Bouvet' saar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. märts 2009, kell 14:28

Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas. Selle geograafilised koordinaadid on 54° 26′ S, 3° 24′ E.

Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast (Goughi saarest Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarterühmaga.

Õiguslik staatus

Bouvet' saar koos ümbritsevate pisisaartega on Norra sõltuv territoorium (biland), mis ei ole Norra Kuningriigi osa ja mida pole silmas peetud Norra põhiseaduse §-is 1, mis ütleb: "Norra Kuningriik on vaba, sõltumatu ja jagamatu riik."^[1] See tähendab, et tema loovutamine teistele riikidele ei ole põhiseadusevastane.

Saar on suveräänsete õigustega üksus Norra kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama vööndiaeg, Kesk-Euroopa aeg (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma postiindeksit ega telefoni maakoodi, kuid tal on interneti tippdomeen (.bv) (mida küll ei kasutata) ja ISO maakood 074.

Ajalugu

Saare avastas 1. jaanuaril 1739 prantsuse meresõitja Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier, kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle kordinaadid. Hiljem selgus, et saare pikkuskraad oli määratud valesti ja seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida (James Cooki poolt), ning vahepeal isegi arvati, et teda pole tegelikult olemas. Alles 1808. aastal leidsid inglise vaalakütid saare uuesti ja 1899 määrati selle õiged kordinaadid saksa süvamereekspeditsiooni poolt.

Loodus

Saar on 57 km² suur (mõnedel andmetel 49 km²), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja vulkaanilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare vulkaan on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv laavajärv. Bouvet jääb Kaplinnast 2560 km edelasse ja Antarktikast, Kuninganna Maudi maast 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiselt ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udud ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud ka katsed rajada sinna alalist meteroloogiajaama. Samuti pole inimestest siin keegi kunagi talvitunud. Alates 1977. aastast on saarel olnud mitu automaatset ilmajaama, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. 2007. aasta sateliidifotode alusel arvatakse, et on hävinenud ja merre paiskunud ka viimane, 1994 püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajalt raadioamatöörid kasutades siis 3Y0E algavat kutsungit. Ka 2008. aasta algul oli seal Norra uurimislaev Agulhas, millega käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koos mõnede raadioamatööridega.

Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, siis saab sinna kõige lihtsamalt helikopteriga seal maandudes.

Saare kaljudel kasvavad mõned samblad ja samblikuliigid ja mõned muud taimed ning rannal võib leida pingviine, hülgeid ja kotikuid, samuti erinevaid merelinde. 1971. aastast on saar koos ümbritseva mereaalaga kuulutatud looduse reservaadiks.

19. sajandil leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt 1895–1896 aastatel toimunud vulkaanipurske tagajärjel.

Vaata ka

Norra sõltuvad territooriumid ja eristaatusega piirkonnad

Viited

↑ Norra põhiseadus

Välislingid

http://3y0e.com/

Artikli kirjutamisel on kasutatud norra Vikipeedia artikleid no:Bouvetøya ja no:Norske biland og områder med særstatus seisuga 25.3.2009.

[1] Norra põhiseadus

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Bouvet Map.png|thumb|550px|Bouvet' saar]]
-'''Bouvet' saar''' on  [[asustamata saar|asustamata]] [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}. Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks.
+'''Bouvet' saar''' on  [[asustamata saar|asustamata]] [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}.
+Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast ([[Goughi saar]]est Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarterühmaga.
 ==Õiguslik staatus==
-Bouvet' saar koos ümbritsevate pisisaartega on Norra [[sõltuv territoorium]] (''biland''), mis ei ole Norra Kuningriigi osa ja mida pole silmas peetud [[Norra põhiseadus]]e §-is 1, mis ütleb: "Norra Kuningriik on vaba, sõltumatu ja jagamatu riik."<ref>[http://www.lovdata.no/all/nl-18140517-000.html Norra põhiseadus]</ref>
+Bouvet' saar koos ümbritsevate pisisaartega on Norra [[sõltuv territoorium]] (''biland''), mis ei ole Norra Kuningriigi osa ja mida pole silmas peetud [[Norra põhiseadus]]e §-is 1, mis ütleb: "Norra Kuningriik on vaba, sõltumatu ja jagamatu riik."<ref>[http://www.lovdata.no/all/nl-18140517-000.html Norra põhiseadus]</ref> See tähendab, et tema loovutamine teistele riikidele ei ole põhiseadusevastane.
 Saar on [[suveräänsus|suveräänsete]] õigustega üksus [[Norra]] kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama [[vööndiaeg]], [[Kesk-Euroopa aeg]] (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma [[postiindeks]]it ega [[maakood (telefon)|telefoni maakood]]i, kuid tal on interneti [[tippdomeen]] ([[.bv]]) (mida küll ei kasutata) ja [[ISO maakoodide loend|ISO maakood]] 074.