Antarktiline oaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. aprill 2009, kell 21:00

Antarktiline oaas on maa-ala Antarktika äärealadel, mis pole kaetud liustikudega. Oma nimi saadeti kõrbete oaaside sarnasuse tõttu, sest elutingimused on seal soodsam, kui ülejäänud territoriumil.

Antarktiliste oaaside pindala varieerub ulatuses mitu kümneid kuni mitu sada ruutkilomeetrit.

Antarktilistele oaasidele on iseloomulikud spetsiifilised loodustingimused: külmakõrbete kliima, aasta jooksul vedela vee olemus, järvede rohkus, orgaaniline elu, primitiivsed mullad.

Antarktilised oaasid jagatakse kolmaks rühmaks:

tüüpilised madalmägised ja künklikud (Bungera oaas, Vestfoldi oaas, Grearsona oaas, Schirmachera oaas jt);
mäestikuvahelised kuivad orud (Teylori, Righti);
mägised oaasid (Riiser-Larseni oaas, Breidvognipi oaas^[küsitav])

Bungera - 952 km²
Vestfold - 664 km²
Grearsona - 288 km²
Schirmachera - 35 km²

Antarktiliste oaaside aluspinnaks on gneissid ja kristallised kiltkivid. Seal on arenenud füüsilise ja keemilise murenemise protsessid. Raua-mangaanist "päevitused" ja kõrbelised "Lakid" põhjustavad kivimite punakas-pruuni värvust. Kõikjal on mandriliustikke tegevuse jäljendid.

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Antarktiline oaas''' on maa-ala [[Antarktika]] äärealadel, mis pole kaetud [[liustik]]udega. Oma nimi saadeti [[kõrb]]ete [[oaas]]ide sarnasuse tõttu, sest elutingimused on seal soodsam, kui ülejäänud territoriumil.
-Antarktiliste oaaside pindala varjeerib ulatuses mitu kümneid kuni mitu sada ruutkilomeetrit.
+Antarktiliste oaaside pindala varieerub ulatuses mitu kümneid kuni mitu sada ruutkilomeetrit.
 Antarktilistele oaasidele on iseloomulikud spetsiifilised loodustingimused: külmakõrbete kliima, aasta jooksul vedela vee olemus, järvede rohkus, orgaaniline elu, primitiivsed mullad.