Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. mai 2009, kell 21:57

Lause moodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:

abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilise seose liike on kolm:

Rinnastusseos

Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid. See tähendab, et rinnastatud sõnad või fraasid on seotud sidesõnaga, lauses võrdsel positisoonil ja vastavad samale küsimusele, nt Naine istutas peenrale porgandeid ja kaalikaid. Laps ostis poest kommi ja nätsu.

Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, toodud näitelausetes sidesõna ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Talle meeldivad koerad (alus) ja kassid (alus), Raamatust lugemine (alus) ja vihikusse kirjutamine (alus) võtab palju aega.

Alistusseos

Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja ja alistatav. Alistav sõna n.ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.

Alistusseos jaotub omakorda kaheks :

ühildumine ehk kongruents, nt magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks jne;
sõltumine ehk rektsioon, nt kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna.

Predikatsioon

Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine, nt Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid. Poiss sõitis jalgrattaga järve äärde.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[lause moodustajad|Lause moodustajad]] on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:
-*a) abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
+* abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
-*b) muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
+* muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
-Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
+Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad [[lause]] arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
 Grammatilise seose liike on kolm:
-*1. [[Rinnastus]]
+* [[rinnastus]],
-*2. [[Alistus]]
+* [[alistus]],
-*3. [[Predikatsioon]].
+* [[predikatsioon]].
+==Rinnastusseos==
+'''Rinnastusseos''' ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid. See tähendab, et rinnastatud sõnad või fraasid on seotud sidesõnaga, lauses võrdsel positisoonil ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''.''
+Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''.
-*'''Rinnastusseos''' ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid ehk võrdse tähendusega sõnad on sidesõna abil lauses võrdsel positisoonil ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''.''
-Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevates näitelausetes sidesõna ''ja''. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt ''Talle meeldivad '''koerad''' ja '''kassid''', '''Raamatust lugemine''' ja '''vihikusse kirjutamine''' võtab palju aega.''
+Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt ''Talle meeldivad '''koerad''' (alus) ja '''kassid''' (alus), '''Raamatust lugemine''' (alus) ja '''vihikusse kirjutamine''' (alus) võtab palju aega.''
+==Alistusseos==
+'''Alistusseos''' ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja ja alistatav. Alistav sõna n.ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.
-*'''Alistusseos''' ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul on olemas alistaja ja alistatav. Alistaja sõna alistab/allutab alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.
 Alistusseos jaotub omakorda kaheks :
-*a)[[ühildumine]] ehk kongruents (näiteks: ''magus '''komm''', magus'''a''' komm'''i''', magusa'''ks''' komm'''iks''', magus'''a''' komm'''iga''''' jne.)
+* [[ühildumine]] ehk kongruents, nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne;
-*b) sõltumine ehk [[rektsioon]] (näiteks: ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna''''')
+* sõltumine ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''.
+==Predikatsioon==
-*'''Predikatsioon''' on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Nt '''''Kauplus tutvustas''' oma klientidele uusi tooteid. '''''Poiss sõitis''' jalgrattaga järve äärde.''
+'''Predikatsioon''' on [[alus]]e ja [[öeldis]]e vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine, nt '''''Kauplus tutvustas''' oma klientidele uusi tooteid. '''Poiss sõitis''' jalgrattaga järve äärde.''
 ''