Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
*'''Rinnastusseos''' ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, nt ''Mees istutas aeda '''õunapuud''' ja '''marjapõõsad.''''' Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevas näitelauses ''ja''. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid nt ''Talle meeldivad '''koerad''' ja '''kassid'''. '''Raamatust lugemine''' ja '''vihikusse kirjutamine''' võtab palju aega.'' |
*'''Rinnastusseos''' ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, nt ''Mees istutas aeda '''õunapuud''' ja '''marjapõõsad.''''' Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevas näitelauses ''ja''. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid nt ''Talle meeldivad '''koerad''' ja '''kassid'''. '''Raamatust lugemine''' ja '''vihikusse kirjutamine''' võtab palju aega.'' |
||
*'''Alistusseos''' ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul alitav moodustaja ehk põhi tingib alistuva moodustaja ehk laiendi.Alistusseos jaotub omakorda kaheks : a)ühildumine ehk |
*'''Alistusseos''' ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul alitav moodustaja ehk põhi tingib alistuva moodustaja ehk laiendi.Alistusseos jaotub omakorda kaheks : a)[[ühildumine]] ehk kongruents ja b) sõltumine ehk [[rektsioon]].Ühildumine on nt ''magus '''moos,''' magusa'''ks''' moosi'''ks''', magusa'''teks''' moosi'''deks'''''. Sõltumine on nt: ''kirjutas '''kirja''', luges '''raamatut''', tahab '''tulla.''''' |
||
*'''Predikatsioon''' on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Nt ''Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid. |
*'''Predikatsioon''' on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Nt ''Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid. |
||
'' |
'' |
||
Redaktsioon: 9. mai 2009, kell 17:30
Lause moodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid: a)muutetunnused: käändsõnade arvu- ja käändetunnused, tegusõnade arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused; b) abisõnad: peamiselt kaas- ja sidesõnad. Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingimusseosed. Eesti keele seisukohast on grammatilised seosed väga olulised, sest just need seosed ühendavad moodustajad suuremateks moodustajateks ja lõpuks terveks lauseks.
Grammatilise seose liike on kolm: rinnastus, alistus ja predikatsioon.
- Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, nt Mees istutas aeda õunapuud ja marjapõõsad. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevas näitelauses ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid nt Talle meeldivad koerad ja kassid. Raamatust lugemine ja vihikusse kirjutamine võtab palju aega.
- Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul alitav moodustaja ehk põhi tingib alistuva moodustaja ehk laiendi.Alistusseos jaotub omakorda kaheks : a)ühildumine ehk kongruents ja b) sõltumine ehk rektsioon.Ühildumine on nt magus moos, magusaks moosiks, magusateks moosideks. Sõltumine on nt: kirjutas kirja, luges raamatut, tahab tulla.
- Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Nt Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid.