Abeelia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Perekonna autor on [[Robert Brown]] või [[John Lindley]] ([[1818]]). |
Perekonna autor on [[Robert Brown]] või [[John Lindley]] ([[1818]]). |
||
Sünonüümina on kasutatud nime ''Vesalia''. |
|||
Perekond on nime saanud [[hiina abeelia]] avastaja [[Clarke Abel]]i järgi. |
|||
Perekond on nime saanud [[hiina abeelia]] avastaja [[Clarke Abel]]i järgi<ref>[[Archibald William Smith]]. ''A Gardener's Handbook of Plant Names'', lk 11. [http://books.google.ru/books?id=ahNMkgoNJ7IC&pg=PR7&source=gbs_selected_pages&cad=0_0#PPR7,M1 Google'i raamat]</ref>. |
|||
Traditsiooniliselt arvatakse abeelia kuslapuuliste sugukonda. |
Traditsiooniliselt arvatakse abeelia kuslapuuliste sugukonda. |
||
''[[Angiosperm Phylogeny Group]]'' (süsteem [[APG II]]) arvab abeelia muu hulgas koos [[harakkuljus]]e, ''[[Dipelta]]'', [[kolkvitsia]] ja ''[[Zabelia]]''<nowiki>'ga</nowiki> harakkuljuseliste sugukonda. |
''[[Angiosperm Phylogeny Group]]'' (süsteem [[APG II]]) arvab abeelia muu hulgas koos [[harakkuljus]]e, ''[[Dipelta]]'', [[kolkvitsia]] ja ''[[Zabelia]]''<nowiki>'ga</nowiki> harakkuljuseliste sugukonda. |
||
''Zabelia'' liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda. |
|||
==Levik== |
==Levik== |
||
Redaktsioon: 14. märts 2009, kell 14:27
Abeelia (Abelia) on taimede perekond, mis arvatakse kuslapuuliste või harakkuljuseliste sugukonda.
Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus
Perekonna autor on Robert Brown või John Lindley (1818).
Sünonüümina on kasutatud nime Vesalia.
Perekond on nime saanud hiina abeelia avastaja Clarke Abeli järgi[1].
Traditsiooniliselt arvatakse abeelia kuslapuuliste sugukonda.
Angiosperm Phylogeny Group (süsteem APG II) arvab abeelia muu hulgas koos harakkuljuse, Dipelta, kolkvitsia ja Zabelia'ga harakkuljuseliste sugukonda.
Zabelia liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.
Levik
Abeeliad kasvavad pärismaistena Ida-Aasias Jaapanist Himaalajani ning Põhja-Ameerika lõunaosas (Mehhikos).
Välimus
Abeeliad on 1...6 m kõrgused põõsad.
Lehed
Soojema kliima liigid on igihaljad, külmema kliimaga liigid heitlehised.
Lehed asetsevad vastamisi või kolmeleheliste männastena.
Nad on munajad, läikivad, tumerohelised, 1[2] või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt lihakad[3].
Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.
Õied
Õied asetsevad 1...8 kaupa lühikese ebasarikana ülemises lehekaenlas või varretipus.
Õied on rippuvad, valged kuni roosad, kellukjad (lehterjad või torujad[4], viietise krooniga, 1...5 cm pikkused, tavalised lõhnavad õied.
Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni.
Vili
Vili on nahkja kestaga pähklike[5].
Liigid ja hübriidid
Abeelia perekonda kuulub vähemalt 30 liiki ja palju hübriide.
- Liike
|
|
- Hübriide
- Abelia ×grandiflora (Abelia chinensis × Abelia uniflora; suureõieline abeelia)
- Abelia ×rupestris
Ökoloogia
Abeeliad on mõne liblikalise vastsete toidutaimed. Need on:
- Acleris askoldana (Abelia spathulata)
- Agrapha albostriata (suureõieline abeelia)
- Biston robustus (Abelia spathulata)
- Eumeta minuscula (suureõieline abeelia)
- Hemaris thysbe
- Heterolocha stulta (Abelia spathulata)
- Microleon longipalpis (suureõieline abeelia)
- Odontopera arida (suureõieline abeelia)
- Phthonosema invenustaria (Abelia serrata)
- Synegia hadassa (Abelia spathulata)
- Wilemania nitobei (Abelia spathulata)
Aiandus
Abeeliad on populaarsed aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.
Viited
- ↑ Archibald William Smith. A Gardener's Handbook of Plant Names, lk 11. Google'i raamat
- ↑ TEA entsüklopeedia
- ↑ TEA entsüklopeedia
- ↑ TEA entsüklopeedia
- ↑ TEA entsüklopeedia
Kirjandus
- Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – Taxon 47 (3): 657–661.
- Barnes, P. 2001. Looking at Abelias. – New Plantsman 8(2): 78–92.
Välislingid
Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse Vikipeedia artikleid en:Abelia ja en:List of Lepidoptera that feed on Abelia ja prantsuskeelset Vikipeediat seisuga 14.3.2009.