Otto Sternbeck: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Otto Sternbeck''' [[Vabadusrist|VR I/2]] ([[24. detsember]] [[1884]] – [[23. juuni]] [[1941]]) oli Eesti sõjaväelane, [[kindralmajor]].
'''Otto Sternbeck''' [[Vabadusrist|VR I/2]] ([[24. detsember]] [[1884]] – [[23. juuni]] [[1941]]) oli Eesti sõjaväelane, [[kindralmajor]].


[[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] alguses [[1914]]. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. Petrošenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati O. Sternbeck [[1915]]. aasta detsembris [[alamlipnik]]uks ja [[1916]]. aastal [[lipnik]]uks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu ja Püha Anna III ja II järgu ordenid.

Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli O. Sternbeck [[7. november|7. novembril]] [[1917]] kodumaale, kus ta valiti [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liikmeks ja pandi ametisse [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi komandandiks.

Vabadussõja alates määrati ta Tallinna 1. kaitsepolgu ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 [[8. jalaväepolk|8. jalaväepolg]]uks. [[6. mai]]st [[1919]] ülendati O. Sternbeck [[alamkapten]]iks ja 23. oktoobrist kapteniks.

Alanud rahuajal ülendati [[19. juuni]]l [[1920]] [[alampolkovnik]]uks. Alates [[1. jaanuar]]ist [[1921]] teenis ta laskeinspektorina. [[24. veebruar]]il [[1927]] ülendati O. Sternbeck [[kolonel]]iks. [[1. juuni]]st [[1929]] määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril [[1933]] kutsuti ta teedeministriks [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Konstantin Pätsi valitsusse]]; selles ametis olles sai [[24. veebruar]]il [[1937]] oma viimase ametikõrgenduse - [[kindralmajor]]iks. [[25. august]]ist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest ning arvati reservi.

== Sternbeck ja laskesport ==
Kõigi nende tööde kõrvalt tegi O. Sternbeck oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina, ta pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja Kaitseliidus. [[1934]]. aastast oli Sternbeck Eesti Laskurliidu esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: 1935 Roomas, 1937 [[Helsing]]is ja 1939 [[Luzern]]is. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.

Kindralmajor Otto Sternbeck on mitmete laskeasjandust käsitlevate raamatute autor.

Esimese nõukogude okupatsiooni ajal Otto Sternbeck arreteeriti ja lasti [[23. juuni]]l [[1941]]. aastal maha.

== Välislingid ==
* [http://www.mil.ee/?id=289 Mälestustahvli avamine kindralmajor Otto Sternbeckile]
{{DEFAULTSORT:Sternbeck, Otto}}
{{DEFAULTSORT:Sternbeck, Otto}}
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased]]

Redaktsioon: 23. märts 2009, kell 00:07

Otto Sternbeck VR I/2 (24. detsember 188423. juuni 1941) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor.

I maailmasõja alguses 1914. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. Petrošenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati O. Sternbeck 1915. aasta detsembris alamlipnikuks ja 1916. aastal lipnikuks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu ja Püha Anna III ja II järgu ordenid.

Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli O. Sternbeck 7. novembril 1917 kodumaale, kus ta valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks ja pandi ametisse 1. Eesti jalaväediviisi staabi komandandiks.

Vabadussõja alates määrati ta Tallinna 1. kaitsepolgu ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 8. jalaväepolguks. 6. maist 1919 ülendati O. Sternbeck alamkapteniks ja 23. oktoobrist kapteniks.

Alanud rahuajal ülendati 19. juunil 1920 alampolkovnikuks. Alates 1. jaanuarist 1921 teenis ta laskeinspektorina. 24. veebruaril 1927 ülendati O. Sternbeck koloneliks. 1. juunist 1929 määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril 1933 kutsuti ta teedeministriks Konstantin Pätsi valitsusse; selles ametis olles sai 24. veebruaril 1937 oma viimase ametikõrgenduse - kindralmajoriks. 25. augustist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest ning arvati reservi.

Sternbeck ja laskesport

Kõigi nende tööde kõrvalt tegi O. Sternbeck oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina, ta pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja Kaitseliidus. 1934. aastast oli Sternbeck Eesti Laskurliidu esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: 1935 Roomas, 1937 Helsingis ja 1939 Luzernis. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.

Kindralmajor Otto Sternbeck on mitmete laskeasjandust käsitlevate raamatute autor.

Esimese nõukogude okupatsiooni ajal Otto Sternbeck arreteeriti ja lasti 23. juunil 1941. aastal maha.

Välislingid