus)|alus]]) ''on kuudis''. |
|||
''Koer sügas '''kõrva''''' ([[sihitis]]). |
|||
''Koer on '''kuri''''' ([[öeldistäide]]). |
|||
Määrus võib olla |
Määrus võib olla |
Redaktsioon: 16. mai 2009, kell 19:51
Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegu,- omadus, - või määrsõna laiend. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik.
Määrus võib olla
- verbi laiend, s.o lauseadverbiaal, nt: jookseb kiiresti või
- omadus- või määrsõna laiend, s.o fraasiadverbiaal, nt: hästi ilus, väga kiiresti.
Määruse liiki ja ülesannet lauses näitab tema vorm.
Eesti keel
Määruse liigid
- valdajamäärus, nt: Andsin koerale süüa.
- tegijamäärus
- vahendimäärus, nt: Sõitsime autoga linna.
- kaasnemismäärus, nt: Temaga on mõnus rääkida.
- sõltuvusmäärus
- kohamäärus näitab kohta, vastab küsimustele kuhu? kus? kust, nt: Läksime koju. Koer on kuudis. Tulin just koolist.
- ajamäärus näitab aega, vastab küsimusele millal? jmt, nt: Täna sadas vihma ja homme sajab võibolla ka.
- hulgamäärus näitab hulka või määra, vastab küsimusele kui palju?, nt Sõime väga palju.
- viisimäärus vastab küsimusele kuidas?, nt: Koer haukus kurjalt.
- seisundimäärus vastab küsimusele mis seisundis?, nt: Uks on kinni.
- põhjusmäärus, nt: Jaan puudus koolist haiguse tõttu.
- tingimusmäärus
- mööndusmäärus
- otstarbemäärus
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |