Erinevus lehekülje "Subkultuur" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurus jäi samaks ,  12 aasta eest
P
par, imago imidžiks
P (robot lisas: mk:Поткултура)
P (par, imago imidžiks)
Subkultuurid võivad põhineda ühisel [[iga|eal]], [[religioon]]il, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Ka [[elukutse]]d võivad olla subkultuuri kujunemise aluseks. Mõned subkultuurid arenevad ühisest [[hobi]]st või huvist.
 
Kuulumine mõnda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga, mis jääb [[lapsepõlv]]e ja töölemineku või [[abiellumine|abiellumise]] vahele. Tihti on sellistel subkultuuridel üheks kultuuriliseks eneseväljenduseks [[stiil]]. Stiili kasutatakse kui [[sümbol]]it. Stiil hõlmab mitmeid elemente: [[imaagoimidž]]: milliseid lisandeid tarvitatakse (ehted, soengud jne); käitumisviis: mida ja kuidas kantakse; [[argoo]]: eriline sõnavara ja keelekasutus. Sellised subkultuurid kasutavad [[dominantkultuur]]i [[mood]]i ja esemeid uues [[kontekst]]is, andes neile oma [[tähendus]]e.
 
Mõned uurijad peavad ealisi subkultuure [[urbaniseerumine|urbaniseerumise]] tulemuseks. Suurte heterogeensete [[populatsioon]]ide koondumine [[linn]]alistes piirkondades viib [[sugukond]]like suhete lõdvenemiseni, peamine on [[sotsiaalne struktuur]] ja [[normatiivne üksmeel]]. [[Dünaamiline populatsioon|Dünaamilise populatsiooni]] [[populatsiooni tihedus|tihedus]] viib lõpuks välja [[hälbiv käitumine|hälbiva käitumiseni]] ja [[anoomia]]ni. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui [[traditsiooniline ühiskond|traditsioonilistes ühiskondades]]. Suured linnad (näiteks [[Amsterdam]], [[San Francisco]] või [[London]]) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste [[põlvkond]]ade tekkimiseks.

Navigeerimismenüü