Bouvet' saar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. märts 2009, kell 13:56

Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas, kohas koordinaatidega 54° 26′ S, 3° 24′ E. Teda loetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks.

Õiguslik staatus

Saar on suveräänsete õigustega üksus Norra kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama vööndiaeg, Kesk-Euroopa aeg (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma postiindeksit ega telefoni maakoodi, kuid tal on interneti tippdomeen (.bv) (mida küll ei kasutata) ja ISO maakood 074.

Ajalugu

Saare avastas 1. jaanuaril 1739 prantsuse meresõitja Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier, kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle kordinaadid. Hiljem selgus, et saare pikkuskraad oli määratud valesti ja seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida (James Cooki poolt), ning vahepeal isegi arvati, et teda pole tegelikult olemas. Alles 1808. aastal leidsid inglise vaalakütid saare uuesti ja 1899 määrati selle õiged kordinaadid saksa süvamereekspeditsiooni poolt.

Loodus

Saar on 57 km² suur (mõnedel andmetel 49 km²), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja vulkaanilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare vulkaan on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv laavajärv. Bouvet jääb Kaplinnast 2560 km edelasse ja Antarktikast, Kuninganna Maudi maast 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiselt ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udud ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud ka katsed rajada sinna alalist meteroloogiajaama. Samuti pole inimestest siin keegi kunagi talvitunud. Alates 1977. aastast on saarel olnud mitu automaatset ilmajaama, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. 2007. aasta sateliidifotode alusel arvatakse, et on hävinenud ja merre paiskunud ka viimane, 1994 püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajalt raadioamatöörid kasutades siis 3Y0E algavat kutsungit. Ka 2008. aasta algul oli seal Norra uurimislaev Agulhas, millega käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koos mõnede raadioamatööridega.

Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, siis saab sinna kõige lihtsamalt helikopteriga seal maandudes.

Saare kaljudel kasvavad mõned samblad ja samblikuliigid ja mõned muud taimed ning rannal võib leida pingviine, hülgeid ja kotikuid, samuti erinevaid merelinde. 1971. aastast on saar koos ümbritseva mereaalaga kuulutatud looduse reservaadiks.

19. sajandil leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt 1895–1896 aastatel toimunud vulkaanipurske tagajärjel.

Välislingid

http://3y0e.com/

Redaktsioon: 25. märts 2009, kell 12:03 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. märts 2009, kell 13:56 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	[[Pilt:Bouvet Map.png\|thumb\|~~300px~~\|Bouvet' saar]]		[[Pilt:Bouvet Map.png\|thumb\|550px\|Bouvet' saar]]
	'''Bouvet' saar''' on asustamata [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas, kohas [[geograafilised koordinaadid\|koordinaat]]idega {{koord dm\|54\|26\|S\|3\|24\|E\|}}. Teda loetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks.		'''Bouvet' saar''' on asustamata [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas, kohas [[geograafilised koordinaadid\|koordinaat]]idega {{koord dm\|54\|26\|S\|3\|24\|E\|}}. Teda loetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks.