Tõnisepäev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilveke (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
 
Pilveke (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Tõnisepäev''' on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. [[jaanuaril]].
'''Tõnisepäev''' on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. [[jaanuaril]].


Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata - siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad) - siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk siis 1 tund tõnisepäeval on 5 päeva heinaaega.
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata - siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad) - siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk siis 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.

Redaktsioon: 23. september 2005, kell 23:52

Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril.

Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata - siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad) - siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk siis 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.