Värvilaeng

Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis on sarnane (natuke!) elektrilaenguga. Värvilaengut omavad osakesed mõjutavad teineteist läbi tugeva vastasmõju. See on kõige tugevam jõud looduses ning hoiab kvarke koos liitosakestes (hadronites). Värvilaengut, selle omadusi ning tugevat vastasmõju kirjeldab füüsikateooria kvantkromodünaamika.

Värvilaengu värvused

Värvus on kvargi omadus, millel pole absoluutselt mitte midagi pistmist silmaga nähtava värvusega. Mõistet värvus kasutatakse lihtsalt tugevale vastasmõjule reageeriva laengu omaduste näitlikustamiseks (kolm põhivärvi, mille ühendamisel saame valge värvuse).

Erinevalt elektrilaengust (mida on üks) on värvilaengut kolme liiki - punane, sinine ja roheline. Igale värvile vastab tema antivärvilaeng - antipunane, antisinine ja antiroheline. Iga kvark omab ühte värvi ning iga antikvark antivärvi. Neutraalne, ehk valge on kvarkidest koosnev liitosake siis, kui ta koosneb kolmest kvargist, mis on igaüks ise värvi (selliseid osakesi nimetatakse barüonideks) või kvargist ja antikvargist, mis on sama värvi (antikvark siis antivärvi). Selliseid osakesi nimetatakse mesoniteks. Tulenevalt kvantkromodünaamika järeldustest peavad kõik vabalt eksisteerivad osakesed olema valged.

Värvilaengu ülekanne

Värvilaengut vahendavad gluuonid. Iga gluuon omab korraga ühte värvilaengut ja ühte antivärvilaengut. Kui kvark kiirgab gluuoni, siis ta vahetab värvi.

• Kolme kvargiga (punane, roheline, sinine) hadron enne värvilaengu ülekannet.
  Kolme kvargiga (punane, roheline, sinine) hadron enne värvilaengu ülekannet.
• Punane kvark kiirgab gluuoni, mis omab punast ja antirohelist värvi. Summaarne värvilaeng säilub.
  Punane kvark kiirgab gluuoni, mis omab punast ja antirohelist värvi. Summaarne värvilaeng säilub.
• Roheline kvark neelab punase-antirohelise gluuoni ja muutub punaseks. Summaarne värvilaeng säilub.
  Roheline kvark neelab punase-antirohelise gluuoni ja muutub punaseks. Summaarne värvilaeng säilub.