Kujund: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Kujund''' ehk '''figuur''' tähendab [[geomeetria]]s [[punktihulk]]a [[tasand]]il või [[kolmemõõtmeline eukleidiline ruum|ruum]]is<ref> Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)</ref>.
'''Kujund''' ehk '''figuur''' tähendab [[geomeetria]]s [[punktihulk]]a [[tasand]]il või [[kolmemõõtmeline eukleidiline ruum|ruum]]is<ref> Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)</ref>.


[[Topoloogias]] kasitletakse kujunditena [[topoloogiline ruum|topoloogilisi ruume]]. Et praktiliselt iga kujundit mõne teise geomeetria ([[afiinne geomeetria|afiinse geomeetria]], [[projektiivne geomeetria|projektiivse geomeetria]], [[diferentsiaalgeomeetria]] jne) tähenduses saab loomulikul moel vaadelda topoloogilise ruumina, on topoloogias tegu kujunditega kõige üldisemas mõttes.<ref>А. В. Архангельский. Топология. – И. М. Виноградов (peatoimetaja). ''Математическая энциклопедия'', т. 5, М., 1985, с. 395.</ref>
[[Topoloogia]]s kasitletakse kujunditena [[topoloogiline ruum|topoloogilisi ruume]]. Et praktiliselt iga kujundit mõne teise geomeetria ([[afiinne geomeetria|afiinse geomeetria]], [[projektiivne geomeetria|projektiivse geomeetria]], [[diferentsiaalgeomeetria]] jne) tähenduses saab loomulikul moel vaadelda topoloogilise ruumina, on topoloogias tegu kujunditega kõige üldisemas mõttes.<ref>А. В. Архангельский. Топология. – И. М. Виноградов (peatoimetaja). ''Математическая энциклопедия'', т. 5, М., 1985, с. 395.</ref>


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 10. mai 2009, kell 20:30

 See artikkel räägib matemaatika mõistest; esteetika, retoorika ja psühholoogia mõiste kohta vaata artiklit Kujund (esteetika)

Kujund ehk figuur tähendab geomeetrias punktihulka tasandil või ruumis[1].

Topoloogias kasitletakse kujunditena topoloogilisi ruume. Et praktiliselt iga kujundit mõne teise geomeetria (afiinse geomeetria, projektiivse geomeetria, diferentsiaalgeomeetria jne) tähenduses saab loomulikul moel vaadelda topoloogilise ruumina, on topoloogias tegu kujunditega kõige üldisemas mõttes.[2]

Vaata ka

Viited

  1. Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)
  2. А. В. Архангельский. Топология. – И. М. Виноградов (peatoimetaja). Математическая энциклопедия, т. 5, М., 1985, с. 395.