Vaino Väljas: erinevus redaktsioonide vahel

Kutsuti juunis 1988 pärast Karl Vaino tagandamist EKP KK I sekretäriks, kellena juhtis 1988–1990 partei reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises.

16. november 1988, ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk võtab V. Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakatakse hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. (26. novembril tühistas Moskva Eesti suveräänsusdeklaratsiooni.)

23.-25. märtsil 1990. aastal toimus EKP XX kongress, kus nähti tähtsaima ülesandena Eesti iseseisvuse saavutamist.

Pärast EKP lõhenemist juhtis aastail 1990–1992 selle eestimeelset tiiba, 1992-1995 Eesti Demokraatliku Tööpartei) esimees.

Seisukohavõtt Eesti välispoliitika kohta

Vaino Väljas pidas 15. jaanuaril 1990 Helsingis Juho-Kusti Paasikivi Seltsis kõne "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel".

Neljanda teemana selles kõnes püstitas Vaino Väljas küsimuse "Kas Eestil on oma välispoliitika?" ja vastas sellele jaatavalt. Seejuures arvas ta Eesti välispoliitikast, et see peab vastama kolmele põhinõudele:

Eesti rahvuslikele huvidele
Nõukogude Liidu rahvuslikele (riiklikele?) huvidele
Lääne-Euroopa koostöö, julgeoleku ja rahu huvidele.

"Nende koordinaatide piires saame käsitleda taassündiva Eesti välispoliitikat," sõnas Väljas. Meenutanud, et Euroopa Nõukogus oli hetkel esindatud 23 riiki, küsis ta retooriliselt "Miks ei võiks see arv kasvada hoopis suuremaks ükskõik missugustel alustel?". "Eesti välispoliitika uueks sisuks" nimetas ta kõikide võimaluste kaaasamist, et taotleda Eesti taassündi rahvusvahelises elus nii de facto kui de jure. "Toetudes ... traditsioonilistele väärtustele, võiks Eesti leida ka oma tulevase funktsiooni Euroopa ühiskodus ja konkreetse ülesande: kujundada silda Lääne ja Ida vahel," nentis ta. "Mitte kusagilt Euroopast ei leia te nii head Venemaa tundmist nagu Baltikumis; ja mitte kusagil Venemaal ei leia te nii head Euroopa tundmist nagu Baltikumis."

Tsitaadid

Õppimise kõrval tuli murda klassivaenlase vastupanu, tuli paljastada neid, kes rippusid veel vana küljes, tuli organiseerida kolhoose. (Rahva Hääl, 19. oktoober 1968).

Eesti emigrandid on aktiivseteks abilisteks imperialistlikele ringkondadele võitluses kommunismi teooria ja praktika vastu. Nemad katsuvad igat viisi levitada maailma avalikkuses väärinformatsiooni olukorrast Balti liiduvabariikides. Nad on valmis igal väiksemalgi võimalusel teostama ideoloogilist diversiooni nõukogude rahvaste sõpruse õõnestamiseks ja kodanlis-natsionalistlike püüdluste edendamiseks. (Teataja, 30. september 1972, tõlge vene keelest)

Tunnustused

1986 Venezuela Libertadori orden
2002 Riigivapi III klassi teenetemärk EV Ülemnõukogus taasiseseisvumise poolt hääletaja

Publikatsioonid, kirjandus ja välislingid

Publikatsioone

Eessõna. – Szolnok - Tallinn, Tallinn: Eesti Raamat 1970
Eessõna. – Sulle, kodumaa, Tallinn: Eesti Raamat 1976
(peatoimetaja): EKP ideoloogiatöö kogemusi, Tallinn: Eesti Raamat 1976
Eessõna. – Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. ja V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 55. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte IV laulu- ja tantsupidu, Tallinn: Eesti Raamat 1977
Eessõna. – Laps vajab head raamatut, Tallinn: Eesti Raamat 1978
(kaasautor): Sotsioloogilisi suletõmbeid Nõukogude Eesti kohta, Tallinn: Perioodika 1980
Eesti parteiorganisatsioonide ülesanded 19. üleliidulise parteikonverentsi ja NLKP Keskkomitee 1988. a. juulipleenumi otsuste täitmisel: ettekanne EKP KK 11. pleenumil 9. sept. 1988, Tallinn: Eesti Raamat 1988
"Vaino Väljase memuaariteos jääb kirjutamata", "Eile. Täna. Homme", 1996, nr 3, nr 4, (intervjuu Urmi Reindele)
"Väljase tegevust juhtis ränk vastutusekoorem", Postimees, 19. august 1998 (intervjuu Heikki Talvingule, foto)
"Vedasin "Leerivenda" alt küll!" – Luup, 1998, nr 23, 16. november, lk 10, 12, 14 (intervjuu)
"Käbin oskas laveerida ja resoluutne olla", Postimees, 27. oktoober 1999 (intervjuu Toomas Sildamile
Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991, 2. trükk, Tallinn 2000, lk. 359–382 (intervjuu Maris Makkole)
Võim on mure ja vastutus. – Elukiri, nr 3, 2001, lk 6–11 (intervjuu Valve Raudnaskile
Vaino Väljas, “Raamatu võib võtta puhaste kätega” (meenutusi teemal “Raamat minu elus”) – almanahhis “Raamat on…” III, koostaja Eerik Teder, Tallinn 2003, lk. 174–179

Kirjandus

"Suursaadik Väljast oodati kodusaarele kaluriks", Eesti Sõnumid: Lääne- Ja Hiiumaa, 24. juuli 1995
Toomas Sildam. "Vaino Väljas ei kandideeri presidendiks", 5. september 1996
Tõnu Hagelberg. "Vaino Väljas: Mehed, teid vaeti ja leiti kerged olevat", Maaleht, 5. september 1996
Juhani Püttsepp, Toomas Sildam: "Mai ja Vaino Väljase ees tõusis lauluväljak püsti", Postimees, 14. september 1999
“Ühe elu pöörud” (31 autori artikleid ja meenutusi Vaino Väljasest). Koostanud ja osaliselt tõlkinud Enn Anupõld. Ilo, Tallinn 2006, 174 lk.

Välislingid

intervjuu
Toomas Sildam. “Väljas on kui võti lähiajaloo juurde”
Raamatu “Ühe elu pöörud” saamisloost
Peeter Ernits, "Suursaadik Väljase ootamatud missioonid" – Maaleht, 23. märts 2006
Vaino Väljas: Juhatasime ka teistele suveräänsusdeklaratsiooniga teeotsa kätte, Maaleht, 13. november 2008
Vaino Väljas poliitilisele eliidile: hoidke kokku! Delfi, video Vaino Väljase ja Enn Vetemaa intervjuust, 25. detsember 2008

Isiklikku

Abikaasa: Mai (s. Goetz, 1935), tütar: Tiina (s. 1960), poeg: Peeter (s. 1963).

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Lõpetas [[1955]] aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonna.
-Töötas aastatel [[1951]] - [[1980]] erinevatel [[ELKNÜ]] ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] juhtivatel kohtadel.
+Töötas aastatel [[1951]]-[[1980]] erinevatel [[ELKNÜ]] ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] juhtivatel kohtadel.
 Aastail [[1951]]-[[1952]] [[ELKNÜ]] [[Tartu Ülikool|TRÜ]] komitee sekretär;
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 Aastail [[1953]]–[[1955]] [[ELKNÜ Tartu linnakomitee]] sekretär;
-Aastail [[1955]] – [[1961]] [[ELKNÜ KK I sekretär]];
+Aastail [[1955]]–[[1961]] [[ELKNÜ KK I sekretär]];
 Aastail [[1961]]–[[1971]] [[EKP Tallinna linnakomitee]] I sekretär;
@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 Oma "natsionalistlike" vaadete tõttu suunati Vaino Väljas diplomaatilisele tööle:
-[[1980]] - [[1986]] oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]] [[Venezuela]]
+[[1980]] - [[1986]] oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]] [[Venezuela]]s
-[[1986]] - [[1988]] oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] suursaadik [[Nicaragua]]
+[[1986]] - [[1988]] oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]] [[Nicaragua]]s
 Kutsuti juunis [[1988]] pärast [[Karl Vaino]] tagandamist EKP KK I sekretäriks, kellena juhtis [[1988]]–[[1990]] partei reformimist ja osales [[Eesti]] iseseisvusliikumises.
@@ 38. rida: / 38. rida: @@
 [[23. märts|23]].-[[25. märts]]il [[1990]]. aastal toimus EKP XX kongress, kus nähti tähtsaima ülesandena [[Eesti iseseisvus]]e saavutamist.
-Pärast EKP lõhenemist juhtis aastail [[1990]]–[[1992]] selle eestimeelset tiiba, [[1991]] nimetatud [[Eesti Demokraatlik Tööpartei]]) (Vaata [[Eesti Vasakpartei]])
+Pärast EKP lõhenemist juhtis aastail [[1990]]–[[1992]] selle eestimeelset tiiba, [[1992]]-[[1995]] [[Eesti Vasakpartei|Eesti Demokraatliku Tööpartei]]) esimees.
 ==Seisukohavõtt Eesti välispoliitika kohta==