Bjørnstjerne Bjørnson: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: zh-min-nan:Bjørnstjerne Bjørnson |
+foto |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Björnstjerne Björnson, 1901.jpg|thumb|Bjørnstjerne Bjørnson (1901)]] |
|||
'''Bjørnstjerne Martinus Bjørnson''' ([[8. detsember]] [[1832]] – [[26. aprill]] [[1910]]) oli norra kirjanik, [[1903]]. aasta [[Nobeli kirjanduspreemia]] laureaat. |
'''Bjørnstjerne Martinus Bjørnson''' ([[8. detsember]] [[1832]] – [[26. aprill]] [[1910]]) oli norra kirjanik, [[1903]]. aasta [[Nobeli kirjanduspreemia]] laureaat. |
||
Redaktsioon: 12. aprill 2009, kell 14:25
Bjørnstjerne Martinus Bjørnson (8. detsember 1832 – 26. aprill 1910) oli norra kirjanik, 1903. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat.
Bjørnsonit peetakse Henrik Ibseni, Jonas Lie ja Alexander Kiellandi kõrval norra kirjanike "suure neliku" hulka kuuluvaks.
Bjørnson on norra hümni "Ja, vi elsker dette landet" sõnade autor.
Teosed eesti keeles
- "Päivila Synnöve" (novell). Tõlkinud August Herms. Sari Elu lugemisvara, nr 7, kirjastus Elu, Tallinn 1926
- "Lipud üle linna ja sadama", I-II (romaan). Norra keelest tõlkinud Adelaida Lemberg. Kirjastus Valik, Tartu 1935
- "Jumala teedel" (romaan). Norra keelest tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, nr 2. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936; 2. trükk: kirjastus Orto, Vadstena 1947
- "Mary" (romaan). Norra keelest tõlkinud Aino Ränk, eessõna: Ernst Raudsepp. Sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus, Tartu 1937; 2. trükk: Orto, Toronto 1953
- "Rõõmus poiss" (jutustus). Norra keelest tõlkinud Henrik Sepamaa. Loomingu Raamatukogu 1960, nr 13
- "Maateadus ja armastus" (komöödia). Norra keelest tõlkinud ja järelsõna: Arvo Alas. Loomingu Raamatukogu 1982, nr 49
Kirjandus
- Gustav Suits, "Bjørnstjerne Bjørnson" – ajakiri Noor-Eesti, 1910/1911, nr 5/6, lk 569–588 ja G. Suits, "Vabaduse väraval". Sari Eesti mõttelugu, Ilmamaa, Tartu 2002, lk 269–293
- Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine: esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk 31–57 (artikkel "Bjørnstjerne Bjørnson ja Eesti")
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse