Grammatilised seosed

Lause moodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:

• a) abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
• b) muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilise seose liike on kolm:

• 1. Rinnastus
• 2. Alistus
• 3. Predikatsioon.

• Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid ehk võrdse tähendusega sõnad on sidesõna abil lauses võrdsel positisoonil ja vastavad samale küsimusele, nt Naine istutas peenrale porgandeid ja kaalikaid. Laps ostis poest kommi ja nätsu.

Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevates näitelausetes sidesõna ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Talle meeldivad koerad ja kassid, Raamatust lugemine ja vihikusse kirjutamine võtab palju aega.

• Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul on olemas alistaja ja alistatav. Alistaja sõna alistab/allutab alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.

Alistusseos jaotub omakorda kaheks :

• a)ühildumine ehk kongruents (näiteks: magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks, magusa kommiga jne.)
• b) sõltumine ehk rektsioon (näiteks: kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna)

• Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Nt Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid. Poiss sõitis jalgrattaga järve äärde.