Svolderi merelahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. aprill 2009, kell 21:42

Svolderi merelahing toimus septembris 1000 (või 999) Läänemere lääneosas Norra kuninga Olav Tryggvasoni ja tema vaenlaste liidu vahel. Lahingu taustaks oli püüd liita Norra üheks tervikuks, taanlaste kauaaegne soov saavutada kontroll selle maa üle ning kristluse levik Skandinaavias.

Kui Norra kuningas Olaf purjetas koju uurimisreisilt Pommerisse, ründasid teda Taani kuninga Svend Harkhabeme, Rootsi kuninga Olof Skötkonungi ja Lade jarli^[1] Eiríkr Hákonarsoni väed. Olafil oli kasutada vaid 11 sõjalaeva vastaste vähemalt 70 vastu.^[2] Kõik Olafi laevad hävitati ükshaaval, viimasena selle aja võimsaim ja pikim viikingilaev Ormen Lange, mille jarl Eirik vallutas kui Olaf end merre heitis. Peale seda lahingut valitsesid Lade jarlid Norrat kui Taani ja Rootsi läänt.

Detailseimad infoallikad lahingust on kuningasaagad, mis kirjutati umbes kaks sajandit peale lahingu toimumist. Ajalooliselt mitteusaldusväärsetena pakuvad nad siiski laiemat kirjanduslikku detailset kirjeldust lahingust ja selleni viinud sündmustest. Saagade järgi põhjustas lahingu Olaf Tryggvasoni ebaõnnestunud abieluettepanek Sigrid Storrådele ("Uhke, kõrk" Sigrid) ning Olafi problemaatiline abielu Svein Forkbeardi õe Thyriga. Lahingu puhkemisel hüüdis Olaf bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, möönnes, et Eirik Hákonarson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "norrakad nagu meie". Tuntuim vahejuhtum lahingus oli see, kui Einar Tambarskjelve lõhkus vibu pingule tõmmates "suure kuninga" Olafi kohta liiga nõrga vibu, mis kuulutas võitu Olafi üle.

Hilisematel sajanditel on lahingukirjeldused saagades, eriti Snorri Sturlusoni saagas Heimskringla, inspireerinud mitmeid ballaade ja teisi kirjandusteoseid.

Viited

↑ Jarl on vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub Trondheimi idaosas
↑ Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138

See artikkel on tõlge inglise keelsest Wikipedia artiklist Battle of Svolder

External links

[1] Jarl on vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub Trondheimi idaosas

[2] Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{keeletoimeta}}
-[[Pilt:Eirikrs_men_board_the_long_serpent.jpg‎|thumb|right|300px|Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed ''Ormen Lange''`i pardal. ]]
+[[Pilt:Eirikrs_men_board_the_long_serpent.jpg‎|thumb|right|300px|Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed ''Ormen Lange'' pardal. ]]
-'''Svolderi merelahing''' toimus septembris 1000 (või 999) [[Läänemeri|Läänemere]] lääneosas [[Norra]] kuninga [[Olaf Tryggvason]]i ja tema vaenlaste liidu vahel. Lahingu taustaks oli püüd liita Norra üheks tervikuks, taanlaste kauaaegne soov saavutada kontroll selle maa üle ning kristluse levik [[Skandinaavia]]s.
+'''Svolderi merelahing''' toimus septembris 1000 (või 999) [[Läänemeri|Läänemere]] lääneosas [[Norra]] kuninga [[Olav Tryggvason]]i ja tema vaenlaste liidu vahel. Lahingu taustaks oli püüd liita Norra üheks tervikuks, taanlaste kauaaegne soov saavutada kontroll selle maa üle ning kristluse levik [[Skandinaavia]]s.
-Kui Norra kuningas Olaf purjetas koju uurimisreisilt [[Pomeraania]]sse, ründasid teda Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me, Rootsi kuninga [[Olof Skötkonung]]i ja Lade`i jarli<ref>Jarl on vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub [[Trondheim]]i idaosas</ref> [[Eirik Håkonsson|Eiríkr Hákonarsoni]] väed. Olafil oli kasutada vaid 11 sõjalaeva vastaste vähemalt 70 vastu.<ref>Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138</ref> Kõik Olafi laevad hävitati ükshaaval, viimasena selle aja võimsaim ja pikim viikingilaev ''Ormen Lange'', mille jarl Eirik vallutas kui Olaf end merre heitis. Peale seda lahingut valitsesid Lade`i jarlid Norrat kui Taani ja Rootsi [[lään]]t.
+Kui Norra kuningas Olaf purjetas koju uurimisreisilt [[Pommeri]]sse, ründasid teda Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me, Rootsi kuninga [[Olof Skötkonung]]i ja Lade jarli<ref>Jarl on vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub [[Trondheim]]i idaosas</ref> [[Eirik Håkonsson|Eiríkr Hákonarsoni]] väed. Olafil oli kasutada vaid 11 sõjalaeva vastaste vähemalt 70 vastu.<ref>Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138</ref> Kõik Olafi laevad hävitati ükshaaval, viimasena selle aja võimsaim ja pikim viikingilaev ''Ormen Lange'', mille jarl Eirik vallutas kui Olaf end merre heitis. Peale seda lahingut valitsesid Lade jarlid Norrat kui Taani ja Rootsi [[lään]]t.
 Detailseimad infoallikad lahingust on [[Heimskringla|kuningasaagad]], mis kirjutati umbes kaks sajandit peale lahingu toimumist. Ajalooliselt mitteusaldusväärsetena pakuvad nad siiski laiemat kirjanduslikku detailset kirjeldust lahingust ja selleni viinud sündmustest. Saagade järgi põhjustas lahingu Olaf Tryggvasoni ebaõnnestunud abieluettepanek [[Sigrid Storråde]]le ("Uhke, kõrk" Sigrid) ning Olafi problemaatiline abielu Svein Forkbeardi õe Thyriga. Lahingu puhkemisel hüüdis Olaf bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, möönnes, et Eirik Hákonarson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "norrakad nagu meie". Tuntuim vahejuhtum lahingus oli see, kui [[Einar Tambarskjelve]] lõhkus vibu pingule tõmmates "suure kuninga" Olafi kohta liiga nõrga vibu, mis kuulutas võitu Olafi üle.