August Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. aprill 2009, kell 14:49

August Liit (24. märts 1889 – 24. detsember 1941) oli Eesti riigiametnik, esimene Tallinna miilitsaülem ja kriminaalpolitseinik.

August Liit sündis 24. märtsil 1889 Hiiumaal Suuremõisa vallas, lõpetas Haapsalu linnakooli. Sooritas Algkooliõpetaja kutseeksami eksternina ja töötas Hiiumaal paar aastat koolmeistrina ja siis vallakirjutajana. Veebruarirevolutsiooni järel 1. aprillil 1917 sai temast Hiiumaa miilitsajaoskonna ülem. Sügisel siirdus ta Tallinna, töötas pealinna miilitsas. Jaanuaris 1918 vallandati August Liit Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee poolt ametikohalt. Saksa okupatsiooni ajal viibis Hiiumaal.

Novembris 1918, kui I maailmasõda oli lõppemas, Saksamaal oli puhkenud revolutsioon ja Saksa sõjaväelased valmistusid Eestist lahkuma, tuli A. Liit tagasi Tallinna. Koos Aleksander Hellatiga võttis ta ööl vastu 12. novembrit politseiasutused Saksa okupatsioonivõimudelt üle. Viis päeva hiljem nimetati A. Hellat Tallinna linnapeaks ja tema senine abi A. Liit Tallinna miilitsaülemaks.

5. jaanuaril 1920 asutati Eesti kriminaalpolitsei ja 4. veebruaril nimetati A. Liit Kriminaalpolitsei Peavalitsuse inspektoriks. See oli teine ametiisik pärast peavalitsuse ülemat. Kui 1924. aasta kevadel kolm politseiharu (välis-, kaitse- ja kriminaalpolitsei) ühtse juhtimise alla koondati, kaotas A. Liit esialgu oma koha.

1921. aastal avati politseinike koolitamiseks kursused, kus õpetas ka A. Liit. Aastail 1925–1940 eksisteerinud Politseikooli üks hinnatumaid lektoreid oli samuti A. Liit.

Aastail 1924–1926 oli ta Haapsalu kriminaalpolitsei ülem. 20. veebruarist 1926 kuni 13. septembrini 1940 oli A. Liit kriminaalpolitsei inspektor, juhtis ja suunas kriminaalpolitsei tööd, oli kriminaalpolitsei tegelik juht.

Politseilehe vastutav toimetaja (1937–1940).

Peale Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt sügisel 1940 kaotas ta töö. Alles järgmise aasta kevadel leidis ta endale asjaajaja koha ühes ehitustrustis. A. Liit arreteeriti 26. juunil 1941.

23. detsembril 1942 mõistis erinõupidamine (troika) A. Liidule 10 aastat, ehkki ta oli surtnud juba 24. detsembril 1941. Ka August Liidu kriminaalpolitseinikust poeg suri Venemaa vangilaagris. A. Liidu abikaasa ja kaks tütart pääsesid 1941. aastal arreteerimisest ning lahkusid 1944. aastal Eestist.

Raamatud

Kuritegude jälgimine / seadnud A. Liit Tallinn: Siseministeeriumi Administratiiv-ala kirjastus, 1927 (Tallinn: Täht)
Mida iga kodanik peab teadma kuritegude jälitamisest ja ärahoidmisest? [Tallinn], 1934 (Tallinn: Keskvangimaja trükikoda)
Mida peab iga kodanik teadma kuritegude jälgimisest ja kuidas vargusi ära hoida? [Tallinn], 1923 (Tallinn: Ühiselu)
Näpujäljend ja selle kasutamine isiku kindlakstegemise vahendina [Tallinn], 1939 (Tallinn: Ühiselu)

Välislink

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''August Liit''' ([[24. märts]] [[1889]] – [[24. detsember]] [[1941]]) oli Eesti kriminaalpolitseinik.
+'''August Liit''' ([[24. märts]] [[1889]] – [[24. detsember]] [[1941]]) oli Eesti riigiametnik, esimene Tallinna miilitsaülem  ja kriminaalpolitseinik.
+August Liit  sündis 24. märtsil 1889 [[Hiiumaa]]l [[Suuremõisa vald|Suuremõisa vallas]], lõpetas [[Haapsalu linnakool]]i. Sooritas Algkooliõpetaja kutseeksami eksternina ja töötas Hiiumaal paar aastat koolmeistrina ja siis [[vallakirjutaja]]na. [[Veebruarirevolutsioon]]i järel [[1. aprill]]il [[1917]] sai temast Hiiumaa miilitsajaoskonna ülem. Sügisel siirdus ta Tallinna, töötas pealinna miilitsas. Jaanuaris [[1918]] vallandati August Liit [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] poolt ametikohalt. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal viibis Hiiumaal.
+Novembris 1918, kui [[I maailmasõda]] oli lõppemas, Saksamaal oli puhkenud [[Novembrirevolutsioon|revolutsioon]] ja Saksa sõjaväelased valmistusid Eestist lahkuma, tuli A. Liit tagasi Tallinna. Koos [[Aleksander Hellat]]iga võttis ta ööl vastu 12. novembrit politseiasutused Saksa okupatsioonivõimudelt üle. Viis päeva hiljem nimetati A. Hellat Tallinna linnapeaks ja tema senine abi A. Liit Tallinna miilitsaülemaks.
+[[5. jaanuar]]il [[1920]] asutati Eesti [[kriminaalpolitsei]] ja 4. veebruaril nimetati A. Liit [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]]e inspektoriks. See oli teine ametiisik pärast peavalitsuse ülemat. Kui 1924. aasta kevadel kolm politseiharu (välis-, kaitse- ja kriminaalpolitsei) ühtse juhtimise alla koondati, kaotas A. Liit esialgu oma koha.
+[[1921]]. aastal avati politseinike koolitamiseks kursused, kus õpetas ka A. Liit. Aastail 1925–1940 eksisteerinud [[Tallinna Politseikool|Politseikool]]i üks hinnatumaid lektoreid oli samuti A. Liit.
+Aastail [[1924]]–[[1926]] oli ta Haapsalu kriminaalpolitsei ülem. 20. veebruarist 1926 kuni 13. septembrini 1940 oli A. Liit kriminaalpolitsei inspektor, juhtis ja suunas kriminaalpolitsei tööd, oli kriminaalpolitsei tegelik juht.
 [[Politseileht|Politseilehe]] vastutav toimetaja (1937–1940).
+Peale Eesti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|okupeerimist NSV Liidu poolt]] sügisel [[1940]] kaotas ta töö. Alles järgmise aasta kevadel leidis ta endale asjaajaja koha ühes ehitustrustis. A. Liit arreteeriti [[26. juuni]]l [[1941]].
+. detsembril 1942 mõistis erinõupidamine (troika) A. Liidule 10 aastat, ehkki ta oli surtnud juba 24. detsembril 1941.
+Ka August Liidu kriminaalpolitseinikust poeg suri Venemaa vangilaagris. A. Liidu abikaasa ja kaks tütart pääsesid 1941. aastal arreteerimisest ning lahkusid 1944. aastal Eestist.
 == Raamatud ==
@@ 11. rida: / 26. rida: @@
 == Välislink ==
 *[[s:"Uus Eesti" küsib: Kas politsei saab pisargaasipistolid?]]
+* [http://www.politsei.ee/files/dokumendid/Politseileht/PL32/ajalugu.pdf August Liit - Eesti kriminaalpolitsei self-made man]
 [[Kategooria:Eesti inimesed|Liit, August]]
 [[Kategooria:Sündinud 1889|Liit, August]]