Tegusõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida: 21. rida:
''iga päev toob postiljon värske ajalehe.''
''iga päev toob postiljon värske ajalehe.''


4) Verbifraasi on võimalik üldlaiendiga (nt ''loodetavasti, ilmselt'') lõhkuda, vrd
4) Verbifraasi on võimalik [[üldlaiend]]iga (nt ''loodetavasti, ilmselt'') lõhkuda, vrd
''Kersti jõudis tööle,'' ''Kersti jõudis ilmselt tööle.''
''Kersti jõudis tööle,'' ''Kersti jõudis ilmselt tööle.''



Redaktsioon: 16. mai 2009, kell 15:14

Verbifraas koosneb fraasi põhjast ehk põhisõnast ja laiendi(te)st. Verbifraasi tähistamisel on keeleteaduses tavaks kasutada inglisekeelset lühendit VP- verb phrase.


Verbifraasi põhisõna

Verbifraasi põhisõna on verb ehk tegusõna. Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasiks ja infiniitfraasiks. Finiitfraas (nt sööb saia, mängib palli) on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk pöördeline verbivorm.

Infiniitfraasi (nt saia sööma, palli mängida) põhisõnaks on infiniitne ehk käändeline verbivorm.

Verbifraasi omadused

1) Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada. Näiteks: Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla. Verbifraasi kukkus kõrgelt kaljult alla võib asendada samaväärsega, näiteks puhkes nutma.

2) Fraasisisesed grammatilised protsessid töötavad: sihitise ja osade määruste kääne sõltub verbist. Näiteks: ostis raamatu/raamatu+t; räägin sinu+st, tutvun sinu+ga

3) Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd postiljon toob iga päev värske ajalehe, iga päev toob postiljon värske ajalehe.

4) Verbifraasi on võimalik üldlaiendiga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd Kersti jõudis tööle, Kersti jõudis ilmselt tööle.

Vaata ka

fraas

nimisõnafraas

omadussõnafraas

määrsõnafraas

kaassõnafraas

hulgasõnafraas

Välislingid

Eesti keele käsiraamat