Georges Bizet

Georges Bizet

Georges Bizet (25. oktoober 1838 – 3. juuni 1875) oli prantsuse helilooja.

Ta sündis Pariisis ja talle anti ametlik nimi Alexandre-César-Léopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks, Äärmiselt andeka lapsena liitus ta prestiiže Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu.

Karjäär

Aastal 1857 jagas ta Jacques Offenbachi poolt organiseeritud võistlusel auhinda ühevaatuselise opereti Le docteur Miracle orkestreeringu eest ja võitis Prix de Rome, stipendiumi paljutõotavatele muusikutele. Stipendiumi tingimuste kohaselt veetis Bizet kolm aastat õppides Roomas. Seal küpses tema talent ja valmis Don Procopio. Väljaarvatud too aeg Roomas, veetis Bizet oma ülejäänud elu Pariisi lähistel.

Pariisi naasnuna pühendas ta end heliloomingule. Aastal 1863 sündis Theatre-Lyrique tellimusel ooper Les pécheurs de perles (Pärlipüüdjad). Samal perioodil kirjutas ta ka ooperi La jolie fille de Perth, hästituntud L'arlésienne (vodevill), ja klaveriteose Jeux d'enfants (Lastemängud). Samuti kirjutas Bizet romantilise ooperi Djamileh, mida on tihti nimetatud Carmeni eelkäijaks. Oma esimese sümfoonia C Duur Sümfoonia, kirjutas Bizet konservatooriumis, ilmselt koduse ülesandena. Arvatavasti unustas ka Bizet selle teose olemasolu, sest see avastati alles 1935 Konservatooriumi raamatukogu arhiivist. Peale selle esimest esitlust nimetati teos Bizet varajase perioodi meistriteoseks ja tänaseks on see varajase romantilise perioodi repertuaari tähtteoseid. Sümfoonia on tuntud ka stiililise sarnasuse poolest Franz Schuberti teostega, mis olid tol ajal Pariisis praktiliselt tundmatud. Bizet teine sümfoonia Rooma jäi lõpetamata.

Kuigi Bizet on tuntud kui helilooja, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Franz Liszt. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ja ei teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab Bizet'd üheks Euroopa kolmest parimast pianistist.

Carmen

Bizet enimtuntud teos on 1875 aastal valminud ooper Carmen, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta.

Bizet ise ei näinud Carmeni edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint-Saëns, Tšaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks.

Kirjandus

• Jaan Ross, "Georges Bizet' "Carmen" ja Prosper Mérimée "Carmen" – Vikerkaar 2007, nr 10/11, lk 128–136

Välislingid

ooperi Carmen lavastusele pühendatud sait