Koraan

Koraani tiitelleht. Süüria kunstniku töö umbkaudu 900. aastast

Koraan (araabia keeles: أَلْقُرآن (al-qur'ān)) on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma".

See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele,
neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud;
neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu. (2. suura.)

Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud.

Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi.

Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem.

Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused. Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega ka tänapäeval. Eksisteerib mitmeid erinevaid tõlgendusi, aga neid kõiki loetakse võrdselt õigeiks. Koraaniteaduslikust vaatenurgast esineb tänapäeval seitse erinevat koraani tõlgendust, millest igaühte on võimalik lugeda kahte moodi. See annab muslimeile võimaluse koraani mõista 14 erineval moel.

Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas.

Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles.

Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaž oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga.

Kirjandus

• Koraan, tõlkinud Haljand Udam, 2007, ISBN 9789985213148
• Koraani tarkuseraamat. Katkendeid koraanist. Tallinn, 2004 ISBN 9985-76-823-X

Välislingid

• Koraan 1.1
• Koraan koos tõlkega viide keelde