Komplekstasand: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:
== Komplekstasand polaarkoordinaatides ==
== Komplekstasand polaarkoordinaatides ==


Kompleksarvu ''z'' saab esitada ka [[kompleksarvu eksponentkuju|eksponent]]- või [[kompleksarvu trigonomeetriline kuju|trigonomeerilisele kujul]], mis on vastavalt
Iga kompleksarvu ''z'' saab esitada ka [[kompleksarvu eksponentkuju|eksponent]]- või [[kompleksarvu trigonomeetriline kuju|trigonomeerilisele kujul]], mis on vastavalt


<math>z = r e^{i\psi} = r\cos(\psi) + ir\sin(\psi), \,</math>
<math>z = r e^{i\psi} = r\cos(\psi) + ir\sin(\psi), \,</math>

Redaktsioon: 5. mai 2009, kell 05:44

Kompleksarvu ja selle kaaskompleksi kujutamine komplekstasandil.

Komplekstasand on koordinaattasand, mille igale punktile (x,y) on seatud vastavusse kompleksarv z = x + i y. Komplekstasandiabstsisstelge nimetatakse reaalteljeks (tähistatakse Re), ordinaattelge imaginaarteljeks (tähistatakse Im) ja punkti (x,y) nimetatakse kompleksarvu x + i y afiksiks. [1]

Komplekstasand polaarkoordinaatides

Iga kompleksarvu z saab esitada ka eksponent- või trigonomeerilisele kujul, mis on vastavalt

kus r on kompleksarvu absoluutväärtus ja φ selle argument.

Tuleb välja, et polaarkoordinaatides väljendatuna asub kompleksarv z punktis (r,φ).

Kompleksarvude liitmise ja korrutamise geomeetriline interpretatsioon

  • Kompleksarvu z = x + i y liitmine kompleksarvuga c = a + i b vastab vektori (x,y) nihutamisele vektori (a,b) võrra.
  • Kompleksarvu z = x + i y korrutamine kompleksarvuga c = r exp(iφ) vastab vektori (x,y) pööramisele nurga φ võrra vastupäeva ning selle pikendamisele r korda.
  • Kaaskompleksi võtmine vastab peegeldusele abstsisstelje suhtes.

Vaata ka

Viited

  1. Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)