Tõnisepäev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Tõnisepäev''' on [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendri]] tähtpäev, mida tähistatakse [[17. jaanuar]]il (aeg on nihkunud koos [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] kasutuselevõtuga [[1918]]).
'''Tõnisepäev''' on [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendri]] tähtpäev, mida tähistatakse [[17. jaanuar]]il (aeg on nihkunud koos [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] kasutuselevõtuga [[1918]]).

Tõnisepäev on [[Püha Antonius]]e mälestuspäev.


Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud [[ketramine|kedrata]]: siis [[siga|sead]] ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka [[kalavõrk]]u ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeva söögiks oli [[seapea]] (või [[seakõrvad]]): siis pidid sead sigima.
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud [[ketramine|kedrata]]: siis [[siga|sead]] ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka [[kalavõrk]]u ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeva söögiks oli [[seapea]] (või [[seakõrvad]]): siis pidid sead sigima.

Redaktsioon: 24. september 2005, kell 09:04

Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918).

Tõnisepäev on Püha Antoniuse mälestuspäev.

Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima.

Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk siis 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.