Rannaniit: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P copipaste |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{kopipeist|allikas=http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1076755/Maastikuhoolduskavad.pdf}} |
|||
Rannaniitudeks nimetatakse mereäärseid madalaid rohumaid, mis kõrgvee aegu võivad jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast vett ja sooldunud mulda. Rohttaimestik üsna lopsakas ning seetõttu on rannaniitu peetud heaks karjamaaks nii veistele, hobustele, kui ka lammastele. Rannaniit on avatud, puude ja põõsasteta kooslus, mis on tingitud üleujutuste mõjust. Merest kaugemal läheb rannaniit enamasti sujuvalt üle aru- või looniiduks, kus juba saavad kasvada puittaimed. |
Rannaniitudeks nimetatakse mereäärseid madalaid rohumaid, mis kõrgvee aegu võivad jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast vett ja sooldunud mulda. Rohttaimestik üsna lopsakas ning seetõttu on rannaniitu peetud heaks karjamaaks nii veistele, hobustele, kui ka lammastele. Rannaniit on avatud, puude ja põõsasteta kooslus, mis on tingitud üleujutuste mõjust. Merest kaugemal läheb rannaniit enamasti sujuvalt üle aru- või looniiduks, kus juba saavad kasvada puittaimed. |
||
Redaktsioon: 31. märts 2009, kell 22:05
|
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-et  wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.
Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Rannaniitudeks nimetatakse mereäärseid madalaid rohumaid, mis kõrgvee aegu võivad jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast vett ja sooldunud mulda. Rohttaimestik üsna lopsakas ning seetõttu on rannaniitu peetud heaks karjamaaks nii veistele, hobustele, kui ka lammastele. Rannaniit on avatud, puude ja põõsasteta kooslus, mis on tingitud üleujutuste mõjust. Merest kaugemal läheb rannaniit enamasti sujuvalt üle aru- või looniiduks, kus juba saavad kasvada puittaimed.
Eestis levinud enamasti läänerannikul. Seda tüüpi niidud püsivad avatuna ainult tänu karjatamisele. Karjatamise puudumisel kasvavad rannaniidud kinni - peale tungivad kadakas ja lehtpuuvõsa, samuti pilliroog. Kinnikasvanud rannaniitu saab taastada võsa ning roo eemaldamisega ja karjatamise taastamisega.