Porkuni piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
Linnuse kabeli koori ehituse osadeks olevad ümarkaarsed [[apsiid]]id (eendehitused) on iseloomulikud romaani perioodile. Torni tippu ehtiv mašikuliifriis pärineb aga hoopis hilisemast ajast, nagu kinnitab [[17. sajand|17.]] ja [[19. sajandil]] Porkuni linnusest loodud gravüüride võrdlus. |
Linnuse kabeli koori ehituse osadeks olevad ümarkaarsed [[apsiid]]id (eendehitused) on iseloomulikud romaani perioodile. Torni tippu ehtiv mašikuliifriis pärineb aga hoopis hilisemast ajast, nagu kinnitab [[17. sajand|17.]] ja [[19. sajandil]] Porkuni linnusest loodud gravüüride võrdlus. |
||
Linnus sai raskelt kannatada [[1558]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]], kaotas oma sõjalise tähtsuse ja hakkas lagunema. |
Linnus sai raskelt kannatada [[1558]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]], kaotas oma sõjalise tähtsuse ja hakkas lagunema. Linnust mainiti [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle. |
||
Praeguseks on linnusest alles vaid vundament ja üks väravatorn, milles paikneb [[Paemuuseum]]. |
Praeguseks on linnusest alles vaid vundament ja üks väravatorn, milles paikneb [[Paemuuseum]]. |
||
Redaktsioon: 3. aprill 2009, kell 14:05
Autor: Carl Faehlmann
Autor: Carl Faehlmann
Porkuni piiskopilinnus (saksa k. Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal. Kaasajal jäävad piiskopilinnuse varemed Tamsalu valla territooriumile.
Linnus rajati Porkuni järve kaldal asuvale künkale aastail 1477–1479 Tallinna piiskopi Simon von der Borchi valitsusajal. Tema järgi sai koht ka oma nime.
Ebakorrapärase nelinurgaga moodustanud laagerkastell-linnuse nurkades asusid suurtükitornid.
Tõenäoliselt pole linnust piiranud ringmüüri ja torne rajatud kogu nende kõrguses siiski üheaegselt, vaid pikema perioodi vältel.
Linnuse kabeli koori ehituse osadeks olevad ümarkaarsed apsiidid (eendehitused) on iseloomulikud romaani perioodile. Torni tippu ehtiv mašikuliifriis pärineb aga hoopis hilisemast ajast, nagu kinnitab 17. ja 19. sajandil Porkuni linnusest loodud gravüüride võrdlus.
Linnus sai raskelt kannatada 1558. aastal Liivi sõjas, kaotas oma sõjalise tähtsuse ja hakkas lagunema. Linnust mainiti 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.
Praeguseks on linnusest alles vaid vundament ja üks väravatorn, milles paikneb Paemuuseum.