Kasutaja arutelu:Andres

• Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv
• Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv2
• Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv3

Artiklid Eesti taludest

Võiks ju olla vikipeedias ka artikl(e)id üksikutest taludest. On ju talud reeglina kaunis stabiilsed (v'rreldes bussipeatustega, näiteks), tihti kestnud pool sajandit, vahel sadu aastaid. Seejuures oleks piiravaks vaid viidatava materjali olemasolu, mitte niivõrd erilisus, kas pole. Enamvähem kõikide Eesti külade kohta on juba artiklid olemas, loogiline oleks lubada talude artiklite tekkimist. Parimate soovidega, Kk 20. juuli 2008, kell 10:49 (UTC)

Olen nõus KK-ga. Talud väärivad kindlasti ennem artiklit kui bussipeatused.--WooteleF 20. juuli 2008, kell 11:02 (UTC)

Kas leiate, et artikkel võib olla igast talust? Andres 20. juuli 2008, kell 11:14 (UTC)

Minu arvamus on, et rääkida võiks ainult vanematest taludest (vähemalt 100 aastat vanadest), või mõne ajaloolise sündmuse või isikuga seotud taludest. Probleemiks on muidugi see, et viiteid on raske leida.--WooteleF 20. juuli 2008, kell 11:18 (UTC)

Ise arvan samamoodi nagu WooteleF. Ma olen mures pigem sellepärast, et tekib kontrollimatu info. Kas me saame tõendada, et Tundu külas on Pihkura talu? Andres 20. juuli 2008, kell 11:21 (UTC)

Mu mäletamist mööda loendati 1930ndate lõpul Eestis umbes sada tuhat talu. Kõigi kohta artikkel pole reaalne. Ent kui on viidatavat materjali, siis ma ei oska hetkel näha põhjust selekteerimiseks. Külade puhul ju selekteerimist pole. Kontrollitavus peaks rajanema artikleis toodud viidetele. Kk 20. juuli 2008, kell 11:23 (UTC)

Ma näen vahet selles, et talu on pigem isiklik kui avalik (erinevalt loodusobjektidest ja kas või bussipeatustest). Andres 20. juuli 2008, kell 11:26 (UTC)

Olemas on näiteks Silla (talu) (parem pealkiri oleks küll Silla talu), usun, et võiks olla Ärma talu, jne. Kui neist on mingis trükisõnas juttu olnud, siis ju on avalik. See on samamoodi kui isikute kohta, kas pole. Kk 20. juuli 2008, kell 11:31 (UTC)

Päris nii see ikkagi ei ole. Me ei kirjuta igast inimesest, keda on trükisõnas mainitud. Samalaadne küsimus tekib firmade kohta. Kas me kirjutame iga firma kohta, mis on ärikataloogis, ja iga inimese kohta, kelle nimi seisab telefoniraamatus või surmakuulutusel? Isegi kui mõne inimesega tehakse intervjuu või keegi saadab lugejakirja, siis see veel ei tähenda, et see inimene väärib artiklit. Andres 20. juuli 2008, kell 11:41 (UTC)

Silla talu artikli nime muutsin. Probleem on selles, et sealne info pole tõendatud. Silla talu võiks mainida küla artiklis ja minu poolest võib isegi linkida, aga artikli materjali esialgu pole. Ärma talu peaks muidugi olema artikkel. Andres 20. juuli 2008, kell 11:45 (UTC)

minu meelest pole kuuluvus kriteeriumiks kõlblikkuse kohta Vikis. Ikka see erilisus. Aino Kallase suvemaja Kassaril on kultuurimälestis. Seega võiks nagu Vikis temast juttu teha, hoolimata sellest, et seal vist elavad inimesed oma igapäevast elu. Kui too Pihkura talu on kuskilt kandist eriline, arvan, et temast sobib küll Vikis artikkel olema.--Hendrix 20. juuli 2008, kell 11:35 (UTC)

sellisel kujul ei vääri Silla (talu) küll artiklit.--Hendrix 20. juuli 2008, kell 11:37 (UTC)

Hendrix su tõekspidamised mõnevõrra üllatavad mind. Sa pooldad artikleid bussipeatustest, kuid taluartiklite puhul leiad, et kirjutada võib vaid erilistest taludest (Julgen arvata, et keskmine talu on oma külas palju olulisem ja tähelepanuväärsem kui ükskõik milline bussipeatus.)--WooteleF 20. juuli 2008, kell 11:50 (UTC)

ma ei ole oma tõekspidamisi muutnud. Bussipeatuste puhul ei ole vajalik sõidugraafik kätte võtta ja hakata kirjutama. Bussipeatustest tuleks kirjutada niivõrd, kuivõrd nad on silmapaistvad ja erilised. Nii ka talude puhul.--Hendrix 20. juuli 2008, kell 12:11 (UTC)

Mõnede bussipeatuste kohta on artiklipealkirjad juba reserveeritud http://et.wikipedia.org/wiki/Kose_tee, kuigi mingit olulist infot sinna 99 juhul ei tule. Võiks ju ka igast kilomeetripostist ja liiklusmärgist samuti kirjutada. Mille poolest erineb bussipeatus muust liikluskorraldusvahendist või mille poolest on oluline, et mingile teele jääb üks teetruup?

Artikkel iga talu kohta on igal juhul olulisem nii ajaloolisest kui kultuuriloolisest kui lihtsalt informatiivsest aspektist. Talunimed, talude asukohad, nende pindala, koordinaadid, kaardid, aerofotod on avalik info ning kättesaadav maa-ameti kaardirakendusest kõigile. Kuigi, mõnikord on seal raske aru saada, millised üksused moodustavad ühise talu ja millised mitte, mõne talu maad võivad tänapäeval kuuluda mitmesse üksusesse ning olla isegi erinevates omavalitsustes, samuti võib mõnel talul olla lahustükke, millel on oma nimi, kuid mis on alati olnud mingi talu osad. Ma arvan, et artikleid taludest ei tasu välistada, kuid nimekirja kaupa neid kirjutama ka pole mõtet hakata. Valju 20. juuli 2008, kell 11:57 (UTC)

Bussipeatused erinevad kilomeetripostidest ja liiklusmärkidest selle poolest, et neil on nimed. Peale selle on nad orientiirid.

Olen nõus, et talud on iseenesest olulisemad kui bussipeatused. Palun kirjuta siis prooviks kaardi järgi Silla talu ja tee artiklis Tobraselja ülevaade selle küla taludest. Vaatame, mis me teada saame. Andres 20. juuli 2008, kell 12:07 (UTC)

Nii talu kui bussipeatus võivad olla orientiirid. Minu talu järgi pandi bussipeatusele nimi, sest enne oli Nõukogude Liidu poliitiku nimi. --Tiuks 20. juuli 2008, kell 13:11 (UTC)

• Talu - see artikkula peaks olema ennemb briljandiks lihvitud, siisvõiks edasi minna
• Talu on ajalooliselt perekonna/leibkonna elamine ja majandamine
• Kõik väiksemad kohalikud põhiteed on algselt kujunenud ühe talu väravast teise talu väravani
• Kultuurilooliselt on enamuse mitte-linnast-pärit tegelaste puhul sünni-kasvukohana antud talu.
• jne.... suwa 20. juuli 2008, kell 13:55 (UTC)

Nimeruum

Uue nimeruumi loomiseks tuleb minu teada muuta et.wikipedia seadete faili, aga seda ei saa teha vikipeedia keskkonna kaudu. Arendajaõigustes inimese abi tarvis. Seadete faili muutmise taotlus tuleks nähtavasti esitada wikimedia bugzillas, analoogselt näiteks selle taotlusega: https://bugzilla.wikimedia.org/show_bug.cgi?id=14748 Selle taotluse mentelemine pole igatahes väga kiiresti edenenud. --Ker 21. juuli 2008, kell 13:14 (UTC)

mnjah, ungarlaste taotlus rahuldati kuu ajaga, et.wikipedia kohta on taotlus detsembrikuus esitatud. Ei tea kas annab asja kuidagi kiirendada. --Ker 4. detsember 2008, kell 23:12 (UTC)

Küsisid, kas saab teha nõnda, et portaali avalehtede pealkirjasid ei näidata. Paistab, et saab küll, selleks tuleb täiendada skripti lehel http://et.wikipedia.org/wiki/MediaWiki:Common.js Konkreetse nimeruumi kõigi pealkirjade peitmisega saaksin ehk hakkama. Proovinud ei ole. --Ker 29. juuli 2008, kell 17:39 (UTC)

Kirjandus/Välislingid

Kas kirjanduse alla käivad ainult raamatud või ka näiteks ajalehtede/ajakirjade välislingid? --kanakukk 25. juuli 2008, kell 09:08 (UTC)

Põhimõtteliselt käivad ka ajaleheartiklid kirjanduse alla. Võib teha nii või naa. Andres 25. juuli 2008, kell 09:20 (UTC)

Miks nii? Nüüd tekib suur segadus, kui artiklis on olemaolevad ajaleheartiklid välislinkide all ja juurde pannakse need kirjanduse alla. Ja siis ei ole ka välislingid enam artikli lõpus. Mul on suht ükskõik, ise panen neid välislinkide alla edasi, aga ei viitsi Kanakukega vaielda. --Epp 21. veebruar 2009, kell 10:36 (UTC)

Muidugi tuleb ühe artikli raamides ühtemoodi teha.

Aga minu meelest võib kirjanduse nimekirjas ka välislinke anda, kui mingi teos veebis loetav on. Ei ole ju mõtet vahet teha näiteks veebis kättesaadavate ja veebis mittekättesaadavate ajaleheartiklite vahel, muidu jääb kirjanduse loetelu poolikuks. Andres 21. veebruar 2009, kell 10:44 (UTC)

Kui inimene, kellest artikkel räägib, on ise kirjutanud mõne raamatu, kas selle peaks eraldi kuidagi välja tooma? Või piisab, kui teos märgitakse "kirjanduse" alajaotuses? --kanakukk 20. veebruar 2009, kell 21:36 (UTC).

See tuleb eraldi välja tuua, tavaliselt alajaotuses "Teosed", "Publikatsioonid" vms. Kirjanduse alla see ei lähe. Andres 21. veebruar 2009, kell 08:16 (UTC)

Helje Loopere

Artikli Elisabet Pärkson arutelus väidate, et Helje Loopere on surnud: "Helje Loopere, kes nende üle arvet pidas, on surnud. Vaata ka Kasutaja arutelu:Andres lõppu. Andres 26. aprill 2008, kell 03:53 (UTC)"

Viide (ei leidnud teie arutelu lõpust mitte midagi (ka sealt, kus viimased probleemid olid esitatud 26. aprillil 2008))? --kanakukk 1. august 2008, kell 16:00 (UTC)

Pidasin silmas alajaotust Kasutaja arutelu:Andres#Maria Tomson. Helje Loopere kohta seal tõesti midagi pole. Seda, et ta on surnud, lugesin kuskilt ajalehest. Leidsin nüüd viite: [1]. Tegu on lugeja kommentaariga, kuid pole mingit põhjust seda mitte uskuda.

Muide, sain juba mitu kuud tagasi Maria Tomsoni surmatunnistuse elektroonilise koopia. Ma pole seda kellelegi edasi andnud. Andres 1. august 2008, kell 16:16 (UTC)

robot staatus

Tere, proovin kirjutada lihtsamat robotit et.wikipedia jaoks ja paluks lisada kasutajale Kasutaja:SamuraiBot robot saatus. Omanik Kasutaja:Samurai. Funktsionaalsusest annan teada kasutaja lehel kui midagi valmis saan .SamuraiBot 2. august 2008, kell 16:12 (UTC)

OK. Andres 2. august 2008, kell 16:14 (UTC)

---

Vene-eesti sõnastik annab tõlket "rasslojenije": kihtidesse eraldamine, kihistumine. Geonarva 3. august 2008, kell 07:58 (UTC)

Aitäh! Aga mul on tarvis seda sõna, mida matemaatikud kasutavad. Andres 3. august 2008, kell 08:05 (UTC)

Request for Bot status

Hi Andres. I can't found Bot policy and request pages in et.wikipedia. I've posted in Embassy to request for flag. Would you grant bot status to User:Kwjbot. Thanks.--61.80.167.20 4. august 2008, kell 03:13 (UTC)

Done. --Jaan513 5. august 2008, kell 08:10 (UTC)

Asumid vs Linnaosad?

Mis vahe on asumil ja linnaosal? Artiklis "Linnaosa" öeldakse, et linnaosa = asum, aga miks on artiklid Nõmme ja Nõmme linnaosa eraldi artiklid? Oskad mulle selle vahe selgeks teha? See on arvatavasti seotud Tallinna eripäraga? --kanakukk 31. august 2008, kell 08:17 (UTC)

Üldmõistena ei ole linnaosa ja asum erinevad, kuid Tallinnas on neile sõnadele antud erinev tähendus: linnaosad jagunevad asumiteks. Andres 31. august 2008, kell 08:20 (UTC)

Kui suur see asum siis on võrreldes linnaosaga? --kanakukk 31. august 2008, kell 08:23 (UTC)

Tänavate loetelu asumite järgi vaata [2] ja [3]. Andres 31. august 2008, kell 08:34 (UTC)

see asumi ja linnaosa suhe on ilmselt kohaliku linnavalitsuse maitset ja kohalikke traditsioone järgiv. Tartu kohta näiteks [4]--Hendrix 31. august 2008, kell 08:40 (UTC)

Mall "täienda"

Kas mallil täienda on ka mingi funktsioon või rohkem stiilielement? Hetkel vähemalt ei kuva ta mitte, kui midagi. --kanakukk 31. august 2008, kell 21:32 (UTC)

Selle malli võib igalt poolt ära võtta. Ühel hetkel me loobusime sellest kui mõttetust. Andres 31. august 2008, kell 21:35 (UTC)

Kas mitte mallil "pooleli" pole sarnane eesmärk? --kanakukk 31. august 2008, kell 21:52 (UTC)

"Malli:Pooleli" on enamasti ikka lisatud siis, kui plaanitakse ise artikliga jätkata (vähemalt mina olen nõnda talitanud) ja seetõttu arvan, et see on kindlasti vajalik mall, mis näitabki, et artikkel on pooleli ja et sellega (loodetavasti) tegeletakse. iffcool 31. august 2008, kell 21:58 (UTC)

Eesmärk on sarnane, kuid erinev. Täiendamismärkus näitab lihtsalt, et esitus pole piisavalt täielik, pooleli-mall annab märku otsesest poolikusest. Andres 31. august 2008, kell 22:13 (UTC)

---

Võin jälle osa materjali arhiveerida, kui soovid. avjoska 1. september 2008, kell 04:07 (UTC)

Aitäh! Lase käia:-) Andres 1. september 2008, kell 14:57 (UTC)

Good evening, please you could translate in Estonian the articles Martin Weinek and Kaspar Capparoni? I thank you

Good morning to you from Italy. I write you regarding the articles in matter, if out of politeness you could translate in Estonian from the English or from the Russian. They concern two characters of a note television series in Europe: Kommissar Rex. Particularly of two fundamental actors in the new series it edits from the Rai International, the people are Martin Weinek and Kaspar Capparoni, Weinek is the veteran of the Austrian series, it is now also in Italy. Instead Capparoni is the new entry of the series, but he works and he has also worked in so many other foreign productions. Naturally I will reciprocate the favor translating or helping you in Italian with the biographies and articles geographical, in fact in the Italian Wikipedia they are biographer and geographer. I can also translate in Sicilian (in how much my dialect has Sicilian and Neapolitan influences), in attends him of one certain answer of yours I thank you in advance and I send you the regards from Campora San Giovanni, my village native. Thanks in advance--Lodewijk Vadacchino 14. september 2008, kell 12:38 (UTC)

Please, you could make something to improve the articles in matter? Then I promise veramante to help you with Italian. Word of Man of honor!--Lodewijk Vadacchino 24. september 2008, kell 14:10 (UTC)

Redigeeri nupud.

Mida teha, kui alapealkirjade redigeeri nupud "jooksevad" teksti sisse või lihtsalt ühte kohta hunnikusse? Stalingradi lahingus kasutatakse malli "-", aga kuidas seda täpselt kasutada, s.t. kuhu selle paigutama peaks, et asi ka toimiks mitte ei jätaks artiklisse poole ekraani suurust tühja valget tausta? --kanakukk 20. september 2008, kell 09:24 (UTC)

Ei tea. Pane see küsimus üldisesse arutelusse. Andres 20. september 2008, kell 09:35 (UTC)

Mall {{-}} ei ole sama, mis {{Puhasta}} (Clear). Kuna õpetused on tõlkimata, siis loodan, et saad siiski aru. --Tiuks 20. september 2008, kell 09:37 (UTC)

Ei ütleks küll, et pole sama: Note: {{Clear}} does the exact same thing and this template should only be used if {{Clear}} does not work where it needs to be placed in the wikitext. iffcool 20. september 2008, kell 09:54 (UTC)

Oleks nagu sama aga XHTML-is on erinevlt kirjutatud (but technically different - Vaata ka alajaotuses). --Tiuks 20. september 2008, kell 10:07 (UTC)

Litsentsid.

Ehk oskad mulle üsna lühidalt selgeks teha, mis vahe neil neljal valitaval litsentsil (faili üles laadimisel) on ning millist valikut võiks eelistada? Lisaks sellele oskad ehk öelda, mida see commonsisse piltide laadimine endast kujutab ja kus seda teha saab? Nagu ma aru olen saanud, siis see on igas wikis töötav pildialbum vms. Igatahes, aitäh juba ette ära, kui viitsid vastata. --kanakukk 30. september 2008, kell 16:14 (UTC).

Kui Andres ei vasta, võid minu poole pöörduda. Asi selles, et tema pole hoolimata rohkem kui 150000 redaktsioonist ühtegi faili üles laadinud. Ma ei hakanud veel vastust kirjutama, sest see võtaks aega ja äkki Andres on selleks ajaks juba vastanud. --Jaan513 30. september 2008, kell 16:32 (UTC)

Tahtsingi soovitada Jaani poole pöörduda. Minu jaoks on see liiga keeruline teema. Andres 30. september 2008, kell 16:34 (UTC)

Selge; vastan siin lehel. --Jaan513 30. september 2008, kell 16:36 (UTC)

pistan ka paar sõna sekka. Kogu autoriõigus on maailmas nii keeruliseks aetud, et sellest täit ülevaadet saada, tuleks oma ajud paiste lugeda. Võta või diskussioon P2P protokolli üle. Eesti Vikis on minu arust asi üsna inimlikulkt lahendatud:

• annad oma produktsiooni täiesti avalikku kasutusse - see tähendab seda, et oled nõus igasuguse oma poolt esitatud materjali kasutamisega, kaasa arvatud oma nime mahasalgamisega - GNU FDL
• ShareAlike lubab nõuda näiteks pildi autori mainimise kohustust en:Share-alike--Hendrix 30. september 2008, kell 17:03 (UTC)

Kas mitte kõige vabam kasutusseandmine ei ole Public Domain? GNU FDL ei ole ju täiesti vaba ning on fotode puhul eriti tülikas. Andres 30. september 2008, kell 17:14 (UTC)

ehk siis GNU GPL--Hendrix 30. september 2008, kell 17:27 (UTC)

Järgnevaga sarnane tekst tuleb vist kusagile Vikipeedia nimeruumi ka panna.

---

Litsentse on rohkem kui 4, vaata Vikipeedia:Piltide kasutamine ja Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid, aga üleslaadimise hetkel rippmenüüst saab vaid mõnda neist. Commonsis, mis on kõikide vikide ühine meediafailide, sealhulgas piltide "hoidla", on veel igasugu variante.

Tähtsamad punktid (kui keegi oskab täiendada, andke minna):

1. {{GFDL}} – GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents.
   1. Võib vabalt kopeerida, levitada ja muuta originaalfaili, kuid ühelgi juhul ei tohi litsentsist kõrvale kalduda.
   2. Koopiaid võib ka müüa ärilisel eesmärgil.
   3. Kuni 5 eelnevat tähtsamat autorit (teistel andmetel kõik eelnevad autorid) peavad olema mainitud.
   4. Algmaterjali muutmisel tuleb muudatused kirja panna.
   5. Tuletatud tööd peavad olema sama litsentsi all.
   6. Peab olema GNU FDL täielik tekst või link tekstile ära toodud
2. {{Cc-by-2.0}} ja {{Cc-by-2.5}}
   1. Võib vabalt kopeerida ja levitada.
   2. Võib vabalt kasutada uues töös.
   3. Peab mainima autorit autori/(litsentsi alla panija) poolt paika pandud tingimustel.
3. {{Cc-by-sa-2.5}}
   1. Lisatingimus võrreldes eelmistega (Cc-by-2.0 ja Cc-by-2.5): kui pilti muuta, peab selle andma sama või sarnase litsentsi alla.
4. {{Cc-sa-1.0}} on vananenud, mitte kasutada.
5. Samuti saab pildi anda avalikku omandisse (public domain), mis minu arusaamise järgi tähendab kõikidest autoriõigustest loobumist.

Et kõik Vikipeedia pildid peavad tegelikult olema antud vabaks kasutamiseks, siis ei ole väga suurt vahet, millist litsentsi valida. Mina valin enamasti GFDL, sest selle litsentsi all on ka minu (ja kõikide teiste) kaastöö (sealhulgas tekstid) Vikipeedias. Cc (Creative Commons) litsentsid on kodulehel, sinna viitavad ka mallid. Kõik seal kodulehel olevad litsentsid ei ole vabad. Iga eelpool nimetatud litsentsi tekst on tegelikult pikk ja mina ei ole põhjalikumalt süvenenud.

Abiks on ehk link: Commons:Reusing content outside Wikimedia.

Loodan, et sai arusaadavalt kirja. Kui eksisin, palun parandage. --Jaan513 30. september 2008, kell 17:38 (UTC)

---

võimalik, et suhtun asjasee lihtsameelselt, aga kui kasutaja on anonüümne, nagu näiteks Kanakukk või Hendrix, siis on kuidagi kummaline nõuda ShareAlike litsentsi. ShareAlike ja kõik sarnased litsentsid sobivad ikka reaalsete inimeste loomingu kohta. Aga kui oled anonüümne, mida seal ikka nõuda, kui avalikku avaldamist. Autori avaldamise nõude puhul tuleks ikka loobuda pseudonüümist.--Hendrix 30. september 2008, kell 17:54 (UTC)

Sel juhul peaks mainima, et autor on näiteks eestikeelse Vikipeedia kasutaja kasutajanimega Kanakukk. Minu meelest sellest piisab, sest see määrab autori üheselt. --Jaan513 30. september 2008, kell 17:59 (UTC)

Kanakukk pole autoriõiguste aspektist mingi subjekt. On lihtsalt fiktsioon, mis ei maksa midagi.--Hendrix 30. september 2008, kell 18:03 (UTC)

Ei oska vaielda. --Jaan513 30. september 2008, kell 18:06 (UTC)

kas Kanakukel on mingi juriidiliselt määratud staatus`? Kas või isikukood--Hendrix 30. september 2008, kell 18:08 (UTC)

Mina olen alati enda tehtud pildid public domaini alla pannud. Leian, et need pildid mind kuulsaks ja rikkaks ei tee ning hakka siis enda ja teiste elu sellepärast keerulisemaks tegema.--WooteleF 30. september 2008, kell 18:14 (UTC)

Mina panen ka kõik Commonsisse Public Domaini alla, kõige lihtsam. Sellepärast ma polegi eesti vikisse midagi laadinud, et pole viitsinud uurida, mida sinna litsentsiks kirjutada. --Epp 30. september 2008, kell 19:47 (UTC)

Eesti vikisse tuleb kirjutada, et on avalik omand ja lubatud. Aga oma tehtud pilte koos litsentsiga võib Commonsisse ikka panna, need vast kuhugi ei kao. Andres 30. september 2008, kell 19:56 (UTC)

Küsimus

Seoses mõningase parasiitsõnade kasutamise harjumusega, on mul meelest läinud, mida tähendas Eesti keeles en:Convex_hull. Kas (minimaalne) kumerkorpus? --Margusmartsepp 5. oktoober 2008, kell 11:58 (UTC)

Kumer kate. Andres 5. oktoober 2008, kell 12:07 (UTC)

Tere Andres,

Tore oli su tervitust oma arutelulehelt leida. Satun siia viimasel ajal üsna harva ja tõsisemaks kaastööks napib aega. Tähevigu proovin ikka parandada kui silma hakkavad. Rõõm on näha, et palju uusi kasutajaid on tekkinud ja ka paljud vanad tegutsevad aktiivselt. Loodan ka ise, siis kui rohkem aega saan jälle vikipeedia vähe tõsisemalt ette võtta. Seniks jõudu! :) --Boy 5. oktoober 2008, kell 19:06 (UTC)

Aitäh! Tore, et tahad ikka Vikipeediaga tegelda! Andres 5. oktoober 2008, kell 19:28 (UTC)

Mul oleks mure, aga ma ei tea, kelle poole ja kuidas pöörduda. Äkki keegi targem võiks minuga ühendust võtta lauriito@mail.ee? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Lauriito (arutelu • kaastöö).

Vastasin Lauriitole tema arutelulehel. Adeliine 2. veebruar 2009, kell 12:30 (UTC)

Artikkel, mis vajab kustutamist.

Stepsli_Siim – võta sellega midagi ette palun. Tänan. --kanakukk 6. oktoober 2008, kell 18:08 (UTC).

noid kustutamist vajavaid artikleid on terve kohvritäis...--Hendrix 6. oktoober 2008, kell 18:14 (UTC)

Descartesi I meditatsioon

Tere. Annan teada, et parandus, mille tegi keegi aadressilt 195.244.232.34 Descartesi Meditatsioonide tõlkesse oli tegelikult tehtud minu poolt, olin siis mingil põhjusel jäänud sisse logimata. Ma arvan, et see parandus oli iseenesest õige, sest tõepoolest ei ole ju eesti keeles olemas sellist sõna nagu “aredus” (vähemalt ÕS ei anna), mis on üsna tõenäoliselt juba iseenesest trükiviga. Ladinakeelne sõna sealkohal peaks olema “distincta” (non tam distincta contingerent dormienti), mis on distinktne, selge või ilmselt siis ka võimalik “ere” tõlkida, kuigi "selge" oleks minu arvates parem tõlkevaste. --MF 9. oktoober 2008, kell 18:06 (UTC)

Sõna "aredus" on ÕS-is olemas: vaata [5]. Selgitust vaata lehel Arutelu:Esimene meditatsioon. Tegemist on sõnade "selgepiirilisus", "kindlapiirilisus" ja "distinktsus" sünonüümiga. Sõna distinctus tuleb tõlkida erinevalt sõnast clarus 'selge', sest Descartes eristab neid. Andres 10. oktoober 2008, kell 06:20 (UTC)

Arusaadav. Ilmset oli peamine küsimus siiski selles, et ma polnud enne kohanud sellist sõna nagu "are". --MF 10. oktoober 2008, kell 14:05 (UTC)

Vaata palun Arutelu:Sofia piirkond (Madagaskar). --Metsavend 10. oktoober 2008, kell 20:43 (UTC)

Tõlge

kas "Mendelian Inheritance in Man" võiks tõlkida kui "Pärandumine inimesel Mendeli järgi"? en:OMIM--Hendrix 15. oktoober 2008, kell 16:25 (UTC)

Mina tõlgiksin nii: "inimese mendellik pärilikkus". Aga ma pole kindel, mida sellega mõeldud on. Andmebaasi pealkirja pole tarvis tõlkida. Andres 15. oktoober 2008, kell 16:36 (UTC)

märksõna tuleks küll "Mendelian Inheritance in Man", aga tõlke võiks ikka panna. Panen siis Sinu pakutud tõlke - "Inimese mendellik pärilikkus". Mis sellega mõeldud on? Lihtsalt projekti nimi. Mendel pani aluse tänapäevasele geneetikale. Ja too andmebaas sisaldab geneetika alast teavet inimese kohta, mitte ainult haiguslike seisundite kohta.--Hendrix 15. oktoober 2008, kell 16:47 (UTC)

Severinus

Kui soovid, võid paavst Severinuse artikli ümber suunata "Severinus (paavst)". Ei hakanud seda ise tegema, et vältida vastukaja stiilis "puudub artikkel Severinus". Kalev Kask.

Sellised "vastukajad" on mõeldud selleks, et kui põhipealkirjaga leht tehakse, oleks kohe näha, et on olemas sulgudega pealkirjavariant. Ümbersuunamist ei tohiks õigupoolest teha, kui kohe ei tehta täpsustuslehte. Kui mahti saan, võtan selle asja ette. Kuigi, ausalt öelda, mul oleks parem, kui keegi teine seda teeks. Andres 24. oktoober 2008, kell 07:40 (UTC)

Oled monoteletismiga head tööd teinud, artikkel tahab aga veidi toimetamist siselinkide osas. Loomulikult võiks pädevam teoloog selle veel üle vaadata. Kalev KASK.

Aitäh! Mul on see tegelikult veel pooleli; töötan praegu Sergios I kallal. Kui Sa mõtled Kyrost ja Sophroniost, siis link täpsustub siis, kui tulevad artiklid.

Kui tead mõnda sellist teoloogi, palu tal üle vaadata. Andres 26. oktoober 2008, kell 17:26 (UTC)

Pildi lisamine

Tere! Olen siin suhteliselt uus ja sooviksin teada, kuidas ma saaksin lisada pilti artiklite juurde! Ootan huviga vastust.

Tere! Sisselogitud kasutajad näevad iga artikli juures muu hulgas riistakasti, kus on nupp "Faili üleslaadimine". Võimalik, et see nupp hakkab tööle neli päeva pärast konto avamist, seega siis hiljemalt täna. Kui selle nuppu lahti teed, näed kõigepealt hoiatusi ja juttu litsentsi kohta ning lõpuks, kasti, mille täites saad faili üles laadida. Andres 29. oktoober 2008, kell 06:17 (UTC)

Tänan väga info eest! Samuti tekkis mul uus küsimus..nimelt, kas on olemas selline kasti moodi asi paremal pool nagu on näiteks artiklitel albumi või mõne persooni kohta? --Changeant 30. oktoober 2008, kell 00:52 (UTC)

See on iga teema jaoks erinev. Mis artikli jaoks sul seda vaja läheb?--WooteleF 29. oktoober 2008, kell 23:26 (UTC)

Kui rumal minust, ma unustasin öelda, singli jaoks ;D. Changeant 30. oktoober, kell 20:51 (UTC)

Mall:Singli_info--WooteleF 30. oktoober 2008, kell 19:09 (UTC)

Friedrich Karl Akel vs Karl Akel

Kas tegemist on sama isikuga? --kanakukk 5. november 2008, kell 09:14 (UTC).

Jah. On vist küll ka üks Karl Akeli nimeline jalgpallikohtunik. Andres 5. november 2008, kell 10:12 (UTC)

Translate

Hello Andres! Can you translate my page into your language? Thanks --Marián 2 15. november 2008, kell 13:10 (UTC)

Teadmiseks SR artikkli juurde 1917 oligi kasutusel ametinimetus товариш- seltsimees, see ei ole enamlase väljamõeldis...

Jah, aga minu teada tõlgitakse see eesti keelde kui "abi". Andres 19. november 2008, kell 08:47 (UTC)

hüpoteetiline küsimus

Kui ma võtaksin kätte ja kontributeeriksin artikli dig, mis käiks umbes niimoodi:

dig (ka Digwuren, kr. k. Διγουρεν, jaap. k. 泥紅蓮, vene k. Дигвурен) (sündinud 1980) on vabakutseline asjaarmastajast harrastusamatörismientusiast ja isehakanud pühapäevahuviline[6], kes kunagi vaidles Kalev Jaigiga ja on kaks korda teleri lastesaadetes nägu näidanud. Digi seisukohad on ...

siis

• kas selline artikkel püsiks eestikeelses Wikipedias kaua?
• kui ei, siis millise reegli alusel see kustutatud saaks?

Ingliskeelses Wikipedias ilmuks seepeale välja mõni administraator, kes vihastaks enese õrritamise peale ja ilma sisusse süvenemata kogu ettevõtmise en:WP:POINT'ivastaseks tembeldaks. Aga eestikeelses Wikipedias vist toda reeglit ei ole? Digwuren 19. november 2008, kell 21:08 (UTC)

Selline artikkel ei püsiks kaua. See kustutataks konsensuse alusel. Meil ei ole kustutamise kohta sisulisi reegleid. Sellist reeglit nagu inglise vikis meil pole. See kustutataks lihtsalt sellepärast, et keegi ei ole meil nii äärmuslik inklusionist, et ta sellist artiklit pooldaks. Andres 19. november 2008, kell 21:16 (UTC)

Ahaa, siis pean ma lihtsalt lisama paar lauset selle kohta, kuidas dig India religiooni suhtub ja kui hästi ta taldrikuid keerutada oskab. Seepeale ilmub kindlasti välja paar alternatiivikahuvilist tegelast, kes kustutamiskonsensuse ära rikuvad -- ja ilma konsensuseta ning reeglita loomulikult kustutamist ei ole.

Ingliskeelses Wikipedias on näiteks hiljuti välja ilmunud keegi en:Serban Marin ja en:Cosmin Ghiurau. Esimene on vähemalt mingitki sorti õpetlane, kuigi siiani ainult ühe raamatuga maha saanud, teine on lihtsalt "uue meedia guru" -- midagi Villu Parveti taolist. Kuidas nende artiklitel -- mõlemad kirjutasid oma artiklid ise -- läheb, võid linke mööda vaadata. Digwuren 19. november 2008, kell 22:17 (UTC)

Meil käib see asi nii. Kui administraator on kindel, et tuleb kustutada, siis ta lihtsalt kustutab. Kui ta kõhkleb, siis paneb kustutamismärkuse. Kui ka järgmine (või ülejärgmine administraator, kes seda lehte vaatab, leiab, et tuleb kustutada, siis ta lihtsalt kustutab. Kui nüüd mõni administraator tagantjärele leiab, et kustutamine polnud õige, siis ta taastab. Seda ma pidasin silmas konsensuse all. Kui tekivad lahkarvamused, siis muidugi konsensust pole. Kui keegi ilma argumentideta või ilma tõsiseltvõetavate argumentideta sõna võtab, siis võidakse tema arvamust mitte arvestada. Kustutamismärge võib kaua püsida. Formaalset reeglit, et iga juhtum tuleb hääletusele panna, meil ei ole. Vajaduse korral võib muidugi hääletuse korraldada.

Me ei saa vaielda selle üle, kas väited peavad olema tõendatavad. Kui meil on tegemist kasutajanimega mingis foorumis, siis ei saa tõendada, et eri kohtades seda nime kasutav isik on sama isik, samuti ei saa tõendada tema samasust mõne reaalelulise isikuga. Kui on teada ainult kasutajanimi, siis on artikkel mõeldav ainult juhul, kui sel tegelasel on mingi reaaleluline tähtsus. Seetõttu ei tohiks sellise artikli kustutamisega probleeme olla. Andres 20. november 2008, kell 09:28 (UTC)

Kui Serban Marin oleks eestlane, siis ta oleks kindlasti piisavalt tähtis, et temast artiklit kirjutada. kui rumeenia vikis tema artiklit ei kustutata, siis pole minu meelest ka põhjust, miks ta eesti vikis ei võiks sees olla. Teise tegelase tegevus jäi mulle sisuliselt segaseks, aga kui ta oleks eestlane, siis tõenäoliselt võiks temast ka artikkel olla. Ja edasi, meil pole põhjust mitte-eestlasi kohelda teisiti kui eestlasi.

Paistab, et Ain-Villu Parvet on tähelepanuväärne tegelane (ma pole temast varem kuulnud). Tõsi küll, tema kohta on vähe infot. Andres 20. november 2008, kell 09:36 (UTC)

Teine neist ongi juba kustutatud :-) Eesti olud on muidugi teised, meie kultuurile on igal üksikul inimesel suurem mõju. Ometi, olin sügavalt üllatunud, kui nägin, kuidas nt. lehel Playboy Saksa väljaande Playmate'ide loend on tohutu joru nimesid artikleid ootamas... Ma küll omast meelest kustutaks nt. tolle lehe üleni ära. See on täpselt see et "on telekas korra näidatud" :-) Kk 19. november 2008, kell 22:52 (UTC)

Saksa vikis on samasugune loend, ja kui seda seal peetakse piisavalt tähelepanuväärseks, siis pole minu meelest ka meil põhjust kustutada. Tõsi küll, saksa vikis on link ainult tuntumate nimede juures. Minu meelest on nii, et see, kas kellestki tasub artiklit kirjutada, selgub alles siis, kui seda püütakse teha. Andres 20. november 2008, kell 09:57 (UTC)

Artiklist selgub, et Kalev Jaik on kirjutanud kolm raamatut. See on juba üsna kaalukas argument artikli säilitamise poolt. Pealegi tundub, et kui tal on olemas sinusugused internetivaenlased siis järelikult on ta tähelepanuvääriv isik. Muidugi leian ma, et praegune artikkel tuleks igasugusest roosast vahust puhtaks rookida.--WooteleF 19. november 2008, kell 22:56 (UTC)

Saalomon Vesipruul üllitas aeg-ajalt luuletusi, mida ajalehed maksu eest kuulutustena avaldasid, aga kui Eduard Bornhöhe temast raamatut kirjutanud poleks, poleks ka artiklit. Digwuren 19. november 2008, kell 23:11 (UTC)

Kui keegi sellises olukorras oleks püüdnud Saalomon Vesipruulist artiklit teha, siis oleks näha olnud, mis oleks saanud. Kalev Jaik on isiklikult minu meelest tähelepanuväärne isik ka eeldusel, et see, mida ta kirjutab, on jama. Muide, mõni tema kirjutis on ilmunud ka ajakirjanduses ning ta on esinenud raadio ööülikoolis. Andres 20. november 2008, kell 09:57 (UTC)

hüpoteetilise küsimuse praktiline väljund

dig võttis kätte ja kirjutas esialgse versiooni KaptenTrumm'i isiklikust artiklist. Huvide konflikti ei ole. Notaablust kah ei ole. Mis edasi? Digwuren 19. november 2008, kell 23:12 (UTC)

Huvide konflikti ei loeta meil kuigi oluliseks. Artiklit saab alati hinnata sõltumatult sellest, kes selle kirjutas. Andres 21. november 2008, kell 08:03 (UTC)

See isikute valiku küsimus on kahtlemata huvitav. Digwuren on tohutu tänuväärt tööd teinud Eesti-teemaliste artiklite tegemisel inglise wikisse. Aga praegu sattusin seal artiklile en:Joosep Laiksoo, kellest eesti vikis märget pole. On see vajalik? tont teab. :-) Mu meelest sama tähtis kui KaptenTrumm. ;-) Kk 19. november 2008, kell 23:19 (UTC)

Laiksoo on piirjuht tõesti. Mina tekitasin talle artikli eeskätt selle põhjal, et teda korduvalt Eesti ajakirjanduses käsitatud on; en:WP:NOTE'i kriteeriumid on sellega rahuldatud. Ei Jaik ega KaptenTrumm saa aga sellegagi kiidelda. Digwuren 19. november 2008, kell 23:40 (UTC)

pole sugugi kindel, et Laiksoo juhtum on piiripealne. Võimalik, et tegemist on kohtulahendiga, mida hakatakse kunagi tulevikus eksponeerima kui lahendit, mis väänas üsna põhjalikult Eesti inimeste õigustunnet...--Hendrix 20. november 2008, kell 17:51 (UTC)

Kui see juhtuma hakkab, siis ehk kaob piiripealsus ära. Aga selle juhtumine on alles pooleli.

Siiani saab Laiksoo tähelepanuväärsust ainult meediahuvi põhjal otsustada. Digwuren 23. november 2008, kell 13:10 (UTC)

Selle arutelu peaks tõstma minu leheküljelt kuskile mujale. Andres 20. november 2008, kell 08:48 (UTC)

Lisasin KaptenTrummile kustutamismärke enne kui seda arutelu siin lugesin. Kuna tegu on ilmselge provokatsiooniga, siis kustutan kohe ja ootama ei hakka. --Metsavend 20. november 2008, kell 13:45 (UTC)

nii et eestikeelses Wikipedia's WP:POINT'i ei ole, aga vajadusel kraamitakse kapist välja provokatsioonireegel? Digwuren 20. november 2008, kell 14:21 (UTC)

Meil ei ole provokatsioonireeglit. Viitamine sellele, et tegu on provokatsiooniga, ei ole viitamine provokatsioonireeglile. Minu meelest Metsavend ei õigustanud oma tegu, vaid selgitas. Andres 21. november 2008, kell 08:03 (UTC)

Kohanimed täiendiga

Ma tegin täpsustuslehekülje Hanover (täpsustus) ja mul tekkis küsimus, et kas eesti vikis on olemas mingi süsteem kuidas kohanimede laiendeid tähistatakse. Näiteks inglise vikis on on need eraldatud komaga Hanover, New Hampshire, aga saksa keeles on sulgudes Hanover (New Hampshire). Inglise vikis on sulgudes näiteks siis kui on mingi mittegeograafiline täiend Hanover (region). Kas eesti vikis on siis ainult sulgudes või võivad näiteks ameerika samanimelised linnad olla ka komaga? Üldse kas on olemas mingit arutelu ameerika linnade (jms piirkondade) kohta, äkki peaks neile mingi erandi tegema, kuna neil on ühe nimega kole palju ja siiamaani olen ma igasugused täiendid üldse tagant ära koristanud, aga mingi hetk, kui kõik artiklid on kirjutatud, tuleb jube segadus, et milline artikkel see ilma ja milline täiendiga peaks olema. Inglise vikis on enam-vähem kõik täiendiga? --Oktav 21. november 2008, kell 12:01 (UTC)

Eesti keeles selleks otstarbeks koma ei kasutata, tuleb kasutada sulge. Kui on tegemist liigisõnaga, siis tavaliselt pannakse kohanimi omastavasse ja liigisõna lisatakse ilma sulgudeta.

Täiendused lisatakse artiklites olevatesse linkidesse siis, kui on otsustatud, mis nimega mingi artikkel on. Seda tehakse siis, kui luuakse vastava pealkirjaga (ilma täiendusteta) lehekülg, olgu see siis täpsustusleht või artikkel kõige tuntuma sellenimelise koha kohta.

Inglise vikis on enamasti küll nii, et ühte kohta teistele ei eelistada, aga kui ikka üks koht on teistest väga palju tuntum, siis seda ikkagi tehakse.

Antud lehe puhul tuleb arvestada, et eesti keeles on Saksamaa linna ja teiste Saksamaa kohanimede puhul kasutusel "Hannover", mitte "Hanover", mis on ingliskeelne nimi. Seetõttu ei saa Saksamaa linna nime samastada nimega "Hanover" ning neid pole õige loetleda samal leheküljel. Link teisele nimekujule võib muidugi olla, näiteks "vaata ka" all. Andres 21. november 2008, kell 14:40 (UTC)

---

Mallist "Toimeta"

Tean, et tegid juhendisse paranduse selle kohta kuidas mallimi lisamisel käituda. St selgitused arutelus jne. Ma ei suuda seda enam leida, või ei oska otsida. Tuleb välja, et ka teised seda ei tea, näiteks viimane juhtum Ivoga. Äkki juhatad.Akra 27. november 2008, kell 04:29 (UTC)

Vikipeedia:Vikipeedia_reeglid#.7B.7BToimeta.7D.7D. Aga selgituste kohta seal pole midagi öeldud. Andres 30. november 2008, kell 23:40 (UTC)

Lisasin ühe lause juurde. Andres 30. november 2008, kell 23:45 (UTC)

Mäletan, et peale arutelu ja arutelus võtsid päris mitmed sõna ning jõudsime kamba peale ka selle tekstiga konsensuseni, ja sa viisid selle juhenisse sisse, kuid nüüd nagu poleks seda kõike kunagi olnud. See oli selle aasta alguses, kui ma õieti mäletan. Akra 1. detsember 2008, kell 11:55 (UTC)

Oli küll kuidagi nii, aga mina ka ei oska öelda, kuhu see sai. Andres 1. detsember 2008, kell 11:56 (UTC)

Seda ma usun, aga huvitav kuidas selline asi võimalik on. Tean veel ühte sarnast juhtumist ühe arikliga eelmisest aastast.Akra 1. detsember 2008, kell 12:00 (UTC)

Viitamine

Mis mõte on netiviidetel (s.o. siis [link])? Või miks neid eelistada <ref>-tag viidetele? --kanakukk 30. november 2008, kell 22:38 (UTC).

Viited tuleks vormistada ref-iga. Teisel kujul on ainult välislingid. Andres 30. november 2008, kell 23:38 (UTC)

Küsin ka viitamise nõu: Artiklis Nerva (kunstnik) on hetkel kasutatud kaht tüüpi viitamist - esimene viide on loodud kasutades malli, ülejäänute eelis on paberväljaande leheküljenumbri näitamine. Arutelu lehel pole ka asi veel lahendust saanud. Kangesti tahaks lehe korda teha, aga kumba moodust kasutada? :) Birge 8. detsember 2008, kell 09:42 (UTC)

Malli kasutamine pole kohustuslik. Mõlemad on õiged. Kui soovid ühtlustada, siis ära malli kasuta. Andres 8. detsember 2008, kell 10:05 (UTC)

Selge, tänan! Ühtlustan ilma mallita variandiks siis! Birge 8. detsember 2008, kell 10:24 (UTC)

Riigid vastavalt nende geograafilisele asukohale

Selgitusteks uutele Riikide jaotamise kategooriatele. Kuna siiani on riigid olnud kõik kategooriaga "Riigid", siis tegin sinna alla Kategooria:Riigid maailmajagude järgi, mis omakorda jaotub mandrite, saarte jms järgi, selleks, et oleks võimalik riigid geograafiliselt ära jaotada. Kuna paljudel riikidel on mingid osad (omavalitsused, koloniaalriigid jms) erinevatel mandritel või isegi erinevates maailmajagudes, siis on need alad või riigid mängitud riikide vastavasse geograafilisse alajaotusesse. Omakorda jõuavad need teistpidi kategooriasse Poliitiline geograafia--Oktav 8. detsember 2008, kell 18:06 (UTC)

Palun kirjuta see kuskile mujale, kas või üldisesse arutelusse. See ei ole isiklikult mulle suunatud. Andres 8. detsember 2008, kell 18:20 (UTC)

Tekst

Küsiksin siis sinu arvamust (aga muidugi juba e-kirja teel). iffcool 17. detsember 2008, kell 20:20 (UTC)

Mille kohta? Andres 17. detsember 2008, kell 20:23 (UTC)

Küll siis meenub, kui sa oma kirju loed ;) iffcool 17. detsember 2008, kell 20:27 (UTC)

Aa, tuli meelde. Vaatan kohe läbi. Andres 17. detsember 2008, kell 20:28 (UTC)

Andres - meil on siin nagu kehtinud kokkulepe, et kui panna artiklilehele mall, milles nõutakse toimetamist, siis tuleb arutelulehele ka selgitus kirjutada, mis on artiklis häda. Umbes nädalapäevad tagasi küsisin sinu käest ühe artikli juures põhjust (Kergejõustiku maailmameistrivõistlused, mille sedaviisi oled sildistanud 7. augustil 2005) ning vastust pole siiani. Ning täna sa varustasid mingil põhjusel artikli Lola Pagnani sedaviisi. Sulle võib ju paista, et miskit on mäda, aga kui ma edaspidi esimese 5 sekundi jooksul põhjusest aru ei saa ja põhjendust ei ole siis kavatsen need toimetamismärkused koheselt eemaldada. - Ahsoous 18. detsember 2008, kell 13:25 (UTC)

Jah, kui selgitust ei ole, siis võib toimetamismärkuse eemaldada, aga ei pea. Selgituse panemine ei ole kohustuslik. Andres 18. detsember 2008, kell 13:42 (UTC)

selgituse panemine peaks olema kohustuslik, kui see muidu ilmselge ei ole, meil oli sellest pikalt juttu, kui see toimetamismärkuste üleküllus juba kogu eestikeelset vikipeediat diskrediteerima hakkas, sest praktiliselt vist ilutses kümnest artiklist üheksal mingi toimetamismärge. Ja siis sai ju kokku lepitud, et kui märkus panna, siis peab ka põhjus igaljuhul kuskil näha olema. Muidu võibki nii juhtuda, et jääbki artikkel toimetamata.

See ei kehti keeletoimetamismärkuse kohta. Seda ei pea põhjendama, ja selle võivad eemaldada need, kes ei leia, et midagi parandada oleks. Sõna "talkshows" on vale. See tuleb kirjutada kursiivis ja apostroofiga. Selle pärast see märkus seal ongi. Kursiivi ja apostroofi on nii raske kirjutada, et panin selle asemele keeletoimetamismärkuse. Andres 18. detsember 2008, kell 13:45 (UTC)

kle ühe sõna pärast ei panda toimetamismärkust ja kehtib ikka küll, muidu pole ju võimalik üldse mitte millestki aru saada - Ahsoous 18. detsember 2008, kell 14:07 (UTC)

Parem oleks vist kirjutada "jutusaates" või "vestlussaates". Andres 18. detsember 2008, kell 13:46 (UTC)

siis on ju lihtsam see sõna ära muuta, aga mitte lisada kasutut märkust, millest mitte keegi mitte midagi peale märkuse kirjutaja aru ei saa ega hakkagi saama. - Ahsoous 18. detsember 2008, kell 14:07 (UTC)

aga panin siis kursiivi talkshow's - sedaviisi see minu meelest küll eriti raske ei ole, aga ma ei ole kindel, et see alati töötab - Ahsoous 18. detsember 2008, kell 14:27 (UTC)

Parandasin artiklis Lola Pagnani ühe keelevea, ja kui nägin teist, siis panin märkuse, sest kõigi nende nowikidega ja keeruliselt sisestavate märkidega õigesti sisestamine tundus hetkel üle jõu käivat. Mõnikord hakkab küll ilma nendeta tööle, aga mulle pole teada, millistel tingimustel.

Minu meelest on keeletoimetamismärkus vajalik ka siis, kui on üksainus viga.

Pole ka nõus, et keegi ei saa aru. Igaüks, kes keelereegleid tunneb, leiab ju vea tekstist ise üles. Toimetamismärkuse puhul on teine asi.

Teisele artiklile ma lisasin märkuse 2005. aastal, kui ei olnud eraldi keeletoimetamismärkust. Praegu mulle midagi silma ei hakka. Andres 18. detsember 2008, kell 13:49 (UTC)

Need vead, mis tookord olid, on nüüdseks ära parandatud.

Ei. See reegel, millest me rääkisime, kehtib ainult toimetamismärkuse, mitte keeletoimetamismärkuse kohta. Viimase puhul ei saa oodata, et keegi hakkaks midagi selgitama, sest tavaliselt on lihtsam viga parandada kui selgitada. Kui juba viga parandada ei saa, siis selgitada ei saa ammugi. Neil juhtudel, kui saab selgitamine on lihtsam, olen mõnikord selgituse resümeesse pannud. Andres 18. detsember 2008, kell 21:29 (UTC)

Viron kieli - viro

Minu viga, Tänan korrigeerimisest!

Pjr 20. detsember 2008, kell 19:29 (UTC)

Lühendid artiklites.

Olen märganud mitmetes artiklites lühendite kasutamist (e = ehk, a.-l = aastal jne). Kas need tuleks välja kirjutada või pole tarvis? --kanakukk 21. detsember 2008, kell 12:15 (UTC).

Minu meelest tuleks lühendeid vältida nii palju kui võimalik, vajalikud on ainult jne, jt, jms jms. "Ehk" ja "aastal" tuleks välja kirjutada, sõna "aastal" võiks ära jätta. Andres 21. detsember 2008, kell 12:41 (UTC)

Hans Ryssenberch

Tere Andres! Kirjutasin saksa keelses vikipeedias artikli kullasepa Hans Ryssenberchi kohta. Kas sa tead mis Püha Katariina oli kelle järgi Ryssenberch valmistas aastal 1481 meistriteose ja millal kuju hävitati? Aitäh! --Carstenwilms 23. detsember 2008, kell 14:57 (UTC)

Pärast pühi ma vaatan, kas leian andmeid. Aga kui on öeldud lihtsalt "Püha Katariina", siis nähtavasti peetakse silmas Aleksandria Katariinat. Andres 23. detsember 2008, kell 19:17 (UTC)

Kahjuks need lingid, mis sa tagasi panid ei sisalda endas mitte mingit teavet millest entsüklopeediale võiks kasu olla ning need ei ole tegelikult teemakohased ja kas sa tõesti pole kuulnud, et Vikipeedia ei ole lingikogu ning entsüklopeedia ei ole käsiraamat selle kohta kuidas midagi teha saab. -- Ahsoous 28. detsember 2008, kell 10:27 (UTC)

Palun arutame seda tolle artikli arutelulehel. Selleks ma seal oma teguviisi kommenteerisingi. Andres 28. detsember 2008, kell 10:28 (UTC)

Sündinud 1. oktoobril

Tere Andres! Miks olete tühistanud minu poolt tehtud muudatuse Sergei Mamontovi kohta? Al.Neuland

"vene" märgib rahvust. "eesti" pole õige, sest ta polnud eestlane. Artiklis Sündinud 1. oktoobril pole mõtet üksikasju esitada, sest need on artiklis olemas. Muide, praegu on seal "vene ja Eesti", mis pole korrektne. Andres 2. jaanuar 2009, kell 17:34 (UTC)

Muide isegi mehe enda veebilehel ei ole neid kriksadulle tähtedel mida sa siin toppisid, et arvan küll, et teisalda aga rahulikult tagasi - Ahsoous 3. jaanuar 2009, kell 22:39 (UTC)

Meil on kõik Iraani nimed kirjutatud nii, nagu EKI soovitab. Kui Sa leiad, et see pole õige, siis kirjuta Peeter Pällile ja vaidle temaga. Kui need asjad jätta meie omavahelise vaidluse asjaks, siis me ei jõua kunagi kokkuleppele. Selleks keelereeglid ongi, et vaidlusi vältida. Andres 3. jaanuar 2009, kell 22:44 (UTC)

Ega sul ei ole ligipääsu tööriistale nimega Checkuser? -- Ahsoous 4. jaanuar 2009, kell 22:22 (UTC)

Ei. Andres 4. jaanuar 2009, kell 22:43 (UTC)

---

Sa ütled et on õige Nekrassov - päris nii see ei ole ... nimelt

rahvusvaheline latinisatsioon (heaks kiidetud Nõukogude Liidu ettepanekul 1987. a kohanimede kirjutamiseks, kehtib ka tänapäeva Venemaal samas valdkonnas. Eestis soovitatud kasutada bibliokirjetes jm täpsust nõudvatel juhtudel. Vene nimega kodanik võib oma nime lasta fikseerida selle tähetabeli alusel)

Kas entsüklopeedia on täpsust nõudev juhus või mitte, KUI ON siis õige on Nekrasov - Ahsoous 8. jaanuar 2009, kell 14:25 (UTC)

See täpsus, millest juttu on, on vajalik siis, kui kirillitsas tekst asendatakse ladinakirjalise tekstiga. Meie ju nii ei tee, vaid kirjutame bibliokirjed kirillitsas ning toome nimed vastavas artiklis ära originaalkeeles.

Eestikeelses tekstis kasutatakse vene-eesti transkriptsiooni.

Ei kasutada - ja kusjuures teatavatel juhtudel ei tohi seda transkriptsiooni mitte mingil juhul kasutada -- Ahsoous 8. jaanuar 2009, kell 14:41 (UTC)

Kuidas ei kasutata? Kasutatakse ju.

See puudutab ametlikke dokumente, kus inimese nimi tuleb kirjutada passi järgi. Kas on veel midagi? Andres 8. jaanuar 2009, kell 14:47 (UTC)

Kusjuures ei tule alati passi järgi kirjutada, aeg-ajalt on kohustuslik kirjutada nime ainult nende 26 inglise keeles oleva tähe abil... - Ahsoous 8. jaanuar 2009, kell 15:50 (UTC)

See puudutab ametlikku asjaajamist? Kui Sa neid asju nii täpselt tead, kirjuta siis nendest kuskil. Andres 8. jaanuar 2009, kell 15:55 (UTC)

Tegu on ju Venemaa inimesega. Andres 8. jaanuar 2009, kell 14:35 (UTC)

Seda enam tuleb kasutada transliteratsiooni (aga tegelt mina mõtlesin selle teksti üldse läbilugemata kustutada ;) - Ahsoous 8. jaanuar 2009, kell 14:41 (UTC)

Tegu on väga tuntud inimesega.

Vahet pole kas on tuntud või mitte, aga autoriõigused on ka millekski - Ahsoous 8. jaanuar 2009, kell 14:54 (UTC)

Võib-olla ma ajan teda kellegagi segamini. Ma ei leia sellise inimese kohta veebist infot.

See, kes teksti üles pani, võibki olla autoriõiguste omanik. Muidugi peaks artikli tekst olema teistsugune. Andres 8. jaanuar 2009, kell 15:00 (UTC)

Minu meelest ümberpöördult. Üldjuhul tuleb just Venemaa inimeste puhul transkriptsiooni kasutada. Andres 8. jaanuar 2009, kell 14:47 (UTC)

Üldjuhul arvan et ei tohi, ja muide Maria ja Lilia ja Julia jne nende vahele imho j panna ka ei tohiks, aga see on hoopis teine teema - Ahsoous 8. jaanuar 2009, kell 14:54 (UTC)

Miks Sa niimoodi arvad?

Asi selles, et nii mõnelgi puhul on see venekeelne transkripsioon ise juba vigane, siis veel 'З' täht transkriptsioon nõuab 'z'-d aga näiteks Розенфелдь, Измайлов jne on hoopiski korrektne kirjutada 's'-iga näiteks Леман võib juhtuda, et on vaja kirjutada Lehmann jne. jne. ühesõnaga nii mõnelgi puhul tuleb uurida, seda kust nimi pärit on ja seda kuidas nad ise seda kirjutavad ja mitte kirvega eesti keelde panna --Ahsoous 8. jaanuar 2009, kell 15:50 (UTC)

Jah, aga selle kohta ei ole üheseid reegleid, nagu ma Peeter Pälli jutust aru sain. Pigem on nii, et nendel juhtudel võib kirjutada teisiti, kui on selge, kuidas tuleb kirjutada. Измайлов-i puhul on asi mulle arusaamatu. Andres 8. jaanuar 2009, kell 15:55 (UTC)

Vat selle nimega on sarnane lugu nagu sarnaste algustähtedega riigiga (Израиль), võetud kätte ja väänatud vene keelde ja nii see z sinna tekkinud on -- Ahsoous 8. jaanuar 2009, kell 16:45 (UTC)

J-i kohta arvas Urmas, et entsüklopeedias on tegu täpsust nõudva juhuga, ja sellepärast tuleb niimoodi kasutada (transkriptsioonieeskirjas on juttu täpsust nõudvatest juhtudest). Mina ei ole selles veendunud samadel kaalutlustel, mis ma ülalpool esitasin. Andres 8. jaanuar 2009, kell 15:00 (UTC)

Selle viimase asja kohta 'Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid' Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. a määrus nr 61 lisad kannavad pealkirju "Vene nimede transkribeerimine Eesti dokumentides" ja "Vene nimede translitereerimine Eesti dokumentides" ... niisiis kui kui nüüd seedapidi võtta, siis Vikipeedia pole dokument ja me võime teha täiesti vabalt iseenda transkriptsioonireeglid ;) - Ahsoous 8. jaanuar 2009, kell 15:50 (UTC)

Need aktid ei nõua meilt midagi. Aga meie tõsiseltvõetavuse huvides tuleb meil järgida eesti keelereegleid.

Just Eesti inimene saab nõuda dokumentides transliteratsiooni kasutamist, teistel ju meie dokumentidega pistmist pole. Sellistel juhtudel võime ju ka meie tema soovi järgida, kui see teada on.

Vaatasin nüüd, et transkriptsioonireeglites on j-i kohta öeldud just, et väljaspool dokumente ja teatmeteoseid võib seda mitte kasutada. Andres 8. jaanuar 2009, kell 16:03 (UTC)

Kas see, kui mingi Artikli kohta on pretensioone, või mis iganes, ei peaks leidma kajastamist artikli arutelus? Kõigepealt hakati mu artiklit valele nimele ümber suunama ja nüüd kustutatakse põhjendamatu autoriõiguste rikkumise kahtlusel hoopistükkis. Antud tekst on copy pastetud Officest ja sinna on ta saanud läbi meie firma töötaja käe, seesama tekst on ka Artikli lõpus ära toodud koduleheküljel. Meil on Vladimir Nekrasoviga tihe koostöö ja olemas tema allkiri dokumendil, mis lubab tema kohta artiklit kirjutada.

Palun vabandust ebameeldivuste pärast! Artikli kustutaja oli nähtavasti veendunud, et tegu on autoriõiguste rikkumisega. Oleks muidugi pidanud arvestama võimalusega, et artikkel on postitatud autori loal. Teksti taastamine vajaduse korral on lihtne. Teen ettepaneku asi kõigepealt läbi arutada.

Ma püüdsin ise infot hankida, aga see mul ei õnnestunud. Selle isiku kohta on raske saada erapooletut infot, olgu siis kas või näiteks ajakirjandusest. Panen ette koostada artikkel, mis põhineks viidatud allikatel, mis ei ole seotud tema ärihuvidega.

Autoriõiguste seisukohast on oluline, kas teksti autor annab loa oma teksti kasutamiseks Vikipeedia tingimustel. Asjaosalise nõusolek artikli koostamiseks ei puutu asjasse.

Nimekuju küsimus on mulle ikka segane. Vaata Arutelu:Viktor Nekrassov. Andres 9. jaanuar 2009, kell 13:10 (UTC)

Autoriõigustest niipalju, et kui ei ole märget, et teksti sealt lehelt võib vabalt kasutada (ning see peaks olema ka tollel leheküljel) on tegu autoriõiguste rikkumisega - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 13:34 (UTC)

Mina saan asjast nii aru, et kui keegi paneb oma teksti üles algul mõnele teisele saidile (või laseb kellelgi teisel üles panna) ning seejärel Vikipeediasse, siis ta ei ole kellegi autoriõigusi rikkunud. Muidugi välja arvatud juhul, kui ta on oma varalistest õigustest loobunud kellegi teise kasuks. Sellepärast peaks autoriõiguse kahtluse korral veidi aega (minu meelest vähemalt ööpäeva) ootama, et kirjutaja saaks asja selgitada. Andres 9. jaanuar 2009, kell 13:46 (UTC)

Vaata las ta siis organiseerib sellele veebilehele märkuse, et kogu sealset teksti võib igaüks vabalt ja piiranguteta kasutada. - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 13:54 (UTC)

See märkus on seal nüüd olemas, aga kuna tegemist on reklaamtekstiga, tuleb seal esitatud väited tõestada sõltumatute allikatega. --Metsavend 9. jaanuar 2009, kell 14:03 (UTC)

Nõus. Aga leian, et niisugune organiseerimine ei ole üldjuhul vajalik. Andres 9. jaanuar 2009, kell 14:10 (UTC)

Üldjuhul piisanuks selle teksti ümbersõnastamisest, aga kuna tegu oli üks-ühele koopiaga ja inimene nagu vist ei tahtnud sellest aru saada... - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 14:43 (UTC)

Aga tulles tagasi nimekuju juurde - siis äkki mäletad, kui meil oli sinuga siin vaidlus Kolesovi kohta ... siis seal on see lugu, et ma olen ka 100% veendunud, et õige on nimelt ühe s-iga nimelt kahe s-i puhul pole enam toda nime isegi võimalik õigesti hääldada, sa küll küsisid kuidas seda hääldatakse, mina seda kirjutada tõesti ei oska, aga eki on reeglid teatava koha peal liiga jäigalt paika pannud ja ausalt mul on kahju, et me siin nende puhuti mitte just väga heade otsuste puhul jäika joont tahame ajada (see puudutab ka teisi keeli) - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 14:52 (UTC)

Kirjutasin pika vastuse, aga see kadus kuskile. Ei taha praegu hakata uuesti kirjutama. Andres 9. jaanuar 2009, kell 15:09 (UTC)

ma midagi sellest vastusest nägin ja noh mis pidi on õige kas Uural või Uraal aga ütleks nii et seda nime hääldatakse pigem koolesov -- Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 15:13 (UTC)

Siis on asi rõhus, ja seda kirjapildist tõesti välja ei loe. Transkriptsioonireeglid ei näe ette sel puhul ühe s-i kasutamist. Olen nõus, et nad on selles suhtes ebatäiuslikud, aga sellegipoolest peame neid järgima. Häälduse me saame ju eraldi märkida.

vata ja seal on tõesti see asi, et kui kirjutada kas ss- ei ole võimalik enam õigesti hääldada no kohe kuidagi ei saa -- Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 15:39 (UTC)

Mis tähendab "õigesti hääldada"? Kas näiteks nime "Gagarin" on võimalik õigesti hääldada? Esiteks me ei häälda eesti keeles ju samamoodi nagu algkeeles. Teiseks, vene-eesti transkriptsioon on tinglik ja kujutab endast kompromissi originaali kirjapildi ja eestikeelse häälduse vahel. Andres 9. jaanuar 2009, kell 15:48 (UTC)

Ma ei saa aru, mida Sa Uurali või Uraali kohta küsid. Andres 9. jaanuar 2009, kell 15:27 (UTC)

nu see on see sama probleem hääldamisest..., kle äkitsi tuli mulle meelde veel Kasaan - aga katsu sa selgitada, et Venemaal on muid rahvaid ka peale venelaste ja jakuudi transkriptsiooni järgi on eesti keeles seal nimes üks 's' mida sa siiamaani ju ignoreerid - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 15:39 (UTC)

Kui võtta seda nime jakuudi nimena, siis tuleb ka vastavalt kirjutada. Aga mul pole kindlust, et seda jakuudi nimena tuleb võtta. Minu meelest oli meil sellest juttu.

Uurali ja Kaasani puhul on ju tegu eksonüümidega. Need ei põhine transkriptsioonil. Andres 9. jaanuar 2009, kell 15:48 (UTC)

Mitte Kaasan vaid Kasaan!! - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 15:55 (UTC)

Eksonüüm on Kaasan. Andres 9. jaanuar 2009, kell 16:07 (UTC)

Ot-ot sa paned jälle vene keele koha pealt, aga mõtle veelkord - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 16:16 (UTC)

Sellel

Leidsin selle vastuse nüüd üles:

Mäletan küll. Aga tookord Sa ei selgitanud, miks ei ole kahe s-i puhul võimalik seda nime õigesti hääldada. Sa võiksid kas või kuidagigi püüda selgitada, milles asi on.

Eesti keeles ei hääldata nimesid ju praktiliselt kunagi samamoodi nagu algkeeles. Kui me räägime Nekrassovist, siis seda kirjutamise järgi hääldades on igatahes hääldus lähedasem kui "Nekrasovi" puhul.

Igasugused keelereeglid on vaieldavad ja otsused tehakse kompromisside ja hääletuste kaudu. Nende mõte ongi muu hulgas vaidluste vältimises. Kui me hakkaksime kirjutama oma ärenägemise järgi, siis me jääksime lõputult vaidlema, rääkimata sellest, et me ei järgiks keelenormi. Keelenormi teadlik mittejärgimine on täiesti võimalik autoritekstide puhul, aga see ei ole kohane Vikipeedias. Andres 9. jaanuar 2009, kell 15:06 (UTC)

Aga miks sa nõuad siis et me Kolesovi puhul reegleid rikuksime ja oled selle kaks korda juba teisaldanud valele nimekujule? - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 16:00 (UTC)

Ma ju räägin, et pole tõendust, et see nimi pole venekeelne. Andres 9. jaanuar 2009, kell 16:07 (UTC)

Siis tõenda(!) et jakuudil on venekeelne nimi, aga seniks ma teisaldan selle jakuudi transkripsiooni järgivale kujule - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 16:16 (UTC)

Mina ei oska seda ei üht- ega teistpidi tõendada, sellepärast ma lähtun sellest, et tegu on venekeelse nimega. Igatahes asulatel on jakuudi keeles hoopis teised nimed kui vene keeles. Ja näiteks tatarlastel on eraldi vene- ja jakuudikeelsed nimed. Kas oled kindel, et see jakuutidel nii pole. Erinevalt tatari nimedest on see nimi siin ka venepärane, või kuidas?

Ma pöördun selles küsimuses Peeter Pälli poole, võib-olla tema oskab midagi öelda. Andres 9. jaanuar 2009, kell 16:24 (UTC)

Pöördu muidugi, tema reeglina ka vastab, aga kui kirjutad siis äkki küsid ka selle tatari linna kohta. Ja muide täna jõudsin ma arusaamisele, et päris veider on hakkata käänama sellist riiginime nagu Trinidad ja Tobago, vaatasin ÕS-ist ja targemaks eriti ei saanud, et kuidas siis ikka on kas Trinidadi ja Tobagot või Trinidad ja Tobagot jne. - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 16:43 (UTC)

Muidugi vastab. Mul on tegelikult ka mitu muud küsimust, kõik ei ole meeleski. Aga hetkel ma ei jaksa seda kirja koostada. Küsin siis ka selle käänamise kohta. Mulle isiklikult tundub küll, et käänama peab iga nimeosa eraldi. Selline käänamine on mõnel puhul tõesti veider, aga alternatiiv tundub võimatu. Andres 9. jaanuar 2009, kell 17:04 (UTC)

Vat se käänamine tuli mul ette kategooriate puhul ja kuna oli juba olemas kategooria Trinidadi ja Tobago inimesed siis sellest ka lähtusin, iseenesest kui seda riiginime ka nii ei käänata pole hullu miskit (ütleme et tegu on üksikute saartega). Samas mulle tundub hoopiski, et riiginimes jääb Trinidad käänamata... ja miks - kui sinna riiki sõita siis kuhu sa ikka lähed Trinidad ja Tobagosse või Trinidadi ja Tobagosse või Trinidadile ja Tobagosse - ühesõnaga mul jooksis juhe kokku. - Ahsoous 9. jaanuar 2009, kell 17:26 (UTC)

Saareriikide puhul tuleb minu meelest kasutada alaleütlevat käänet. Jätta nime esimene osa käänamata on minu meelest keeleliselt ebakorrektne. Aga kahemõttelisuse tõttu on asi muidugi täbar. Andres 9. jaanuar 2009, kell 17:45 (UTC)

---

Kui Sa soovid kindlasti Nekrassovi artikliga tegeleda, siis on heaks lahenduseks tõsta see enda kasutajalehe alamleheks. Seal saab sellest teha normaalse artikli ja siis artikli taastada. Mina pooldan praegusel juhul juba kindlasti kustutamist. Siim 13. jaanuar 2009, kell 14:05 (UTC)

Juhul, kui see otsustatakse kustutada, ma teen seda. Andres 13. jaanuar 2009, kell 14:21 (UTC)

Mida see tähendab? Kas selleks on mingi hääletamise leht? Siim 13. jaanuar 2009, kell 14:39 (UTC)

Arutelulehel on alajaotus "Kustutamise põhjus". Seal saab asja arutada. Kui valdav enamik on kustutamise poolt, siis läheb kustutamisele. Vajaduse korral võib sealsamas ka formaalse hääletuse teha. Andres 13. jaanuar 2009, kell 15:08 (UTC)

Balti Hertsogiriik

Hallo Andres, bitte entschuldige, dass ich Dich auf Deutsch anspreche, aber Du kannst offenbar viel besser Deutsch, als ich Englisch, geschweige denn Estnisch. Kannst Du Dir bitte nochmal den Artikel Balti Hertsogiriik ansehen und Deinen Revert überdenken? Ich verstehe natürlich kaum, was in dem estnischen Artikel steht, aber nachdem das Baltische Herzogtum vom einem Benutzer in allen Wikipedias als tatsächlich existierender Staat falsch dargestellt wurde, ist das hier wohl auch der Fall. Zumal es die Heimat-WP der IP ist. In einigen Sprachen musste der Artikel daher gesperrt werden. Andere Fake-Artikel des Autors wurden auch schon gelöscht. Schau Dir in dem Zusammenhang vielleicht die folgenden Links an: en:Talk:United_Baltic_Duchy und nl:Overleg_gebruiker:82.131.18.19. Danke! Grüsse --Otberg 14. jaanuar 2009, kell 09:44 (UTC)

Im unseren Eintrag steht's meines Wissens nach nichts Falsches. Das Baltische Herzogtum ist hier nicht als tatsächlicher Staat dargestellt. Falls es hier deines Meinens etwas falsch ist, bitte schreib es in der Diskussionseite der Artikel. Wir werden schon verstehen. Ich verstehe den Sinn Deines Edits nicht. Andres 14. jaanuar 2009, kell 10:12 (UTC)

Unsere Artikel spricht von einem Versuch einen Staat zu gründen im 20. Jahrhundert. Andres 14. jaanuar 2009, kell 10:20 (UTC)

Wenn Du es für richtig hältst, ist es für mich OK. Die Karte von von 1920 zeigt aber definitiv nicht das Balti Hertsogiriik von 1918. Grüsse --Otberg 14. jaanuar 2009, kell 10:39 (UTC)

Sorry, ich wollte Dir wirklich keine unnötige Arbeit machen, denn die et:wikipedia ist eigentlich nicht meine Angelegenheit. Aber offenbar besteht doch Diskussionsbedarf bei dem Artikel. Grüsse --Otberg 14. jaanuar 2009, kell 14:53 (UTC)

Keemia: reaktsioonid, indeksid.

Kuidas vikis kirjutada reaktsioonides sisalduvatele ainetele indekseid? --kanakukk 14. jaanuar 2009, kell 17:27 (UTC).

Alaindeks kirjutada nii: ₂, ülaindeks ². Andres 14. jaanuar 2009, kell 17:46 (UTC)

Tehtud hulk parandusi Teise Maailmasõja ajal tegutsenud relvaformeeringute kohta, kuid valitud täpsustus 19. armee (Saksamaa), ei vasta antud ajale - õige oleks 19. armee (Saksa Kolmas Riik), mis eristaks saksa erinevad armeed, mis tegutsesid I MS ...armee (Saksamaa Keisririik), ..armee (Saksamaa LV) jne........... NOSSER 17. jaanuar 2009, kell 21:32 (UTC)

Mina ei mõelnud pealkirju välja, vaid tegin ainult ümbersuunamised. Riik oli põhimõtteliselt sama, kuigi riigikord muutus. Kui nüüd täpsustada, siis võiks parem olla 19. armee (Wehrmacht). Aga ka Wehrmachtis võidi sama nimega armee formeerida mitu korda. Andres 17. jaanuar 2009, kell 21:38 (UTC)

Nekrasovi nime kirjutamine

Tere, võtsin ühendust Peeter Pälliga ja kopeerin siia tema vastuse. Mõtlesin, et Artiklis läheks arutelu muidu liiga pikaks ja raskesti jälgitav. Et räägiks asja siin selgeks ja vajadusel kopeerime siis sinna. Wortex001 19. jaanuar 2009, kell 14:42 (UTC)

Sain Teie kontaktandmed Eesti Wikipedia administraator Andreselt.

Kirjutan teile seoses Wikipeedia ühe artikliga, kus tekkis vaidlus Vene nime üle. Nimi vene keeles on Владимир (Алексеевич) Некрасов ja transkriptsioonireeglite kohaselt tuleks see perekonnanimi eesti keelde tõlkida nimekujul Nekrassov.

Kuna aga tegemist ei ole eesti kodanikuga, siis vastavalt nimeseadusele tuleb ametlikult kasutada inglise keelset latiniseerimist, ehk siis: Vladimir Nekrasov.

Wikipedia ei ole küll ametlik dokument aga kuna ka hr. Vladimir Nekrasov ise soovib, et nimi oleks inglise keelsel kujul, siis palusime administraatoritel nimi vahetada. Nemad aga ei nõustunud seda tegema seni, kuni Teie pole andnud luba.

Pöördungi nüüd Teie poole palvega anda oma ametlik arvamus, milline nime kuju antud juhul (arvestades ka isiku soovi) jätta tuleks.

---

(Küsimus aadressil peeter@eki.ee 15.01.2009 23:46.)]

Kindlasti ei ole meie siin need, kes peaksid luba andma, vaid küsimus on eeskätt keeleline: milliseid transkriptsioonireegleid järgida.

Meil on vene nimede jaoks olemas traditsiooniline ümberkirjutusreeglistik (vene-eesti tabel), mille kohaselt vene "s" märgitakse täishäälikute vahel topelt: Nekrassov.

Lisaks on Eestis ametlikult kinnitatud ka vene-ladina transliteratsioon, kus nime kirjutatakse ümber täht-tähelt, rahvusvaheliste vastetega. Tegemist ei ole inglise transkriptsiooniga, kuigi praegusel juhul langeks see kokku: Nekrasov.

Need kaks tabelit on eelkõige selleks, et Eesti ametlikes dokumentides valitseks selgus. Eesti kodanikust venelase isikunimi kirjutatakse tavaliselt ümber vene-eesti tabeli järgi, kuid isiku soovil võidakse rakendada ka vene-ladina tabelit. Emm-kumma tabeli kohane nimi saab seega ametlikuks Eestis.

Vene kodanike puhul võetakse aluseks Vene passis antud ladina nimekuju. Uuemal ajal on see tõesti inglispärane, kuid varasemast ajast on ka veel prantsuspäraseid nimekujusid. Süsteem, mida rakendatakse, on ametkondlik ja Eestile seda ametlikult tutvustatud ei ole. Seepärast rakendatakse Vene kodanike puhul lihtsat põhimõtet: nii nagu passis, nii on ka elamisloal jt Eestis antud dokumentidel.

Öeldu puudutab aga just neid Vene kodanikke, kes elavad Eestis. Muudel juhtudel ei ole mõeldav, et me hakkaksime iga vene nime kohta eraldi uurima, milline on selle isiku passis antud nimekuju. Üldreeglina saab rakendada ikkagi vene-eesti tabelit. Vene poliitikategelased, kunstnikud, ühiskonnategelased jne on meil Eestis ikka traditsioonilise tabeli kohaselt (Kossatðov, Jeltsin, Mihhalkov, mitte aga näiteks Kosachev, Yeltsin, Mikhalkov). See on lihtsalt praktiline.

Kokku võttes: kui mainitud härra elaks Eestis või tuleks Eestisse külla, siis loomulikult kirjutatakse ametlikes dokumentides tema nimi nii, nagu tal on Vene passis: Nekrasov. Muul juhul rakendatakse traditsioonilist viisi: Nekrassov.

Vene nimede jaoks ei ole kahjuks olemas rahvusvaheliselt üht ja ainuõiget latinisatsiooni, kuigi katseid on tehtud. Seepärast kirjutatakse igas keeles vene nimesid valdavalt oma tavade kohaselt: sakslastel oleks see nimi Nekrassow, poolakatel Nekrasow jne.

Lugupidamisega

Peeter Päll Eesti Keele Instituut

---

Nii, mina siit otsest vastust välja ei loe. Põhimõtteliselt ei siis vahet, mispidi kirjutada. Ametlikus dokumendis peab olema Nekrasov aga mitteametlikus dokumendis võib kirjutada nii Nekrasov, kui ka Nekrassov. Kuna Vladimir Nekrasovi enda soov on kasutada Nekrasov, siis võiks seda arvestada aga üldiselt on kõik kokkuleppe küsimus. Wortex001 19. jaanuar 2009, kell 14:42 (UTC)

Vastuses on öeldud: "Kokku võttes: kui mainitud härra elaks Eestis või tuleks Eestisse külla, siis loomulikult

kirjutatakse ametlikes dokumentides tema nimi nii, nagu tal on Vene passis: Nekrasov. Muul juhul rakendatakse traditsioonilist viisi: Nekrassov." Minu meelest nähtub sellest vastusest, et ametlikes dokumentides kirjutatakse tema nimi "Nekrasov", muidu aga mitte. Põhimõtteliselt saaksime panna sulgudesse tema ametliku nimekuju, aga selle kohta puuduvad avalikud tõendid. Andres 19. jaanuar 2009, kell 14:51 (UTC)

Mina saaksin sellest samast lausest: "Kokku võttes: kui mainitud härra elaks Eestis või tuleks Eestisse külla, siis loomulikult

kirjutatakse ametlikes dokumentides tema nimi nii, nagu tal on Vene passis: Nekrasov. Muul juhul rakendatakse traditsioonilist viisi: Nekrassov", aru nii, et kui Nekrasov ei oleks Eestis külas käinud, siis kasutatakse nimekuju Nekrassov, aga kuna ta on siin ametlikult külas käinud (viisad ja kindlustused on olemas), siis võiks kasutada Nekrasov.

Üldiselt jah, kuna tegu ei ole ametliku dokumendiga, siis pole sisuliselt vahet. Siin peaks nüüd hakkama rolli määrama isiku enda soov. Wortex001 19. jaanuar 2009, kell 15:04 (UTC)

Noh, aga kirjutame siis uuesti ja küsime üle, kummal viisil tuleks tõlgendada. Andres 19. jaanuar 2009, kell 17:40 (UTC)

Sellise kaliibriga inimesel on võibolla muudki teha aga minugipoolest. Seekord äkki kirjutad ise. Siiski leian, et võibolla üritaks asja omavahel selgeks rääkida, sest sisuliselt on tähtis Wikipedia otsus. Minu arust võiks jõuda mingisugusele kompromissile, teeks nähtavaks näiteks mõlemad nimekujud ja kajastaks need ka artikli pealkirjas (kui see on võimalik). Artikli sees on hetkel kasutatud ju 1 S-ga nimekuju. Wortex001 19. jaanuar 2009, kell 19:50 (UTC)

Artiklis sees on lihtsalt muutmata. Pealkiri peaks jääma Nekrassoviks. Ümbersuunamine on vist juba olemas ja nimeprobleemi saab esimeses lauses lühidalt sulgudes mainida.--WooteleF 19. jaanuar 2009, kell 19:55 (UTC)

Minu jaoks on tähtis, et lahendus oleks 1) keeleliselt korrektne ja 2) Vikipeedia reeglitega vastavuses.

Ma kirjutan siis ise Peeter Pällile ja küsin üle. Me oleme alati vajaduse korral tema käest küsinud. Kui keelenormide kohta küsimise võimalust poleks, siis normid ei saakski toimida.

Artikli pealkirjas kahte varianti olla ei saa. Nagu ma juba ütlesin, saaks praeguse ülesehituse korral mainida passis olevat nimekuju, aga selleks oleks tarvis, et see oleks avalikustatud. Ka juhul, kui Peeter Päll soovitab seda nimekuju kasutada, saab seda teha ainult tingimusel, et passis olev ametlik nimekuju on avalikustatud. Artikli sees olev nimekasutus tuleb pealkirjaga vastavusse viia. Andres 19. jaanuar 2009, kell 20:01 (UTC)

Mis mõttes avalikustatud? Kas vaja viidata mõnele artiklile? Wortex001 20. jaanuar 2009, kell 00:40 (UTC)

See peab olema allikas, mis on kõigile kättesaadav. Kui mõnes eestikeelses allikas lihtsalt kasutatakse tema nime ühe s-iga kujul, siis võib kirjutada, et on kasutatud ka sellist nimekuju, aga selle põhjal ei saa veel öelda, et see on tema ametlik nimekuju. Andres 20. jaanuar 2009, kell 06:41 (UTC)

Kandi-taadid

Tere,

stjuuardivalimiste-banner on küll valesti kirjutatud, aga kas Sa kavatsed end üles seada? Digwuren 21. jaanuar 2009, kell 12:04 (UTC)

Ei kavatse.

Muide, kas ikka näitab vigadega sõnastust? Andres 21. jaanuar 2009, kell 12:06 (UTC)

BOT?

Tere.

Miks mingi kuradi bot kogu aeg Airsoft teema alla mingit vana reklaamlinki topib?

See ei ole vist bot. Tundub, et Andres on koguaeg selle lingi taastanud. Aga minuarust tuleks üldse kõik need lingid netipoodidele sealt eemaldada.--WooteleF 28. jaanuar 2009, kell 09:24 (UTC)

Mul on jäänud niisugune mulje, et erinevad anonüümsed kasutajad on üksteise linke sealt eemaldanud. Sellepärast ma olen iga kord taastanud. Mina ei oska neil vahet teha. Andres 28. jaanuar 2009, kell 12:33 (UTC)

Kui midagi ilma kommentaarideta kustutatakse, siis see on kahtlane. Kommentaarid võiksid olla arutelulehel või resümees. Andres 28. jaanuar 2009, kell 12:35 (UTC)

Selge. Enamus neid linke viib netipoodidele. Need võiks kõik eemaldada.--WooteleF 28. jaanuar 2009, kell 12:36 (UTC)

Võib-olla on selle teema puhul oluline teada, kust seda kraami osta saab. Aga minul pole ka kõigi eemaldamise vastu midagi. Andres 28. jaanuar 2009, kell 12:42 (UTC)

Tere Andres

Olen Vikipeedias uus kasutaja ja ei saa paljudest asjadest aru, hoolimata juhenditest ja spikritest. Seega kas oleks võimalik paluda maili aadressi vms kontakti, et küsimustega pommitada.

Saad saata mulle meili, kui kasutad siin kõrval olevat nuppu "Saada sellele kasutajale e-mail".

Muide, allakirjutamiseks vajuta neli korda ~. Andres 9. veebruar 2009, kell 22:44 (UTC)

Sellist nuppu ma ei leia:( ElinLemberg

Selsamal leheküljel siin vasakul otsimiskasti all "tööriistade" pealkirja all kuues nupp. Kui Sa siin midagi ei näe, siis liigu lehekülje algusesse.

Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Kui Su klaviatuuril seda näha pole, siis tavaliselt on see see klahv, mis asub Esc-i all vasakul ülal. Samaaegselt tuleb all hoida Shift-klahvi. Kui vajutad ühe korra, ei ilmu midagi, aga kahe vajutamise peale tuleb neid kaks tükki. Andres 10. veebruar 2009, kell 06:12 (UTC)

Tere

Oli mõttes küll vaikselt harjutada tõlkimist :). Eks näis kuidas aja ja viitsimisega lood on. Tafka 14. veebruar 2009, kell 11:27 (UTC)

Eelistaksin pigem reaalharudesse kuuluvaid teemasid ning ajalugu :)

tõlkimine

Tere! Jah, plaanisin küll proovida siin tekste tõlkida. Olen uus kasutaja ja esialgu ajab see wikipedia telgitagune küll silme eest kirjuks :) Ei saanud päriselt pihta, kuidas see tõlkimise süsteem siin toimib, kuhu ja kuidas. Võib täiesti mulle mingeid tekste pakkuda. Prt 25. veebruar 2009, kell 12:30 (UTC)

Daatumid

Kas kuupäevad tuleb ilmtingimata kirjutada kujul number-sõna-number (nt 1. jaanuar 1900, mitte 01.01.1900)? --kanakukk 3. märts 2009, kell 14:45 (UTC).

Artikli sees küll. Andres 3. märts 2009, kell 22:37 (UTC)

1. detsembri riigipöördekatse artikklis tehtud paranduse kohta -

• Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei (Российская социал-демократическая рабочая партия (большевиков) (РСДРП(б))), lühendatult VSDT(b)P, 1912–1918.
• Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei (Российская коммунистическая партия (большевиков) - РКП(б)) lühendatult VK(b)P), 1918–1925.
• Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei (Всесоюзная коммунистическая партия (большевиков) - ВКП(б)) lühendatud ÜK(b)P), 1925–1952.

Allikas: Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei NOSSER 6. märts 2009, kell 19:26 (UTC)

Jah, Sul on õigus. Parandasin tagasi. Andres 6. märts 2009, kell 19:28 (UTC)

re

please help with article. 65.0.174.33 7. märts 2009, kell 00:27 (UTC)

Šotimaa

Šotimaal ei ole tervikomavalitsusi (unitary authority). Seal on teise järgu haldusüksus council area, mille EE tõlgib reginooniks, KNABis on lihtsalt omavalitsus. --Metsavend 7. märts 2009, kell 21:43 (UTC)

Jah, see on minu viga. Nende kohta öeldakse ka unitary authority, kuid see pole Šotimaal ametlik. Minu meelest oleks sellisel juhul parem lähtuda KNAB-ist, samuti varustada see mingi lingiga. Andres 8. märts 2009, kell 07:13 (UTC)

Holm Singer (IM "Schubert")

Hello Andres: Since you are the author of Konrad Adenauer, you might want to translate the (short) article about en:Holm Singer. It would be a great help. The article was censored in German (de:Holm Singer; original: Holm Singer). Saluti --Fabbricante di gattini 13. märts 2009, kell 12:41 (UTC)

Why do you think we should include this article?

Where could I read the deletion discussion on de:? Andres 13. märts 2009, kell 14:52 (UTC)

The case IM Schubert has a great impact on everybody who is publishing books or articles about the history of East Germany. Publisher like to talk about the freedom of speach, but they hate to get involved in any kind of problems. As far as I know, there where three discussions:

• de:Benutzer Diskussion:Kriddl/Archiv#Holm Singer
• de:Wikipedia:Entsperrwünsche/Archiv/2008/April#IM Schubert (erl., LP-Fall)
• de:Wikipedia:Löschprüfung/Archiv/2008/Woche 36#Der Fall IM Schubert

Thanks for taking care. --Fabbricante di gattini 14. märts 2009, kell 20:25 (UTC)

I read the discussions but I am still not convinced the topic should be included here. Later I will read the articles in the journals, then I will decide what to do. Andres 14. märts 2009, kell 20:53 (UTC)

If there was no report on Holm Singer in Estonian newspapers, you're probably right. Next week there is a conference in Berlin to discuss his case and the case of en:Sven Hüber ("Namensnennung von Tätern zwischen Aufarbeitungsinteresse und Persönlichkeitsrecht"), but I don't know if they will publish the lectures. --Fabbricante di gattini 15. märts 2009, kell 13:55 (UTC)

...

Miks peab olema 3...15 kaupa sarikas? --Metsavend 13. märts 2009, kell 21:55 (UTC)

Võib olla ka "3–15", aga ei tohi olla "3-15". Andres 14. märts 2009, kell 06:53 (UTC)

Guess a 'sorry' may be in place here ..

Hi, I re-reverted an edit by you, guess I should have been a bit more careful here. The edit is this diff, where you re-introduced a site which was, at that time, close to blacklisting. I have now blacklisted it on meta (it is yet another site out of a set which was already used for POV pushing and cross-wiki spamming). If you have further questions about these sites, don't hesitate to contact me (or others involved in researching this site, preferably on meta). Thanks (and again, sorry)! --Beetstra 16. märts 2009, kell 14:21 (UTC)

Kandžur

Mis sellel Kandžuri ingliskeelsel wiki lingil viga oli?

Ei ole olemas artiklit en:Kandžur. Andres 18. märts 2009, kell 13:24 (UTC)

Vadžra-joogini

Mis Vadžra-joogini ja Bauddhanāthi lugudel sinu pretensiooniks on ?

Tekst on võetud "Budismi entsüklopeediast", mis on autorikaitse all. Andres 19. märts 2009, kell 11:52 (UTC)

Eee on minu enda alustatud "Budismi entsüklopeedia " vöi käsil olev moodusis ja lood minu enda poolt yles pandud sinna.Mötlesin et hea oleks ka wikisse jagada ,kuid tundub et siit need probleemid alles algavad .

Kui Sina oled Jekin, siis pole probleemi. Andres 19. märts 2009, kell 13:55 (UTC)

Teiste sõnadega, kui see on Sinu enda lehekülg, siis seda probleemi ei ole. Andres 19. märts 2009, kell 13:58 (UTC)

Mail not working, contact me

Hi Andres, your mail is not working and would be very good if you contact me, I have some news I believe you will find quite interesting for the Estonian language wikipedia. Ulflarsen 23. märts 2009, kell 13:48 (UTC)

blacklisted site

Ei möista miks minu tehtud konverentsi lehekylg on nii öelda - blacklisted - Vats seletaksid mulle ja kas ei oleks targem see nagu maha vötta sealt .

Kui panna minu tehtud lehekylg linkidesse annab see sellise vastuse.,,,,,,,,The page you wanted to save was blocked by the spam filter. This is probably caused by a link to a blacklisted external site. The following text is what triggered our spam filter: ,,,,,,,,,,

Sooviks nagu mingit vastust vöi nöuannet antud teemal

Tegu on saidiga (buddconf.sytes.net) Vöi sa ei oska sel teemal nagu midagi öelda?--VanemTao 26. märts 2009, kell 10:10 (UTC)

See aadress on millegipärast blokeeritud globaalselt, vaikimisi kõikides vikides. Kui seda välislinki mõistlikult kasutada, ei näe probleemi, nii et muutsin selle lokaalselt lubatavaks aadressiks. --Jaan513 26. märts 2009, kell 13:41 (UTC)

Aga kes selle blokkis siis ja mind huvitab ka pöhjus,miks seda tehti.Vöi selleks ei ole pöhjendust vaja,Arvan sellel kes seda tegi on kindlasti argument olmeas.

Kas logist ei saa vastust?--VanemTao 26. märts 2009, kell 15:59 (UTC)

Suur tänu sulle et maha vötsid .Juhul kui sina ei blokeerinud seda.--VanemTao 26. märts 2009, kell 16:09 (UTC)

Aadresse võidakse blokeerida ka automaatselt, n-ö robotite poolt. Ei oska öelda, kuidas või mille alusel konkreetne link blokeeritud oli. --Jaan513 26. märts 2009, kell 17:02 (UTC)

Bänner

Meil on tarvis Vikipeedia Norra-teemalise võistluse kuulutuse jaoks sellist bännerit, mis oleks nähtav ja peidetav nii registreeritud kui ka registreerimata kasutajatele. Kuidas seda teha?

Ma ei osanud ka kahjuks välja mõelda. Leidsin infot ainult globaalsete bännerite kohta. --Ker 27. märts 2009, kell 18:21 (UTC)

Vandaalitsemine

[7] --kanakukk 1. aprill 2009, kell 19:23 (UTC).

Valla mallid

Hallo! Kas valdade jaoks on olemas ka eraldi mall? Ma kirjutasin kogemata Aremarki valla kohta linna mallis. Changeant, 5.04.09, kell 18.50 (GMT +2)

Keegi ei ole teinud aga kui oskad, siis tee ise malliga {{navmall}}. --Tiuks 5. aprill 2009, kell 16:01 (UTC)

Kasutatakse Mall:Provints. Geonarva 5. aprill 2009, kell 16:04 (UTC)

SUL Usurpation

Hello. I'm ru:User:Insider (verify), an active editor and sysop on RU-wiki and several other projects. I would like to have the local User:Insider (0 edits) usurped in my favour. Thank you in advance. --77.45.236.206 6. aprill 2009, kell 23:02 (UTC)

Hi. Many users log in to Wikipedia only to read articles. First, I tried to contact this user, as sending e-mail was possible. If I get an answer in 30 days, I will write here and to your ru.wiki talk page what we'll do. When this user sends a quick response to me and declines, then we won't do anything about it. --Jaan513 7. aprill 2009, kell 06:07 (UTC)

Sorry. User made a very quick response to my e-mail and declined. As I mentioned, people can be quite active readers without making contributions. --Jaan513 7. aprill 2009, kell 12:57 (UTC)

Pisiartikkel

Kas Sa ka hakkad ühelauseliseid artikleid tootma? Valdeko Vende--Rünno 7. aprill 2009, kell 18:05 (UTC)

Ma võtsin tema sünni- ja surmakuupäeva surmakuulutusest. Ülejäänud asjad võib hiljem lisada.

Üldiselt on minu meelest ühelauseline artikkel parem kui mitte midagi. Andres 7. aprill 2009, kell 18:17 (UTC)

Kui suri, siis muidugi...--Rünno 7. aprill 2009, kell 18:24 (UTC)

Pilt ei illustreeri artiklit

Hej. Lisasin mitleme artiklile pilte, aga näha saab ainult sellist pilti artiklis: Fail:Blablabla67. Milles probleem on? Ma kontrollisin, et kõik õigesti oleks. Vaata näiteks Verdens Gang või Fædrelandsvennen. (muide...mis teema selle (UTC)-ga on? See tähistab kohalikku aega või peab mingeid tunde maha lahutama?)Changeant 08.04.09, 12.06 (UTC)

Kasutada saab ainult pilte, mis on üles laaditud Commonsisse või eesti Vikipeediasse. Inglise Vikipeedias olevaid pilte, mis on autorikaitse all, eestikeelses Vikipeedias üldjuhul kasutada ei saa.

UTC on maailmaaeg. Eesti aeg on sellest praegu kolm tundi ees, kui ma ei eksi. Andres 8. aprill 2009, kell 09:14 (UTC)

Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite kirjutamise eest

Tere Andres. Kas oleksid nõus osalema nüüdismuusika-alaste artiklite tunnustusauhinna projektis Vikipeedia-poolse eksperdina? Alustasin reglemendi koostamist lehel Vikipeedia:Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest.--Andrus Kallastu 9. aprill 2009, kell 06:20 (UTC)

Jah. Andres 9. aprill 2009, kell 06:52 (UTC)

Norra vallad

Kas iga Norra valla nimi peab olema ... vald? Kui selle valla keskus ei ole norra keeles samanimelised ja puudub sama nimega teine objekt, kas see tähendab, et tuleb teha ümbersuunamist? Geonarva 10. aprill 2009, kell 13:56 (UTC)

Jah. Selguse ja ühtluse mõttes peaks valla nime lõpus alati olema "vald".

Jah, tuleb teha ümbersuunamine või täpsustusleht. Andres 10. aprill 2009, kell 14:06 (UTC)

---

Ah soo. Ma küll ei tea mis super-eesti keeles administraatorid räägivad, aga mõnele artiklile on see märkus küll täiesti asjata pandud. Olen täheldanud palju hullema keelekasutusega artikleid, kus seda märkust pole.alts 16. aprill 2009, kell 09:32 (UTC)

Kõigile ei jõua alati panna. Kui mõnda sellist näed, võid ise märkuse panna. Seoses võistlusega on Norra artiklite suhtes eriti suur nõudlikkus, sest me peame jõudma kõik artiklid korda teha. Andres 16. aprill 2009, kell 09:34 (UTC)

Võistluse nõuetes oli ka kirjas, et arvesse läheb võistleja konkreetne panus artiklisse. Kas see tähendab, et tavalised kasutajad võivad teha 200 artiklit ja adminid "parandavad" keelelised vead ära ning keegi nendest ongi võitja? Kui tagasi tulla selle keeletoimetuse asja juurde, siis seoses selle võistlusega on küll tekkinud mõnel suurusehullustus. Igal pool, kus on kasvõi sõna käändelõpp puudu jäänud, liigitatakse keeltoimetaja alla. Samas võiks selle käändelõpu ise lisada. alts 16. aprill 2009, kell 13:40 (UTC)

Žürii otsustab, kuidas iga võistleja panust hinnata. Paljalt keelevigade parandamise eest vaevalt keegi auhinda saab.

Ei maksa olla irooniline sõnastuse ja õigekeele parandamise suhtes. Seda tuleb teha hoolimata sellest, kas tegemist on võistlusega või mitte, aga võistluse puhul on see eriti oluline, sest see mõjutab muljet, mis Vikipeediast jääb.

Võistlejad toodavad nii palju ebakvaliteetset materjali, et kohe kõike parandada ei jõuta. Sellepärast märgistatakse artiklid toimetamismärkustega, et oleks meeles, et neid on tarvis parandada. Isegi neid märkusi ei jõuta igale poole panna. Sama tehakse ka väljaspool võistlust, aga nagu öeldud, on see võistluse kontekstis eriti oluline. Andres 16. aprill 2009, kell 14:36 (UTC)

---

Uurisin viitamist vikipeedias, aga jäi ikkagi arusaamatuks kuidas viidata entsüklopeediatele nagu EE (Eesti Entsüklopeediale). Siin on umbes üle 40 autori. Peab olema mingi lihtsam moodus, kuidas selle viidata. alts 18. aprill 2009, kell 12:17 (UTC)

Võid kirjutada lihtsalt: EE, kd ..., lk ... Andres 18. aprill 2009, kell 12:21 (UTC)

---

Kas norrakatel on ka kuskil lehekülg, kus nende võistlustööde nimekiri on? Püüan juba mitmendat päeva otsida, ei oska norra keelt ka. Huvitav oleks lugeda. alts 20. aprill 2009, kell 15:41 (UTC)

On lehekülg no:Wikipedia:Estland 2009, aga selle täiendamine on juba 7. aprilliga katkenud. Andres 20. aprill 2009, kell 16:38 (UTC)

Uusnorra vikis on korralikum lehekülg: nn:Wikipedia:Estland 2009. Andres 20. aprill 2009, kell 16:40 (UTC)

Renaming of an account: GillesC → Litlok

Hello! Excuse me for writing in english. I would like to "anonymise" my account. It has been unified through the SUL, and I know it will therefore be separated. I will afterwards re-unified all my accounts again. Thank you! GillesC 21. aprill 2009, kell 15:28 (UTC)

Rename done. --Jaan513 21. aprill 2009, kell 15:38 (UTC)

Mall "viited"

Artiklis 36._Kaitse_Rindepataljon mall {{viited}} ei tööta, "references" aga töötab. Mida teha? --kanakukk 21. aprill 2009, kell 16:52 (UTC).

Nüüd töötab. See mall oli artiklis kahekordselt. --Jaan513 21. aprill 2009, kell 17:00 (UTC)

Abipalve mallide koha pealt. Kas on võimalik kuidagi kasutada malli ingliskeelsest vikist ilma seda eestikeelsesse vikisse kopeerimata. Mall on puhtalt graafiline ning seega ei vaja tõlkimist.

P.S. Kas see on õige koht selliste küsimuste esitamiseks? Kui ei ole, siis paluks selle kohta ka tagasihoidliku juhatust.

---