Vaino Väljas

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Vaino Väljas

Vaino Väljas

Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas, Emmaste vald), on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.

Lõpetas 1955 aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna.
Töötas aastatel 1951 - 1980 erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel.

Aastail 1951-1952 ELKNÜ TRÜ komitee sekretär;

Aastail 1952–1955 ELKNÜ Tartu oblastikomitee sekretär;

Aastail 1953–1955 ELKNÜ Tartu linnakomitee sekretär;

Aastail 1955 – 1961 ELKNÜ KK I sekretär;

Aastail 1961–1971 EKP Tallinna linnakomitee I sekretär;

Aastail 1971–1980 EKP KK ideoloogiasekretär;

Aastail 1963–1967 Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja;

EKP KK liige 1956 – 1980, EKP KK büroo liige 1961 – 1980; [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII – IX koosseisu saadik.

Oma "natsionalistlike" vaadete tõttu suunati Vaino Väljas diplomaatilisele tööle:
1980 - 1986 aastatel oli NSV Liidu suursaadik Venezuelas
1986 - 1988 aastatel oli NSV Liidu suursaadik Nicaraguas

Kutsuti juunis 1988 pärast Karl Vaino tagandamist EKP KK I sekretäriks, kellena juhtis Juunist 1988–1990 partei reformimist ja osales Eesti Iseseisvusliikumises.

16. november 1988, ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk võtab V. Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakatakse hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. (26. novembril tühistab Moskva Eesti suveräänsusdeklaratsiooni.)

23.-25. märtsil 1990. aastal toimus EKP XX kongress, kus nähti tähtsaima ülesandena Eesti iseseisvuse saavutamist

Pärast EKP lõhenemist 1990 juhtis aastail 1990–1992 selle eestimeelset tiiba, 1991 nimetatud Eesti Demokraatlik Tööpartei) (Vaata Eesti Vasakpartei)

Seisukohavõtt Eesti välispoliitika kohta

Vaino Väljas pidas 15. jaanuaril 1990 Helsingis Juho-Kusti Paasikivi Seltsis kõne "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel".

Neljanda teemana selles kõnes püstitas Vaino Väljas küsimuse "Kas Eestil on oma välispoliitika?" ja vastas sellele jaatavalt. Seejuures arvas ta Eesti välispoliitikast, et see peab vastama kolmele põhinõudele:

1. Eesti rahvuslikele huvidele
2. Nõukogude Liidu rahvuslikele (riiklikele?) huvidele
3. Lääne-Euroopa koostöö, julgeoleku ja rahu huvidele.

"Nende koordinaatide piires saame käsitleda taassündiva Eesti välispoliitikat," sõnas Väljas. Meenutanud, et Euroopa Nõukogus oli hetkel esindatud 23 riiki, küsis ta retooriliselt "Miks ei võiks see arv kasvada hoopis suuremaks ükskõik missugustel alustel?". "Eesti välispoliitika uueks sisuks" nimetas ta kõikide võimaluste kaaasamist, et taotleda Eesti taassündi rahvusvahelises elus nii de facto kui de jure. "Toetudes ... traditsioonilistele väärtustele, võiks Eesti leida ka oma tulevase funktsiooni Euroopa ühiskodus ja konkreetse ülesande: kujundada silda Lääne ja Ida vahel," nentis ta. "Mitte kusagilt Euroopast ei leia te nii head Venemaa tundmist nagu Baltikumis; ja mitte kusagil Venemaal ei leia te nii head Euroopa tundmist nagu Baltikumis."

Tsitaadid

Õppimise kõrval tuli murda klassivaenlase vastupanu, tuli paljastada neid, kes rippusid veel vana küljes, tuli organiseerida kolhoose. (Rahva Hääl, 19. oktoober 1968).

Eesti emigrandid on aktiivseteks abilisteks imperialistlikele ringkondadele võitluses kommunismi teooria ja praktika vastu. Nemad katsuvad igat viisi levitada maailma avalikkuses väärinformatsiooni olukorrast Balti liiduvabariikides. Nad on valmis igal väiksemalgi võimalusel teostama ideoloogilist diversiooni nõukogude rahvaste sõpruse õõnestamiseks ja kodanlis-natsionalistlike püüdluste edendamiseks. (Teataja, 30. september 1972, tõlge vene keelest)

Tunnustused

• 1986 Venezuela Libertadori orden
• 2002 Riigivapi III klassi teenetemärk EV Ülemnõukogus taas-iseseisvumise poolt hääletaja

Publikatsioonid, kirjandus ja välislingid

Publikatsioone

• Eessõna. – Szolnok - Tallinn, Tallinn: Eesti Raamat 1970
• Eessõna. – Sulle, kodumaa, Tallinn: Eesti Raamat 1976
• (peatoimetaja): EKP ideoloogiatöö kogemusi, Tallinn: Eesti Raamat 1976
• Eessõna. – Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. ja V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 55. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte IV laulu- ja tantsupidu, Tallinn: Eesti Raamat 1977
• Eessõna. – Laps vajab head raamatut, Tallinn: Eesti Raamat 1978
• (kaasautor): Sotsioloogilisi suletõmbeid Nõukogude Eesti kohta, Tallinn: Perioodika 1980
• Eesti parteiorganisatsioonide ülesanded 19. üleliidulise parteikonverentsi ja NLKP Keskkomitee 1988. a. juulipleenumi otsuste täitmisel: ettekanne EKP KK 11. pleenumil 9. sept. 1988, Tallinn: Eesti Raamat 1988
• "Vaino Väljase memuaariteos jääb kirjutamata", "Eile. Täna. Homme", 1996, nr 3, nr 4, (intervjuu Urmi Reindele)
• "Väljase tegevust juhtis ränk vastutusekoorem", Postimees, 19. august 1998 (intervjuu Heikki Talvingule, foto)
• "Vedasin "Leerivenda" alt küll!" – Luup, 1998, nr 23, 16. november, lk 10, 12, 14 (intervjuu)
• "Käbin oskas laveerida ja resoluutne olla", Postimees, 27. oktoober 1999 (intervjuu Toomas Sildamile
• Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991, 2. trükk, Tallinn 2000, lk. 359–382 (intervjuu Maris Makkole)
• Võim on mure ja vastutus. – Elukiri, nr 3, 2001, lk 6–11 (intervjuu Valve Raudnaskile
• Vaino Väljas, “Raamatu võib võtta puhaste kätega” (meenutusi teemal “Raamat minu elus”) – almanahhis “Raamat on…” III, koostaja Eerik Teder, Tallinn 2003, lk. 174–179

Kirjandus

• "Suursaadik Väljast oodati kodusaarele kaluriks", Eesti Sõnumid: Lääne- Ja Hiiumaa, 24. juuli 1995
• Toomas Sildam. "Vaino Väljas ei kandideeri presidendiks", 5. september 1996
• Tõnu Hagelberg. "Vaino Väljas: Mehed, teid vaeti ja leiti kerged olevat", Maaleht, 5. september 1996
• Juhani Püttsepp, Toomas Sildam: "Mai ja Vaino Väljase ees tõusis lauluväljak püsti", Postimees, 14. september 1999
• “Ühe elu pöörud” (31 autori artikleid ja meenutusi Vaino Väljasest). Koostanud ja osaliselt tõlkinud Enn Anupõld. Ilo, Tallinn 2006, 174 lk.

Välislingid

• intervjuu
• Toomas Sildam, “Väljas on kui võti lähiajaloo juurde”
• Raamatu “Ühe elu pöörud” saamisloost
• Peeter Ernits, "Suursaadik Väljase ootamatud missioonid"– Maaleht 23.03.2006
• Vaino Väljas: Juhatasime ka teistele suveräänsusdeklaratsiooniga teeotsa kätte, Maaleht, 13. november 2008
• Vaino Väljas poliitilisele eliidile: hoidke kokku! Delfi, video Vaino Väljase ja Enn Vetemaa intervjuust, 25. detsember 2008

Isiklikku

Abikaasa: Mai (s. Goetz, 1935), tütar: Tiina (s. 1960), poeg: Peeter (s. 1963).