Bouvet' saar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Zosma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Bouvet' saar''' on asustamata [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas, kohas [[geograafilised koordinaadid|koordinaat]]idega {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}. Teda loetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks.
'''Bouvet' saar''' on asustamata [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas, kohas [[geograafilised koordinaadid|koordinaat]]idega {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}. Teda loetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks.


Saar on [[suveräänsus|suveräänsete]] õigustega üksus [[Norra]] kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama [[vööndiaeg]], [[Kesk-Euroopa aeg]] (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma [[postiindeks]]it ega [[maakood (telefon)|telefoni maakood]]i, kuid tal on interneti [[tippdomeen]] ([[.bv]]) (mida küll ei kasutata) ja esindatud [[ISO maakoodide loend]]is koodiga 074.
Saar on [[suveräänsus|suveräänsete]] õigustega üksus [[Norra]] kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama [[vööndiaeg]], [[Kesk-Euroopa aeg]] (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma [[postiindeks]]it ega [[maakood (telefon)|telefoni maakood]]i, kuid tal on interneti [[tippdomeen]] ([[.bv]]) (mida küll ei kasutata) ja [[ISO maakoodide loend|ISO maakood]] 074.


Saare avastas [[1. jaanuar]]il [[1739]] prantsuse meresõitja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]], kes küll ei suutnud saarel randuda kuid määras selle kordinaadid. Hiljem selgus, et saare pikkuskraad oli määratud valesti ja seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida ([[James Cook]]i poolt), ning vahepeal isegi arvati, et teda pole tegelikult olemas. Alles [[1808]]. aastal leidsid [[Inglismaa|inglise]] vaalakütid saare uuesti ja [[1899]] määrati selle õiged kordinaadid [[Saksamaa|saksa]] süvamereekspeditsiooni poolt.
Saare avastas [[1. jaanuar]]il [[1739]] prantsuse meresõitja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]], kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle kordinaadid. Hiljem selgus, et saare pikkuskraad oli määratud valesti ja seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida ([[James Cook]]i poolt), ning vahepeal isegi arvati, et teda pole tegelikult olemas. Alles [[1808]]. aastal leidsid [[Inglismaa|inglise]] vaalakütid saare uuesti ja [[1899]] määrati selle õiged kordinaadid [[Saksamaa|saksa]] süvamereekspeditsiooni poolt.
[[Pilt:Bouvet aerial photo.jpg|thumb|Bouvet' õhust]]
[[Pilt:Bouvet aerial photo.jpg|thumb|Bouvet' õhust]]
Saar on 57 km<sup>2</sup> suur (mõnedel andmetel 49 km<sup>2</sup>), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja [[vulkaan]]ilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare [[vulkaan]] on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv [[laava]]järv. Bouvet jääb [[Kaplinn]]ast 2560 km edelasse ja [[Antarktika]]st, [[Kuninganna Maudi maa]]st 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiselt ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udud ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud ka katsed rajada sinna alalist [[meteroloogiajaam]]a. Samuti pole inimestest siin keegi kunagi talvitunud. Alates [[1977]]. aastast on saarel olnud mitu automaatset [[ilmajaam]]a, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. [[2007]]. aasta sateliidifotode alusel arvatakse, et on hävinenud ja merre paiskunud ka viimane, [[1994]] püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajalt [[raadioamatöör]]id kasutades siis 3Y0E algavat kutsungit. Ka [[2008]]. aasta algul oli seal Norra uurimislaev [[Agulhas]], millega käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koos mõnede raadioamatööridega.
Saar on 57 km<sup>2</sup> suur (mõnedel andmetel 49 km<sup>2</sup>), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja [[vulkaan]]ilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare [[vulkaan]] on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv [[laava]]järv. Bouvet jääb [[Kaplinn]]ast 2560 km edelasse ja [[Antarktika]]st, [[Kuninganna Maudi maa]]st 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiselt ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udud ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud ka katsed rajada sinna alalist [[meteroloogiajaam]]a. Samuti pole inimestest siin keegi kunagi talvitunud. Alates [[1977]]. aastast on saarel olnud mitu automaatset [[ilmajaam]]a, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. [[2007]]. aasta sateliidifotode alusel arvatakse, et on hävinenud ja merre paiskunud ka viimane, [[1994]] püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajalt [[raadioamatöör]]id kasutades siis 3Y0E algavat kutsungit. Ka [[2008]]. aasta algul oli seal Norra uurimislaev [[Agulhas]], millega käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koos mõnede raadioamatööridega.

Redaktsioon: 15. märts 2009, kell 10:00

Bouvet' saar

Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas, kohas koordinaatidega 54° 26′ S, 3° 24′ E. Teda loetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks.

Saar on suveräänsete õigustega üksus Norra kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama vööndiaeg, Kesk-Euroopa aeg (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma postiindeksit ega telefoni maakoodi, kuid tal on interneti tippdomeen (.bv) (mida küll ei kasutata) ja ISO maakood 074.

Saare avastas 1. jaanuaril 1739 prantsuse meresõitja Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier, kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle kordinaadid. Hiljem selgus, et saare pikkuskraad oli määratud valesti ja seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida (James Cooki poolt), ning vahepeal isegi arvati, et teda pole tegelikult olemas. Alles 1808. aastal leidsid inglise vaalakütid saare uuesti ja 1899 määrati selle õiged kordinaadid saksa süvamereekspeditsiooni poolt.

Bouvet' õhust

Saar on 57 km2 suur (mõnedel andmetel 49 km2), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja vulkaanilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare vulkaan on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv laavajärv. Bouvet jääb Kaplinnast 2560 km edelasse ja Antarktikast, Kuninganna Maudi maast 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiselt ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udud ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud ka katsed rajada sinna alalist meteroloogiajaama. Samuti pole inimestest siin keegi kunagi talvitunud. Alates 1977. aastast on saarel olnud mitu automaatset ilmajaama, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. 2007. aasta sateliidifotode alusel arvatakse, et on hävinenud ja merre paiskunud ka viimane, 1994 püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajalt raadioamatöörid kasutades siis 3Y0E algavat kutsungit. Ka 2008. aasta algul oli seal Norra uurimislaev Agulhas, millega käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koos mõnede raadioamatööridega.

Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, siis saab sinna kõige lihtsamalt helikopteriga seal maandudes.

Saare kaljudel kasvavad mõned samblad ja samblikuliigid ja mõned muud taimed ning rannal võib leida pingviine, hülgeid ja kotikuid, samuti erinevaid merelinde. 1971. aastast on saar koos ümbritseva mereaalaga kuulutatud looduse reservaadiks.

19. sajandil leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt 1895–1896 aastatel toimunud vulkaanipurske tagajärjel.

Välislingid