Prantsusmaa kuningas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:


==Kuningatiitlist==
==Kuningatiitlist==
Prantsuse kuninga tiitel oli läbi keskaja äärmiselt oluline ja seda mitte ainult seetõttu, et tegu oli võimsa riigi monarhiga. Kuningas uskus end üldiselt olevat Karl Suure tõeline järeltulija ning seega pärinud ka erilise vahekorra paavstiga, mistõttu nimetati Prantsuse kuningat kas katoliiklikuks kuningaks või kõige kristlikumaks kuningaks, mis juba iseenesest aitas tekitada rivaliteeti [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriga]]. Prantsusmaa kuningate eelisteks võrreldes keisritega oli aga nende pärilik võim ning korrladus, millega pärijaks võis olla vaid monarhi meessoost järeltulija, mis välistas võimaluse mõnel võõral valitsejal abielu teel Prantasusmaa valitsejaks saada.
Prantsuse kuninga tiitel oli läbi keskaja äärmiselt oluline ja seda mitte ainult seetõttu, et tegu oli võimsa riigi monarhiga. Kuningas uskus end üldiselt olevat Karl Suure tõeline järeltulija ning seega pärinud ka erilise vahekorra paavstiga, mistõttu nimetati Prantsuse kuningat kas katoliiklikuks kuningaks või kõige kristlikumaks kuningaks, mis juba iseenesest aitas tekitada rivaliteeti [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriga]]. Prantsusmaa kuningate eelisteks võrreldes keisritega oli aga nende pärilik võim ning korrladus, millega pärijaks võis olla vaid monarhi meessoost järeltulija, mis välistas võimaluse mõnel võõral valitsejal abielu teel Prantsusmaa valitsejaks saada.


==Vaata ka:==
==Vaata ka:==

Redaktsioon: 28. september 2005, kell 19:06

Prantsusmaa kuningas oli Prantsusmaa valitseja aastail 8431792, 18141815 ja 1815–1848.

Õigupoolest pole päris selge, millal Prantsuse kuningriik alguse sai, kuid üpris loogiline oleks selle algust lugeda Lääne-Frangi riigi loomise algusest. Sageli peetakse Prantsuse kuningriigi asutavaks sündmuseks Frangi riigi loomist Chlodovechi poolt 486. aastal või ka Hugues Capet' saamist kuningaks 987. aastal pärast Karolingide väljasuremist. Samas ei saa Frangi riiki üheselt pidada Prantsusmaa eelkäijaks, sest germaani rahvaste hulka kuuluvad frangid rajasid oma riigi Kirde-Prantsusmaale ning prantsuse rahvas kui selline tekkis alles sajandeid hiljem. Aasta 843 tundub kõige loogilisem seetõttu, et siis tekkinud Lääne-Frangi riik hõlmas umbkaudu hilisema Prantsusmaa piire ning sealseks pealinnaks sai Pariis.

Kuningatiitlist

Prantsuse kuninga tiitel oli läbi keskaja äärmiselt oluline ja seda mitte ainult seetõttu, et tegu oli võimsa riigi monarhiga. Kuningas uskus end üldiselt olevat Karl Suure tõeline järeltulija ning seega pärinud ka erilise vahekorra paavstiga, mistõttu nimetati Prantsuse kuningat kas katoliiklikuks kuningaks või kõige kristlikumaks kuningaks, mis juba iseenesest aitas tekitada rivaliteeti Saksa-Rooma keisriga. Prantsusmaa kuningate eelisteks võrreldes keisritega oli aga nende pärilik võim ning korrladus, millega pärijaks võis olla vaid monarhi meessoost järeltulija, mis välistas võimaluse mõnel võõral valitsejal abielu teel Prantsusmaa valitsejaks saada.

Vaata ka: