Svolderi merelahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. aprill 2009, kell 08:04

Svolderi merelahing toimus septembris 1000 (või 999) Läänemere lääneosas Norra kuninga Olav Tryggvasoni ja tema vaenlaste liidu vahel. Lahingu taustal oli püüd ühendada Norra, taanlaste kauaaegne soov saavutada kontroll selle maa üle ning kristluse levik Skandinaavias.

Kui Norra kuningas Olav purjetas koju retkelt Pommerisse, ründasid teda Taani kuninga Svend Harkhabeme, Rootsi kuninga Olof Skötkonungi ja Lade jarli^[1] Eirik Håkonsson]i väed. Olavil oli kasutada vaid 11 sõjalaeva vastaste vähemalt 70 vastu.^[2] Kõik Olavi laevad hävitati ükshaaval, viimasena tollane võimsaim ja pikim viikingilaev Ormen Lange, mille jarl Eirik vallutas, kui Olav end merre heitis. Peale seda lahingut valitsesid Lade jarlid Norrat kui Taani ja Rootsi lääni.

Kõige üksikasjalikumad allikad lahingu kohta on kuningasaagad, mis kirjutati umbes kaks sajandit pärast lahingu toimumist. Nad ei ole küll ajalooliselt usaldusväärsed, kuid annvad üksikasjaliku kirjandusliku kirjelduse lahingust ja selleni viinud sündmustest. Saagade järgi põhjustas lahingu Olav Tryggvasoni ebaõnnestunud abieluettepanek Sigrid Storrådele ("Uhke, kõrk" Sigrid) ning Olavi problemaatiline abielu Taani kuninga Svend Harkhabeme õe Thyriga.

Lahingu puhkemisel hüüdis Olav bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, mööndes, et Eirik Hákonarson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "norrakad nagu meie". Tuntuim vahejuhtum lahingus oli see, kui Einar Tambarskjelve lõhkus vibu pingule tõmmates "suure kuninga" Olavi kohta liiga nõrga vibu, mis kuulutas võitu Olavi üle.

Hilisematel sajanditel on lahingukirjeldused saagades, eriti Snorri Sturlusoni saagas Heimskringla, inspireerinud ballaade ja teisi kirjandusteoseid.

Viited

↑ Jarl oli vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub Trondheimi idaosas
↑ Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138

See artikkel on tõlge inglise keelsest Wikipedia artiklist Battle of Svolder

External links

[1] Jarl oli vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub Trondheimi idaosas

[2] Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{keeletoimeta}}
 [[Pilt:Eirikrs_men_board_the_long_serpent.jpg‎|thumb|right|300px|Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed ''[[Ormen Lange]]'' pardal. ]]
-'''Svolderi merelahing''' toimus septembris 1000 (või 999) [[Läänemeri|Läänemere]] lääneosas [[Norra]] kuninga [[Olav Tryggvason]]i ja tema vaenlaste liidu vahel. Lahingu taustaks oli püüd liita Norra üheks tervikuks, taanlaste kauaaegne soov saavutada kontroll selle maa üle ning kristluse levik [[Skandinaavia]]s.
+'''Svolderi merelahing''' toimus septembris [[1000]] (või [[999]]) [[Läänemeri|Läänemere]] lääneosas [[Norra]] kuninga [[Olav Tryggvason]]i ja tema vaenlaste liidu vahel. Lahingu taustal oli püüd ühendada Norra, taanlaste kauaaegne soov saavutada kontroll selle maa üle ning kristluse levik [[Skandinaavia]]s.
-Kui Norra kuningas Olaf purjetas koju retkelt [[Pommeri]]sse, ründasid teda Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me, Rootsi kuninga [[Olof Skötkonung]]i ja Lade jarli<ref>Jarl oli vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub [[Trondheim]]i idaosas</ref> [[Eirik Håkonsson]]]i väed. Olafil oli kasutada vaid 11 sõjalaeva vastaste vähemalt 70 vastu.<ref>Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138</ref> Kõik Olafi laevad hävitati ükshaaval, viimasena selle aja võimsaim ja pikim viikingilaev ''[[Ormen Lange]]'', mille jarl Eirik vallutas kui Olaf end merre heitis. Peale seda lahingut valitsesid Lade jarlid Norrat kui Taani ja Rootsi [[lään]]i.
+Kui Norra kuningas Olav purjetas koju retkelt [[Pommeri]]sse, ründasid teda Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me, Rootsi kuninga [[Olof Skötkonung]]i ja [[Lade jarlid|Lade jarli]]<ref>Jarl oli vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub [[Trondheim]]i idaosas</ref> [[Eirik Håkonsson]]]i väed. Olavil oli kasutada vaid 11 sõjalaeva vastaste vähemalt 70 vastu.<ref>Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138</ref> Kõik Olavi laevad hävitati ükshaaval, viimasena tollane võimsaim ja pikim viikingilaev ''[[Ormen Lange]]'', mille jarl Eirik vallutas, kui Olav end merre heitis. Peale seda lahingut valitsesid Lade jarlid Norrat kui Taani ja Rootsi [[lään]]i.
-Detailseimad infoallikad lahingust on [[Heimskringla|kuningasaagad]], mis kirjutati umbes kaks sajandit peale lahingu toimumist. Ajalooliselt mitteusaldusväärsetena pakuvad nad siiski laiemat kirjanduslikku detailset kirjeldust lahingust ja selleni viinud sündmustest. Saagade järgi põhjustas lahingu Olaf Tryggvasoni ebaõnnestunud abieluettepanek [[Sigrid Storråde]]le ("Uhke, kõrk" Sigrid) ning Olafi problemaatiline abielu Taani kuninga Svend Harkahabeme õe [[Thyri]]ga.
+Kõige üksikasjalikumad allikad lahingu kohta on [[Heimskringla|kuningasaagad]], mis kirjutati umbes kaks sajandit pärast lahingu toimumist. Nad ei ole küll ajalooliselt usaldusväärsed, kuid annvad üksikasjaliku kirjandusliku kirjelduse lahingust ja selleni viinud sündmustest. Saagade järgi põhjustas lahingu Olav Tryggvasoni ebaõnnestunud abieluettepanek [[Sigrid Storråde]]le ("Uhke, kõrk" Sigrid) ning Olavi problemaatiline abielu Taani kuninga Svend Harkhabeme õe [[Thyri]]ga.
-Lahingu puhkemisel hüüdis Olaf bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, möönnes, et Eirik Hákonarson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "norrakad nagu meie". Tuntuim vahejuhtum lahingus oli see, kui [[Einar Tambarskjelve]] lõhkus vibu pingule tõmmates "suure kuninga" Olafi kohta liiga nõrga vibu, mis kuulutas võitu Olafi üle.
+Lahingu puhkemisel hüüdis Olav bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, mööndes, et Eirik Hákonarson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "norrakad nagu meie". Tuntuim vahejuhtum lahingus oli see, kui [[Einar Tambarskjelve]] lõhkus vibu pingule tõmmates "suure kuninga" Olavi kohta liiga nõrga vibu, mis kuulutas võitu Olavi üle.
-Hilisematel sajanditel on lahingukirjeldused saagades, eriti [[Snorri Sturluson]]i saagas  ''[[Heimskringla]]'', inspireerinud mitmeid [[ballaad]]e ja teisi kirjandusteoseid.
+Hilisematel sajanditel on lahingukirjeldused saagades, eriti [[Snorri Sturluson]]i saagas  [[Heimskringla]], inspireerinud [[ballaad]]e ja teisi kirjandusteoseid.
 ==Viited==
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 ==External links==
-* [http://omacl.org/Heimskringla/trygvason3.html Heimskringla saaga - Kuningas Olafi saaga, osa III, vandenõu Olafi vastu]
+* [http://omacl.org/Heimskringla/trygvason3.html Heimskringla saaga - Kuningas Olavi saaga, osa III, vandenõu Olavi vastu]
 * [http://sagnanet.is/saganet/?MIval=/SinglePage&Manuscript=100234&Page=439&language=english Olof Skötkonungi saaga]