Subkultuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. märts 2009, kell 12:18

Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris).

Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad olla lähedased dominantkultuurile või moodustada selles omaette maailma.

Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Ka elukutsed võivad olla subkultuuri kujunemise aluseks. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist.

Kuulumine mõnda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga, mis jääb lapsepõlve ja töölemineku või abiellumise vahele. Tihti on sellistel subkultuuridel üheks kultuuriliseks eneseväljenduseks stiil. Stiili kasutatakse kui sümbolit. Stiil hõlmab mitmeid elemente: imidž: milliseid lisandeid tarvitatakse (ehted, soengud jne); käitumisviis: mida ja kuidas kantakse; argoo: eriline sõnavara ja keelekasutus. Sellised subkultuurid kasutavad dominantkultuuri moodi ja esemeid uues kontekstis, andes neile oma tähenduse.

Mõned uurijad peavad ealisi subkultuure urbaniseerumise tulemuseks. Suurte heterogeensete populatsioonide koondumine linnalistes piirkondades viib sugukondlike suhete lõdvenemiseni, peamine on sotsiaalne struktuur ja normatiivne üksmeel. Dünaamilise populatsiooni tihedus viib lõpuks välja hälbiva käitumiseni ja anoomiani. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui traditsioonilistes ühiskondades. Suured linnad (näiteks Amsterdam, San Francisco või London) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste põlvkondade tekkimiseks.

Etnilisi subkultuure moodustavad tavaliselt vähemusrahvused oma keele, kommete, traditsioonide jm-ga neid ümbritseva dominantkultuuri suhtes. Etnilised subkultuurid võivad samaaegselt olla ka religioossed subkultuurid.

Subkultuurid võivad vastanduda dominantkultuurile ning isegi sellega konfliktis olla. Tuntud on näiteks mitmesugused kurjategijate subkultuurid ja paljud ebaseadusliku tegevusega seotud subkultuurid.

Subkultuuris võivad peale stiilielementide esineda kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne.

Subkultuure

anarhofuturistid
anarho-skinheadid
biitnikud
blatnoid
bluecatid
discokad
emod
futuristid
goodid
graadepoisid (õige kirjapilt - vaata Eesti Entsüklopeediast, 1932 - 1937)
grungemehed
hipid
kurjategijad
küberpunkarid
ljuuberid
lõngused
heavy-mehed
modid
natsi-skinheadid
ossid
piraadid
punkarid
raggarid
rockerid (mitte rock-muusikud)
rullnokad
schickid
shimmypoisid
teddyboyd
trooja skinheadid
uusromantikud

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Subkultuurid võivad põhineda ühisel [[iga|eal]], [[religioon]]il, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Ka [[elukutse]]d võivad olla subkultuuri kujunemise aluseks. Mõned subkultuurid arenevad ühisest [[hobi]]st või huvist.
-Kuulumine mõnda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga, mis jääb [[lapsepõlv]]e ja töölemineku või [[abiellumine|abiellumise]] vahele. Tihti on sellistel subkultuuridel üheks kultuuriliseks eneseväljenduseks [[stiil]]. Stiili kasutatakse kui [[sümbol]]it. Stiil hõlmab mitmeid elemente: [[imaago]]: milliseid lisandeid tarvitatakse (ehted, soengud jne); käitumisviis: mida ja kuidas kantakse; [[argoo]]: eriline sõnavara ja keelekasutus. Sellised subkultuurid kasutavad [[dominantkultuur]]i [[mood]]i ja esemeid uues [[kontekst]]is, andes neile oma [[tähendus]]e.
+Kuulumine mõnda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga, mis jääb [[lapsepõlv]]e ja töölemineku või [[abiellumine|abiellumise]] vahele. Tihti on sellistel subkultuuridel üheks kultuuriliseks eneseväljenduseks [[stiil]]. Stiili kasutatakse kui [[sümbol]]it. Stiil hõlmab mitmeid elemente: [[imidž]]: milliseid lisandeid tarvitatakse (ehted, soengud jne); käitumisviis: mida ja kuidas kantakse; [[argoo]]: eriline sõnavara ja keelekasutus. Sellised subkultuurid kasutavad [[dominantkultuur]]i [[mood]]i ja esemeid uues [[kontekst]]is, andes neile oma [[tähendus]]e.
 Mõned uurijad peavad ealisi subkultuure [[urbaniseerumine|urbaniseerumise]] tulemuseks. Suurte heterogeensete [[populatsioon]]ide koondumine [[linn]]alistes piirkondades viib [[sugukond]]like suhete lõdvenemiseni, peamine on [[sotsiaalne struktuur]] ja [[normatiivne üksmeel]]. [[Dünaamiline populatsioon|Dünaamilise populatsiooni]] [[populatsiooni tihedus|tihedus]] viib lõpuks välja [[hälbiv käitumine|hälbiva käitumiseni]] ja [[anoomia]]ni. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui [[traditsiooniline ühiskond|traditsioonilistes ühiskondades]]. Suured linnad (näiteks [[Amsterdam]], [[San Francisco]] või [[London]]) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste [[põlvkond]]ade tekkimiseks.